Elo Haljas I kursus 28.09.2008 Neljas novell, 1. päev ,,Miks ei peaks minagi lõbu tundma, kui see nõnda saadaval on? Ebameeldivusi ja meelehärmi on ju alati loalt saada. Tüdruk on ilus ja et ta siin viibib, seda ei tea mitte keegi. Kui ma ta nii kaugele saan, et ta mulle järele annab, siis ei tea ma tõesti mitte, miks peaksin ma sellest keelduma. Kes sellest siis teada saab. Kindlasti mitte keegi, ja salajast pattu on ka poole kergem andeks paluda. Säherdune juhus niipea ei kordu, ja
Maailmakirjandus II Essee Giovanni Boccaccio „Dekameron“ Giovanni Boccaccio (1313-1375) sündis kaupmehe perekonda ja kasvas üles Firenzes. Usutakse, et Boccacciot õpetas Giovanni Mazzuoli, kes tutvustas teda varakult Dante loominguga. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu ta läks ise soovil äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembuse tõttu ta kiindus kirjandusse. Tema varasemad mõjutajad olid Paolo da Perugia,
kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot
Nad olid head sõbrad, kuid Rousillon hakkas oma sõpra põlgama, sest Guardastain armus ta naisesse ja naine armasta seda vastu. Rousillon tappis oma naise armukese, võttis välja ta südame ja lasi selle oma naisel ära süüa. Kui naine sai teada, mida ta söönud oli, hüppas ta aknast alla. Rousillon aga põgenes ära. Viienda novelli all võime vaadata armastust kui püha, mis võib kõige kuumemast tulest läbi käia kõrvetada saamata. See novell rääkis tütarlapsest nimega Restitua. Ta elas Ischia saarel ja oli saare aadliku tütar. Naabersaarel elas tüdruku armastatu Gianni. Ühel päeval noored sitsiillased röövisid aga tüdruku rannalt. Nad otsustasid kinkida tüdruku Sitsiilia kuningale ja kuningas oli kingiga väga rahul. Ta palus tütarlapse viia Cuba nimelisse aeda, kuniks ta ise terveks saab. Gianni aga hakkas tüdrukut otsima ja kui poiss ta leidnud oli, ronis Gianni öösel tüdruku tuppa ja jäi ta kaissu magama
Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (13131375) kirjanik, Dante Alighieri (12651321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (14521519) teadlane, Michelangelo (14751564) maalikunstnik, skulptor. 10) Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 130721)
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Järjest rohkem käsitles kirjandus ühiskondlik-poliitilist temaatikat. Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas populaarseks fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused, kus tõsteti esile teravmeelsus ja taibukus, piitsutati saamatust ja ahnust. Fablioode keel on mahlakas, täis rahvalikke kõnekäände ja vanasõnu. Saksamaal levisid analoogse malliga svangid, mida hiljem kirjutati proosaski. Itaalias kutsuti taolisi jutustusi novelladeks sealt sai oma zanrinime novell. Tähelepanu väärib hiliskeskaegsete vagantide (alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem
VILLU VÕITLUSED Villu oli tugev, rõõmsameelne, ausaim mees kogu Viljandimaal. Kui Villut ei oleks, oleks arvatavasti Viljandi talumehed naljaheitmise ja naermise võinud ära unustada. Talumeeste tööpõli ei olnud kuigi kiita, nende elu möödus orjuse ja pitsahoopide saatel. Eestlaste maa oli tol ajal paljude valitsejate käe all. Harju- ja Virumaa kuulusid Taanile, Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartumaal Tartu piiskop. Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud. Kõik muu oli aga Saksa rüütliordu omad. Enamasti anti sealsed maad talupoegade või vasallide kätte, kes olid enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest. Villu oli pärisorjade poeg ja ise Viljandi lossi pärisori. Kehajõu ja näidatud osavuse pärast oli ta hädaajal võetud sõjameheks. Villu oli vapper sõjamees, kellest suuri jutte räägiti. Tänu tema suurtele tegudele ei nõudnud temalt orjapäevi enam mitte keegi. Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja ol
Kõik kommentaarid