50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Asiaks
Õppematerjali autor
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud
Läänerindel muutusteta Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal, kus 19-aastased koolipoisid sõdivad verises sõjas. Peategelase Pauli klassist on vabatahtlikult tulnud sõtta 7 poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju. Temal on sõpruskonnast suurim kogemuste pagas ning hämmastav võime leida ükskõik mida ükskõik millal. See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel seda tol hetkel polnud. Probleemid: · Sõda- neil, kes sõdima pea
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Mõtted: · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." (lk11) · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." (lk12) · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." (lk20) · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeelt säilitada, sest selleta oleksime omadega läbi." (lk105) · "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." (lk188) Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõj
Ka iseenda eest; ja mälestused tunduvad neile justkui pildid kellegi teise elust. 2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang? Koolis õpetati distsipliini ja seda, et tuleb oma isamaad teenida. Kantorek rääkis neile milline on rindeelu kuid nad tõdesid, et see on hoopsi midagi muud, mida oli neile räägitud. Eesmärgiks oli poisse harida ja õpetada välja tulevaseks eluks.
Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" teose põhiprobleemid http://www.youtube.com/watch?v=v5HnDWzGOAg Sõda · Raamatutegelased olid sõjavastased. · Peategelased unistasid rahust ja kodust. · Sõda muutis nad külmaverelisteks. · Kättemaks vaenlastele, Himmelstossile · Lõpuks ei osatud enam ette kujutada elu ilma sõjata. · Paul ei mõistnud kellele ja milleks seda sõda vaja on. Vaimne tasakaal · Alandus · Sõduritel tekkisid vaimsed probleemid. · Sõprade surm mõjub laastavalt. · Väärtushinnangute muutus puudub usk tulevikku · Mäng õnnega ja saatusega. · Juhused ellu jäämiseks. · Polnud elu peale sõda puudus eesmärk ja otstarve. Näljahäda · Vahel polnud rindel piisavalt süüa. · Tsiviilisikud elasid näljas - parem kraam saadeti rindele. · Vangi võetud venelased olid näljas. Ebavõrdsus · Poisid olid noored ja kogenem
Terved elud varisesid kokku kuuldes uudist, et ,,nende poeg võitles vapralt." Ka seda võib nimetada kadunud põlvkonnaks, kuna paljud neist ei suutnud siin ilmas enam ilma pojata elada. Minu arvates oli kõige raskem neil emadel, kelle pojad surid sõja viimastel kuudel nädalatel või koguni päevadel. Nagu Paul Bäumer , kes langes umbes kuu enne sõja lõppu. ´´Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus.."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid