KASUTATUD MATERJALID • http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid?item_id=228&table=Persons • http://tmm.ee/teatriaasta/doku.php?id=vanemuine:4_ku tseline&s[]=karl&s[]= menning • https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Menning Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 11 AITÄH ! Ceilis Keermann, 12. klass Kirjandus Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 12
Kas ma tahaksin olla pigem peremees või ori? Platoni katkend ,,Filosoof ja oraator", teosest ,,Thaitetos", räägib sellest kuidas Theodoros ja Sokrates arutlevad filosoofide ning orjade elu üle. Nad räägivad sellest, mis on iseloomulik filosoofiks olemisele ning milline on nende elu võrreldes orjadega. Sokratese arvates on ühed kasvatatud orjadeks teised aga vabadeks meesteks. Sokrates ja Theoderos ise peavad ennast vabadeks meesteks. Vabu mehi eristab see, et nad saavad vabalt rääkida sellest millest soovivad ning lõpetada oma arutluse, siis kui õigks peavad. Ori aga räägib aja peale. Ta on väiklane ja kõver inimene, kes püüab oma õpitud kavalusega peremehe soosingut saavutada. Nende arvates on peremees eelkõige isik, kes on oma mõtete, arvamuste ja uskumuste peremees, teisisõnu filosoof. Kas mina tahaksin olla pigem peremees või ori? Nii peremehel kui orjal olemisel on minu vaatepunktist mitmeid eelised ning s...
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu'' Valisin enda essee teemaks naise kujutamise Kauksi Ülle raamatus ''Uibu''. Raamatu pealkiri ''Uibu'' tähendab võru keeles õunapuud ning on Lõuna-Eestis ema sümboliks. Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja ja vastutustundlik inimene. Samas ka tuuakse raamatus välja tema nõrgemat ja hüsteerilisemat poolt, eluraskustega toime tulemisel. Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise...
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomi...
Maurice Maeterlincki "Sinilind" Raamat räägib kahest lapsest, 6 aastasest tüdrukust Mytylist ja 10 aastasest poisist Tyltylist. Lugu algab sellega, et jõlulaupäeval Mytyli ja Tyltyli kinke ei saa, sest vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust. Nad reisisid ja otsisid lindu terve aasta, kuid ei leid...
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav nain...
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse val...
KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Francis Scott Fitzgerald „Suur Gatsby“. Mina lugesin Francis Scott Fitzgeraldi raamatut „Suur Gatsby“, mis ilmus esmakordselt 1925. aastal. „Suur Gatsby“ on realistlik romaan, mis koosneb üheksast peatükist. Teose minategelane Nick Carraway, kes oli pärit rikkast perekonnast, tuleb New Yorki väärtpaberitega äritsema. Ta asus elama West Eggsi, mis oli rahulik paik. Ühel päeval tutvub oma äärmiselt jõuka naabri Jay Gatsbyga, kes korraldab linna kõige rajumaid pidusid, kust ei puudu ükski edevam kõrgklassi kuuluv kodanik. Samas tundub, et keegi täpselt ei tea, kes see Gatsby tegelikult on ja kust ta tuleb. Tema isiku ümber liigub palju kuulujutte. Õppides tundma oma naabrit saab Nick teada, et mees on meeletult armunud tema nõbu Daisysse, keda ennastki Gatsby külmaks ei jäta. Kuna Daisy on abielus rikkast perest pärit Tomiga, saab siit alguse üks suur suhtedraama,...
Rühmitused Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikola...
Betti Alver 1906-89 1. Sündis 23. november 1906 Jõgeval, ema kodune, isa raudtee tööline. 2. Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ ...
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja l...
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tug...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
Karl Ristikivi 1912-1977 Karl Ristikivi lapsepõlv o Sündinud 16. oktoobril 1912. aastal vallaspojana. o Sünnikoht Läänemaal, Varbla Kihelkonnas, Saulepi vallas. o Lõpetanud Varbla 6-klassilise algkooli. o 14-aastaselt asus õppima Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1930. aastal. o Esimene jutuke, millega teenis lisaraha ilmus aastal 1928 ajalehes ,,Uudisleht" o Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932) Karl Ristikivi vaimse kujunemise periood o 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. o Esimese tõelise tunnustuse saavutas Ristikivi lastekirjanikuna: ,,Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) o "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline...
