M.Shelley "Frankenstein" (0)

„ Frankenstein “
1. „Frankensteini“ autor on Mary Shelley . Ilmumisaeg 1. jaanuar 1818.
2. Teos on romantiline, sest teoses on esiplaanil tegelaste tundemaaim, tegelased on erandlikud, uhked ja ohverdavad endid ( Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju – kirjandusse sugenes fantastika.
3. Teose ülesehitus:
1) sissejuhatus – kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis.
2) konflikti sõlmumine – Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta saavutab keemiaalaselt ennenägematult palju edu, kuid ta sihiks on enda nime surematuks muutmine. Frankenstein võtab nõuks luua uut tõugu inimene laipade kehaosadest. Teda saadab edu ning ta suudab oma koletisele eluvaimu sisse puhuda, kuid siis ta kohkub oma meistritöö võikusest ning hülgab ta.
3) pinge tõus ja kulminatsioon – Frankenstein avastab laborisse naastes kergendusega, et koletis on kadunud. Pärast mõnda aega saab ta isalt kirja oma väikevenna Williami mõrvast, süüdlasena hukatakse teenjatüdruk Justine. Frankenstein mõistab kodukülasse tagasi tulles, et koletis jälitab teda. Teadlane kohtub oma kätetööga, viimane tunnistab , et on süüdi Williami mõrvas ja, et ta lavastas Justine’i süüdi. Koletis pöördub Victori poole palvega , et ta elukale naiskaaslase valmistaks. Victor keeldub ja koletis vannub talle kättemaksu, lubades teadlase elu hävitada.
4) lõpplahendus – koletis tapab Victori sõbra Henry Clervali pärast seda, kui Frankenstein rebib puruks eluka lootuse kaaslast saada ja hiljem mõrsja Elizabethi pulmaööl. Pärast isa loomulikku surma vannub Victor koletise kättemaksu, hakates teda jälitama sooviga oma looming tappa. Lugu jõuab lõpusirgele põhjanabal, kus eesmärgist paari meetri kaugusel Frankenstein lahutatakse ta koletisest (jää murdub ja teadlane jääb sellele triivima kuniks märkab kapten Waltoni laeva). Victor sureb laeval mõne aja möödudes närvipalavikku. Kapten Walton juhtub peale, kui koletis jätab oma looja laibaga hüvasti ja avaldab kahetsust oma hävitustöö üle, lubades end tuleriidal surnuks põletada.
Teose ülesehitus oli hea; mul ei hakanud kordki igav. Sissejuhatus oli huvitav ja lõpplahendus ootamatu (koletise kahetsus ).
4. Teose peakangelane oli Victor Frankenstein, keda ajendas saatuslikku koletist valmistama auahnus ja soov enda nimi ajalukku talletada. Kangelane polnud eriti põhjalikult komponeeritud; ta jättis liiga vastuolulise inimese mulje ning tihtipeale tundusid ta mõtted täiesti irratsionaalsetena. Leidsin, et talle on raske sarnastuda, sest ta polnud täiesti usutav oma üliemotsionaalsuse ja nahaalsusega. Kohati jättis kunstliku mulje.
5. Teos hoiatab, et ei tohiks lasta oma kirgedel üle pea kasvada, sest neil on komme inimesi pimestada. Frankenstein ei mõistnud oma loomingu kohutavust enne, kui monstrum talle vastu jõllitas. Teadlase uhkus ja auahnus maksis talle karmilt kätte, sest ta polnud nõus oma teo tagajärgede eest vastutust kandma.
6. Raamatu tugevus seisneb paralleelides, mida saab teose ja piiblilugude vahele tõmmata. Frankenstein hülgas oma kätetöö põgenedes ta juurest, mis paneb mõtlema ristiusu põhimõtete peale, mil Jumal heitis Aadama ja Eeva paradiisist välja peale seadusest üle astumise. „Deemonit“ nagu Victor oma loomingut kutsub, on sarnane Aadamaga Eedeni aiast , kuid erinevusega: Jumal lõi Aadamale Eeva, kui Frankenstein oma koletisele kaaslast ei loonud, kartes veel kohutavamaid tagajärgi. Aadam nagu koletiski on oma liigist esimene, kuid tal on oma looja suhtes austus (kuna looja teda ei hüljanud). Veel üks erinevus koletise ja Aadama vahel oli, et Aadama looja andis oma loomingule identiteedi, nime, kuid Frankensteini jälestust näitab ka see, et ta jäigi oma kätetööd „deemoniks“ või „koletiseks“ nimetama.
Käthlin Pärli 11 A
8. detsember 2010