Oscar Wilde - Noor Kuningas (0)

Noor Kuningas
Elas kord Vana Kuningas, kelle ainus tütar sünnitas poja. Külarahvas teadis selle kohta igasuguseid erinevaid jutte rääkida: Isaks oli keegi palju madalamast seisusest, kes võlujõuga Printsessi endasse armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks).
Noort Kuningat tõmbasid igasugused hinnalised ja haruldased materjalid, nii, et ta saatis mitu korda kaupmehi neid ostma. Kõige rohkem paelus tema mõtteid rüü, mida ta pidi kroonimisel kandma: kuldbrokaadist rüü, rubiinidega kaetud kroon ning pärlridade ja- ringidega valitsuskepp . Sellest ta mõtleski ööl vastu tema kroonimiseks määratud päeva. Kui ta uinus, nägi ta 3e unenägu :
1) Ta seisis pikal madalal pööningul , kus haiglase välimusega lapsed kükitasid tohutu suurte risttalade peal. Nende näod olid näljast kurnatud , nad olid kõhnad ja värisesid. Noor Kuningas astus ühe kangru juurde ning hakkas ühe Kanguriga rääkima. Kangur jutustas, kuidas neil pole süüa, sest kõik, mille nimel nad töötavad, läheb rikastele ja neile ei jää miskit.(„Meie külvame vilja, kuid meie endi laud on tühi. Meie pressime viinamarju, kuid veini joob keegi teine“) Seepeale nägi Kuningas rüüd, mida nad koovad ning tuli välja, et see on Noore Kuninga enda kroonimisrüü.
2)Ta lamas galeeri(antiik- ja keskaegne hrl. kahemastiline aerudega sõjalaev) pardal, kus sõudsid orjad . Orjadel polnud õigeid riideidki. Neegrid haarasid järsku kõige noorema , vabastasid ta ahelatest, toppisid tema ninasõõrmed ja kõrvad vaha täis ning sidusid suure kivi tema vöö külge. Seejärel viskasid nad redeli üle parda ja ori ronis mööda redelt alla ja kadus merre. Mõne aja pärast tõusis ta hingeldades veest välja, pärl paremas pihus. Üha uuesti tõusis ta merest, orjad võtsid pärli, lükkasid ta tagasi ning ise jäid tukkuma. Siis tõusis ta viimast korda, kukkus tekile ja tema kõrvadest ning silmadest purskas veri . Teised viskasid ta üle parda. Galeeri peremees naeris , võttis pärli ja ütles, et see on Noore Kuninga valituskepi jaoks.
3)Ta hulkus metsas, kus töötas lõpmata palju inimesi. Nad kaevasid maasse sügavaid auke ja ronisid sinna sisse. Eemal vaidlesid Surm ja Ahnus . Surm palus kolmandikku inimestest. Ahnus keeldus. Seepeale palus Surm üht kolmest viljaterast, mis Ahnusel oli. Ahnus keeldus. Surm kutsus kohale Palaviku, mis tappis kolmandiku inimestest. Järgmisena kutsus ta veelkord Palaviku, siis Katku, nii, et kõik inimesed surid. Ahnus jooksis minema ning Surm samuti. Seejärel roomas kohale lohe, kes andis teada, et need inimesed otsisid rubiine kuninga krooni jaoks.
Hommikul jutustas Kuningas õukondlastele oma unenägudest ning keeldus oma kroonimis rõivastust selga panemast. Õukond käskis unenäod unustada ja vajaliku selga panna. Noor Kuningas pani selga rohmaka lambanahast kuue, võttis karjusekepi ning pani rõngasse keeratud oksa endale pähe. Inimesed naersid ta üle ning jälestasid teda, et ta nende riiki häbistab. Seejärel läks Kuningas kirikusse, kus Preestergi teda salgas. Kõik ütlesid talle, et vaesust ei saa peita ning see on iga ühe oma asi, milline ta on. Kuningas palvetas Kristuse pildi ees ning peale seda muutus ta rüü imeilusaks. Inimesed langesid aukartuses põlvili kuid Kuningas läks inimeste vahelt koju.