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
ORWELLLIKU MAAILMA ILMINGUD TÄNAPÄEVAL GEORGE ORWELL: teleekraanide abil inimeste jälgimine TÄNAPÄEV: erinevad turva- ja valveseadmed, millega on võimalik inimeste tegevusel silma peal hoida GEORGE ORWELL: võltsitud statistilised andmed ja valetamine majandusliku seisu kohta, eesmärgiga panna inimesi uskuma, et nende elu muutub aina paremaks TÄNAPÄEV: inimestega manipuleeritakse ning moonutatakse tegelikke fakte ning andmeid, et teenida kasu või panna inimesi millessegi uskuma GEORGE ORWELL: šokolaadile, suhkrule, kohvile, sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus GEORGE ORWELL: Winston Smith tahtis, et inimesed saaksid teada, kuidas nendeg...
need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest). Oli müstiline tegelane, loomingulise andega, oleks võinud saada esimeseks eesti luuletajaks.
Rüütlikirjandus Sergei Saal Rüütlikirjandus · 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur · Alguse sai Prantsusmaal · Rüütlitele hakati õpetama lisaks relvakäsitlusele ka käitumist seltskonnas ja kombeid · Esiplaanile kerkis armastus, mille nimel võis kas või surra · Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine Rüütliluule · Keskaegne õukondlik luule · Väga levinud rüütlikirjanduse vorm · Väljendab elurõõmu · Teemadeks on armastus, noorus, kaunidus, harmoonia, seiklus, jms · Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttamineku...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Dante Alighieri Daniil Petrov 1.06.1265 Firenze 14.09.1321 Ravenna. Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincioneja ja ema Bella Abati. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga ja neil sündis kaks last, Dante poolõde Tana ja poolvend Francesco Elukäik Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast Donatide perest pärit Ma...
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul on novelli tunnuseks püant, kus abt, kes peaks olema kloostris teistele eeskujuks, eksib ka ise reeglite vastu ning teeb sama vea, mis munk. Minu meelest oli see jutt üsna huvitav. Teises novellis oli juttu naisest, kes ei...
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
1. Pealkiri, autor, žanr Roman Frister boigraafiline põnevusromaan „Müts“ 2. Kirjuta süžee, intriigi visand – mis, millal, kus, kellega, kuidas ja miks juhtus (tegelased, aeg, koht). Teos räägib läbisegi autori jõukast lapsepõlvest, varjamisest natside eest, koonduslaagrist ja tema hilisemast elust. Kuna laagrikogemus on teose motiiviks, siis ma võtan selle intriigi aluseks. Roman, juudist laps, kes elas perega Poolas, põhiliselt Krakowi linnas. Poolas oli võimul saksa okupandid, kes jahtisid juute. Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval ...
Ankeedi koostamise rusikareeglid 1. Väljenduda selgelt ja täpselt 2. 2.Vastusevahemikud ei tohi kattuda 3. Kasutada lihtsat keelt 4. Küsimustes ei tohiks olla suunavaid sõnu või fraase 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi 6. Kas küsimusele on võimalik vastata nagu me soovime 7. Alternatiivide vajalikkus 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid 9. Ei tohi kasutada mitemeti tõlgendatavaid sõnu. Skaala ei tohiks olla kallutatud, ehk siis positiivseid ja negatiivseid vastuseid peab olema võrdselt. Korrektne on kasutada sõna Valim. Üldkogum on tervik. Valimi kasutamine vähendab kulusid, suurendb kiirust, suurendab täpsust, suurendab info sügavust. Vanus ja sissetulek on need küsimused mida kõige rohkem vastatakse tahtlikult valesti. Kirjalike tööde juhend. Peab kindlasti olema 1. Ankeet 2. Valimi kirjeldus ...
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis
Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt. Kalurile meenus Nõid, kes elas lahesopis koopas. Kalur pakkus Nõiale vi...
Noor Kuningas Elas kord Vana Kuningas, kelle ainus tütar sünnitas poja. Külarahvas teadis selle kohta igasuguseid erinevaid jutte rääkida: Isaks oli keegi palju madalamast seisusest, kes võlujõuga Printsessi endasse armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks). Noort Kuningat tõmbasid igasugused hinnalised ja haruldased materjalid, nii, et ta saatis mitu korda kaupmehi neid ostma. Kõige rohkem paelus tema mõtteid rüü, mida ta pidi kroonimisel kandma: kuldbrokaadist rüü, rubiinidega kaetud kroon ning pärlridade ja- ringidega valitsuskepp. Sellest ta mõtleski ööl vast...
Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema. Pääsuke tundis ennast üksildasena, ta pettus Pilliroos, sest viimane ei oskanud rääkida ja ta flirtis tuulega. Lennates nägi pääsuke Õnneliku Printsi kuju. Ta arvas, et see on tore koht, sest seal on palju värsket õhku ja ta oli lummatud enda kuldsest magamistoast. Ta heitis Printsi j...
Ustav sõber Elas kord vana Vesirott ja ta kohtus pardiga, kes üritas oma poegadele kombeid õpetada. Vesirott avaldas enda arvamust ja lõpuks ütles, et tema arvates on sõprus tähtsam kui armastus. Seepeale küsis Kanepilind, et mida tema ka tõelisest sõprusest teab. Kanepilind jutustas järgmise loo: Elas kord üksik, aus mehike nimega Hans. Ta aias kasvasid kõiksugused lilled. Ta oli lihtne mees ja tema parim sõber oli rikas mölder nimega Suur Hugh. See rikas mölder käis koguaeg tema aiast mööda ja noppis sealt paar lille, selle põhjenduseks ütles ta, et tõelistel sõpradel peab olema kõik ühine. Kui saabus talv, jäi Hans üksi ja Suur Hugh ei külastanud teda. Hans oli külmas ja näljas. Sellepärast pidi ta oma asjad maha müüma(käru, hõbenööbid). Mitte külla tulemise põhjenduseks tõi Suur Hugh välja, et kui inimesed on hädas, siis ei tohi neid segada. Möldri naine kiitis terve aeg Hugh’i, et ta käitub väga õigesti. Mölder ootas ...
Tähelaps Ükskord läksid kaks vaest puuraidurit läbi suure metsa kodu poole. Oli väga külm ja pakaseline talveõhtu. Korraga märkasid nad taevast alla langevat tähte. Sinna jõudes märkasid nad, et see on hoopis laps kuldse mantliga ja merevaigust keega. Üks Puuraidur otsustas võtta lapse endale, ning viiski ta koju. Tema naine ei kiitnud seda alguses heaks, kuid hiljem nõustus. Tähelaps kasvaski üles koos Puuraiduri lastega. Iga aastaga läks ta aina ilusamaks ja samas ka ülbemaks/isekamaks. Ta põlgas kõiki lapsi ja ütles, et nemad on madalat päritolu. Ta pidas neid oma teenriteks. Ta arvas ennast olevat õilsat päritolu, sest ta oli sündinud tähest. Ta pildus pimedaid, sante, kerjajaid ja teisi kividega ning tegi neist naerualused. Samamoodi käitus ta ka loomadega, torgates Mutil silmad peast välja, kärpides Kanepilinnu tiibu ja tappes Orava ema. Preester ja Puuraidur püüdsid teda õpetada, kuid asjatult. Ühel päeval tuli li...
Erakordne Rakett Elas kord kuningas, kelle poeg Prints hakkas naist võtma ning seetõttu toimusid suured pidustused. Väike Printsess, kes oli Vene printsess, tuli Soomest saaniga, mida vedasid 6 põhjapõtra. Ta oli nii kahvatu, et inimesed panid seda imeks ja teda samastati alguses valge, kuid hiljem punase roosiga. Kolme päeva pärast peeti pulmapidu. Tseremoonia oli suurejooneline ja kuna Printsess polnud kunagi tulevärki näinud, siis korraldati ka see. Kui pürotehnik oli kõik paika seadnud, hakkasid tulevärgi osalised üksteisega rääkima (Tulikonn, Rooma Küünal, Tuliratas, Rakett, Paukkompvek, Bengali Tuli). Teistest esile kerkis Rakett, kes arvas, et tema on teistest parem ja kõige targem. Ta ootas, et kõik mõtleksid tema peale. Tema arvates luges elus ainult see tunne, et teised on sinust alaväärtuslikumad. Näitamaks enda üleolekut hakkas ta nutma(teised ütlesid, et sa ei tohi märjaks saada, aga ta tahtis nagu näidata, et who ...
Ööbik ja roos Elas kord Üliõpilane. Ta armastas väga filosoofiat ja raamatuid lugeda. Üliõpilase arvates on kunstnikud isekad ja mõtlevad ainult stiilist. Tema arvates õpib vaid raamatutest õiget tarkust ja kunst on ajaraiskamine ja sellel puudub siirus. Samuti ta arvas, et ta teab milline on tõeline armastus. Talle meeldis väga professori tütar, kes ütles, et ta tantsib Printsi korraldatud ballil ainult siis kui too kingib talle punase roosi. Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus rohule ja puhkes nutma. Seda märkas aga Ööbik, kes elas igihalja tamme otsas. Ta nägi Üliõpilast kui tõelist armastajat. Ta otsustas Üliõpilast aidata ja hankida talle punane roos. Ööbik käis läbi mitmed roosipuud, kuid asjatult. Lõpuks juhatati ta Üliõpilase akna all oleva roosipuu juurde. Roosipuu vastas, et ta saab roosi ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbi...
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all....
Läänerindel muutusteta ’’Läänerindel muutusteta’’ on romaan Esimesest maailmasõjast. Kuna raamatu autor Erich Maria Remarque on käinud sõjas ja saanud ka mitmeid kordi haavata, oskas ta väga hästi kirjeldada sõjakoledusi. Tal on teoseid, mis räägivad sõjast on veel mitmeid. Autori teosed põletati 1933. aastal sõjavastase sisu tõttu ära ja põletati avalikult. Temalt võeti ära ka saksa kodakondsus. Romaan ’’Läänerindel muutusteta’’ räägib salgast noortest poistest kes on alles 18-aastased ja on läinud sõdima. Nad on alles tulnud koolipingist ja ei ole veel elugi näinud. Nad on füüsiliselt põrgad ja kõhnad, meesteks arenemata. Nad õpivad kuidas ellu jääda, kuhu varjuda, kuidas eristada erinevaid tapavahendeid, mis nende poole lendavad. Nad õpivad kuidas heli järgi tunda ära millega rünnatakse. Poisid oskavad käituda kui tuleb gaasi rünnak et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nad oskavad varjuda mürsulehtris, sest nad te...
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste ke all meeletult palju, kuna kommunist...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabad...
H A R RY P O T T E R J A SURMA VÄGISED J.K.ROWLING Egerti Kiisk Christopher Tammesoo PEATEGELANE Harry Potter 17-aastane Võlur Välgunoolekujuline arm Prillid Julge, tark, abivalmis, heasüdamlik, aus Tumedapäine, sagris pea KÕRVALTEGELASED Ron Weasley Hermione Granger Punapäine, tedretäpid Väga tark Kleenuke Kohusetundlik ja Puhtavereline kangekaelne Harry parim sõber Vanemad on mugudest 6 õde-venda hambaarstid Harry parim sõbranna Armastab magusat Hermetic KÕRVALTEGELASED Severus Snape Lord Voldemort Mustad, rasvased juuksed ja Ema nõid, isa mugu kongus ninaga. Õppis musti jõude Nõiajookide õp...
Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama klassi esindaja Lara, kes oli pärit vaesemast perest, pidi käituma Komarovsky meele järegi. Laral ei olnud võimalik end Komarovskist eemale hoida, kuna too lubas Lara emal rääkida nendest. Lara ema oli suitsiidsete kalduvustega. Lara tra...
Olevik ja tulevik Loodus on meie igapäevase elu osa. Ükskõik, kuhu me ka ei läheks, igal pool oleme me ümbritsetud loodusega. Professor Martin Zobel'i sõnadekohaselt ,,Loodus oli, on ja jääb". Looduses on palju erinevaid ökosüsteeme ja ahelaid. Me kõik oleme loodusega kuidagi moodi seotud. Nüüd, kus inimesed end aina rohkem harivad ja maailmaasjadega kurssi viivad, on hakatud mõtlema üha rohkem tuleviku peale. Inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonna säästmisele ja säilitamisele.Planeet Maa on suur ja lai, kuhu on mahtunud praeguseks 7,29 miljardit inimest ning meil on 2011.aasta seisuga 194 riiki, aga mida teha, et see kõik säiliks? Maailmas on kahte sorti riike: arenenud riigid ja arengumaad. Arenenud riikides on majandus paremini välja arenenud kui arengumaades. Tulevastele põlvedele meeldiks kindlasti elada rohkem arenenud riikides, sest seal on rohkem võimalusi. Maailmas peak...
82. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Loodusteadused eristuvad filosoofiast. Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist. Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon). ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel. Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika. Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud). Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks". 83. Mis oli Aleksandria museion? antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes"
Kui arvad, et terve maailm on Sulle selja pööranud ja Sa ei lähe kellelegi enam korda, siis meenuta üht neiut, kes on alati valmis olema sõber, kellele korda lähed. Keegi, kes on vahel põikpea, kuid kelle jaoks pole ükski mure liiga suur ja valmis pühendama oma aega, et olemas olla. Keegi, kes on kinkinud Sulle tingimusteta sõpruse, kui elu teeb haiget või kui elu kingib rõõmsaid hetki. Kuid ära unusta, et see neiu, kes kinkis Sulle oma sõpruse vajab ka ühel hetkel enda kõrvale sõpra, kes oleks lihtsalt olemas ja kes reaalselt hoolib. Mitte vaid sõnades kuid ka tegudes. Ära trambi eal porri seda mida teine inimene on valmis Sinu pärast tegema. Tema võib olla ainus inimene, kes hoolib Sinust Sinu heade ja halbade külgedega ning ei plaani Sind muutma hakata, kui teine pool maailma tahaks näha Sinust ideaali. Paljud ei tea sõpruse tõelist tähendust, seda teavad vähesed ja kes seda teavad, oskavad ka seda hinnata ning hoida. Mõne inimese lo...
Jälgides inimesi, märkad Sa nende olemust ja loomust, vahel lihtsalt jääd just kui kedagi vaatama ja näed milline see inimene on. Maailmas on nii võrd palju erinevaid inimesi, kuid mingil määral oleme me kellegagi sarnane või lihtsalt on meil mõni joon mis sarnaneb kellegi teisega. On neid, kes on alati ja kõigiga kahepalgeliline, isegi iseendaga, on neid , kes säravad ja ei näita kunagi välja enda kurbust, on neid , kes suurema osa ajast vinguvad ja leiavad alati teistes vigu, on ka neid , kelles elaks justkui kaks eri inimest ning veel palju teisi erinevaid loomusega inimesi. Teadud eluhetkel kohtame me selliseid inimesi, iga elus kohatud inimene õpetab meile midagi. Iga elus kohatud inimene annab meile midagi ja on neid , kes võtavad meilt midagi. Ühel hetkel kui aeg on käes näed Sa millise inimesega on tegu, mõne puhul märkad Sa kohe, mõne inimese puhul võtab see aega, justkui klappid oleks silmade ees. Taeatud inimestes eksimine te...
Milleks muuta kedagi kellekski , kes ta tegelikult pole, milleks teha etteheiteid kui see ei muuda tegu olematuks, milleks tuletada kogu aeg meelde möödunud, milleks teha haiget inimesele , kes on niigi katki????? Küsimused mis keerlevad peaaegu iga inimese peas, kes ei mõista kuidas saab üks inimene nii isekas olla. Keegi meist pole täiuslik, kõigil meil on omad vead kuid ka head küljed, milleks tuletada pidevalt meelde seda mis kunagi oli või kujutada asju ette mida pole olnud, kummaline, kas tõesti on tänapäeva inimestel nii igav elu, et peavad hakkama teiste elu elama . Hea soovitus neile, kes teavad kuidas peab teine inimene elama ja tuleb tahtmine etteheiteid teha siis ole kena ja vaata ennem enda sisse, on Sinu elus kõik paigas, et võiksid tulla targutama. Mina ei tule ütlema kuidas Sina pead elama või milline peaksid olema, tee teene ja ära tule Sinagi seda tegema, jah me kõik teeme vigu , eksime, õpime, teeme jälle vigu, eksime...
Me kohtame oma elus palju erinevaid inimesi, on neid , kes tulevad ja lähevad , on neid , kes tulevad hetkeks või lühikeseks ajaks kuid kõige erilisemad inimesed meie elus tulevad selleks , et jääda. Iga inimene meie elus õpetab meile midagi, on neid , kes toovad meie ellu imelisi hetki ja kauneid mälestusi. Vahel kohtame inimest täiesti juhuslikult ja tekkib tunne nagu teaksid teda juba väga ammusest ajast, selle inimesega on nii lihtne ja hea olla, isegi vaikus pole piinlik. Pole oluline kui kaua Sa inimest tead , keegi pole pannud paika reeglit kui lühikese või pika aja jooksul inimene kalliks saab. Mõni inimene lihtsalt puudutab Sinu südant hetkega ja mõni ei tee seda ka siis kui on möödunud 5a. See inimene , kes saab oluliseks osaks Sinu elus ei pea selleks ise mitte midagi tegema, ta lihtsalt on võitnud Sinu südame lihtsuse ja oma olemusega. Temast kiirgab miskit seletamatut , mida pole võimalik sõnadesse panna. Meie elus võib oll...
ESIMENE NOVELL Ser Ciappelletto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. 1. Teose probleemistik ja idee. Usalduv inimene on kalduv usaldama sellesse mida ta näeb või tahab näha. Krooniline valetaja jaab valetajaks ka surmavoodil. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. Musciatto Franzesi - suur ja rikas kaupmees. Tema pidi ära sõita, ning enne oma sõitu tahtis oma asjad, mis on üpris sassi läinud korddaks teha. Selleks leidis ta endale abilisi. Kuid ei teadnud kust leida inimene, kes oskaks ta võlgu burgundlastelt sisse nõuda. Lõppuks kutsus ta endale abiks Ser Ciappeletto. Ser Ciappelletto - notar, väga salakaval inimene. Kõige rohkem tunnistas ta valet. Ciappelleto asus elama kah...
Marie Under Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sin...
docstxt/1476942987578.txt
Kirjandus põlvest põlve Kirjandusel on erinevatel ajalooperioodidel olnud palju erinevaid vorme ning eesmärke. Kirjanduse erinevad vormid on olnud erineva tähtsusega, kuid siiski alati olemas. Olenemata aga kirjanduse eesmärgist on selle mõju ühikonnas olnud alati tunda. Kirjandus aitab inimestel, eriti noortel, paremini mõista maailmas ja nende endi hingeelus toimuvat. Raamatutest tuntud karaktereid on väga palju erinevaid, mistõttu inimene saab ise leida tegelase, kellega ta kõige rohkem samastub. Kirjandusest pärit tegelaste vigadest saab õppida ning paljude inimeste, rohkem just laste ja noorte jaoks on nad eeskujuks, keegi, kelle moodi nad tahavad olla, kui täiskasvanuks saavad. Lisaks tegelastele on inimestele inspireerivaks ka autor
Camuse romaan „Katk“ lugu saab alguse sellest, kuidas Alzeerias Orani linnas hakkab massiliselt rotte surema ning lõpuks saab sellest katk. Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale p...
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul nina ja näojooned, kitsad pilukil j...
ja kevad revolutsiooniline lasteraamat? Reet Taniel Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karummmidest, lbusatest jnkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirhki uuest lastejuttude kogumikust Kaka ja kevad neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus j...
1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas olnud tsitaatide, sõnade kogum ja seetõttu ei saagi olla looja (vähemalt mitte keele kaudu (mis on meile ainuke teadaolev mõtete, tunnete selgi...
L. Pirandello eessõna katkendi "Kuus tegelast autorit otsimas" olemuslik ülevaade Pirandello käsitleb fantaasiat kui temast endast eraldi seisvat isikut, ent mis on siiski temaga üks (Pirandello tunnetab fantaasia ideid jne). Sealjuures on fantaasia mõttetegevus kiire ning seetõttu võib fantaasiat valesti mõista, ta võib isegi püsimatu tunduda. Tavaliselt on fantaasia ideed ülespuhutud, üleküllatud draamaga ja traagikaga (ilma nendeta ei oleks ju lugu põnev). Kunstnik ei tea kunagi täpselt, kuidas ta idee peale tuli. Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pära...
Minu pere ja muud loomad Autor: Gerald Durrell Tegelased: Gerry, Larry, Margo, Leslie, Ema, Roger, Theodores, Peter, Lugaretzia, Spiro, Hermione Ühel päeval oli väljas tormine, vihma kallas nagu oavarrest. Peres olid kõik haiged, isegi ema, kuid vanem poeg oli nakkustest puhas. Kui ema sobras raamatutes, ilmus vanem poeg Larry kohale. Ta hakkas rääkima kolimis juttu. Ema oli pidevalt selle vastu, kuid paari päeva pärast jäi nõusse ning pere sõitis Kreekasse. Pere elas algul väikeses kitsas majas. Kuid seal oli nii kitsas, et ema ja Spiro läks uut maja otsima. Leidsid maasikaroosa maja. Sellel majal oli suur aed, kus Gerry sai väikseid olendeid maa peal jälgida. Kõik olid uues majas sisse saanud elada kui Larry hakkas oma sõpradele kirjutama, et nad meile tuleksid. Larry ei arvestanud sellega, et meile ei mahu kõik külalised ära. Vaevu mahtus pere ära ja nüüd veel külalised ka. Kui ema tegi Larryle selge...
1. Miks nimetavad teksti autorid romaanivõistlust inimtundmise võistluseks? 2. Kuidas väljendub romaanivõistluses autori surma idee? 3. Mis sina arvad, miks ei kirjutata enam mahukaid proosateoseid, vaid romaani nime all üllitatakse pigem jutukesi? 4. Seleta lahti lause "Kirjandus saab ilma piltideta palju paremini hakkama kui näiteks kinokunst ja teater ilma kirjasõnata." 1. Kirjanik analüüsib läbi raamatu tegelaste iseennast - raamatus kajastuvad tema mõtted, maailmapildid, tundmused kõige täpsemini (kuigi need ei pruugi otseselt kajastuda). Seetõttu on raamatute kaudu inimest lihtsam tundma õppida, kui reaalses elus (sest reaalses elus ei saa öeldut mitu korda üle vaadata, parandada, selgitada ning seetõttu võib inimesest vale mulje jääda)
Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum.................
Väitlus Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk Tere! Mina olen … ning ma olen väitluse avakõneleja. Täna kõnelen teemal „Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin väl...
Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam e...
Vargamäe elu Andres oli tavaline talu peremees. Tema elust ei puudunud lapsed, armastav abikaasa ning salalik ning visa hingega naabimees. Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Andres oli põhimõtetega mees, väga töökas, sihikindel ning tugev. Ka tema uskus, et Vargamäel saab hakkama tõe ja õigusega mida ta raamatu vältel taga ajas. Andres elas Vargamäel koos oma laste ema ja abikaasa Krõõdaga. Krõõt oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, temast kiirgas alati sõbralikkust ja headust. Vargamäel seostatakse Krõõdaga alati ainut head ja positiivset. Krõõt sureb sünnitades tema ja Andrese viimast last. Andresele oli see suur kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi su...
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Peamisteks probleemideks oli nälg, surm, surma kartmine, lähedaste kaotamine ja näha neid kannatamas. Koju tulles ei osatud kuidagi olla ega käituda. Ei osatud ka millestki rääkida kodustega. Kodustele valedati, näiteks Paul valetas Kemmerich emale, et Kemmerichil oli valutu surm, kuid tegelikult oli surm piinarikas. Samuti on põhiprobleemiks ka inimeste muutumine külmaverelisteks. Sõda muudab inimesed närvilisemaks ning nad pole enam need, kes kunagi olid. Peategelaseks on Paul Bräumer, kes on 19 aastat vana. Astub enne viimase klassi lõppu sõtta kodumaa kaitseks. Tema ning ka teised on kogenematud, ent nad saavad hakkama. Sõda muudab ta valelikuks. Ta valetab oma sõbra Kemmerichi kohta tema emale, et Kemmerichil oli valutu surm. Samuti valetab ta oma emale. Ta kardab, et sureb just nagu tema sõbrad. Teab, et tema aeg on ka tulemas. Sõda muutis ka väärtushi...
Enesetutvustus Minu nimi on Janeli Aavik. Olen 19-aastane noor neiu ja elan Saaremaal. Olen siin elanud kogu oma elu. Ma armastan oma kodu, see on mulle kõige kallim koht, ning vabal ajal veedan meelsesti aega kodus. Kunstiga olen tegelenud juba väikesest tüdrukust peale. Kooli minnes läksin ka mitmesse kunstiringi ja hiljem olen käinud ka erinevates kunstikoolides. Eriti meeldib mulle teha asju ise, mitte teiste ettekirjutuste järgi. Olen säilitanud pea kõik oma tööd lasteaiast alates. Ma õpin Kuressaare Ametikoolis, dekoraator-stilisti eriala. Mulle meeldib Kuressaare Ametikool. Õpetajad on toredad ja abivalmid ning õpilased on seltskondlikud ja sõbralikd. Ametikooli õppima tulles lootsin saada palju uusi kogemusi, teadmisi ja arendada veelgi oma käelisi oskusi. Minu lemmikõppeaineteks olid maalimine, joonistamine, keraamika ja kalligraafia. Nüüd, kui õppimine Ametikoolis hakkab...
18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5. „Madame Bovary“ + tuleta meelde 1 Balzaci teos („Isa Goirot“) 2. loeng 14.09.15 16. sajand ja John Locke on valgustuse „alustala“. Esteetikat Locke eriti teemana ei arutanud. Valgustus sajand oli liikumine eemale klassistsismi esteetikast ja lähenemine romantismile
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta -> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välj...
Faust kui hea ja kurja vahel kõikuva inimese sümbol Enamus inimesi elab oma elu ära, mõtlemata oma põhjuste ja eesmärgi üle. Nad lihtsalt kulgevad läbi elu, täidavad oma väikest rolli suures sipelgapesas ja siis kõngevad. Nad ei koorma ennast küsimustega. Miks ma siin olen? Mida on mul maailmale anda? Teose põhiteemaks on inimese olemuse analüüsimine , mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu, ta polnud leidnud oma elumõtet, kuigi oli seda justkui terve elu raamatudest ja maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inims...
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
Luulekogu analüüs 1.Valisin Viivi Luige luulekogu „Ole kus oled“ just sellepärast kuna selle kaaned tekitasid huvi ning paistis et sisugi võib huvitav tunduda. Luuled olid enamasti ühepikkused, oli ka mõningaid pikemaid luuletusi. Viivi Luige luuletustest paistab välja et ta kirjutab vabalt mitte ei otsi viisakaid sõnu vaid ütleb otse välja kuidas tal meelel tiksuvad ideed. Autori luulekogust võib välja lugeda et luuletused on tänapäeva elust mitte mingi fantaasia või unistustest vaid enamus on päris elust. Luules samas peitud sõnumitena ka palju tõdesid mis reaalselt ka tekitavad probleeme või mõjutavad meie elusid. Sammuti paljastab ta tõed või vähemalt avab silmad meid ümbritsevatele probleemidele. 2. Loetud luuletuste põhjal tundub autor olevat elurõõmus ja seltskondlik inimene. Väljendus on näiliselt jahe, sageli on kasutatud lühifraasilist vabavärssi.Jäi selline mulje, et autor ei ka...
annaabi.ee 
