Juhan Liivi luule (0)

Juhan Liiv
Juhan Liiv „Sinuga ja sinuta“, koostanud Aarne Vinkel , ilmunud 1989. aastal.
Juhan Liivilt ei ole olnud ühtki tema enda poolt kokkuseatud luuleraamatut. Tema luule koondasid peale J. Liivi surma F. Tuglas, G. Suits. Kogumik „Sinuga ja sinuta“ on kasutatud nende poolt kogutut ja koostatud silmas pidades kronoloogilist printsiipi : luuletuste järjestamisel on silmas peetud luule jõudmist lugejani, samuti on arvestatud Liivi luule jagunemist kahte erinevasse perioodi, mille vahepiiriks on haigus, ravi Tartu närvikliinikus ja eraldumine avalikkusest. Teoses on arvestatud ka Juhan Liivi käsikirju.
Juhan Liiv käsitleb nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule.
Näiteks: Lumehelbeke , Mu ilus kullakene!, Kui tume veel kauaks ka sinu maa.
Mõtteluule: Kui ei taha valutada, ära lase talutada.
Loodust kujutab ta realistlikult, täpselt ja samas kaunilt ning tundeliselt.
Näiteks: Lumehelbeke. Hommik. Rukkivihud rehe all.
Mõned väljavõtted teistest loodusluuletustest:
Tali
Üks õunapuu akna kohal
kui valge siidi sees,
öö vaikib tema üle
ja tema oksades.
Üks suvepäev
Päikese tõus
Nüüd tõstab päike ise pääd!
Aukartuses sa seda näed,
kui astub säravkroonila
säält järve tagant üles ta.
Juhan Liivi jaoks on kodumaa kurva ja raske saatusega aga luules on ka lootus helgemale tulevikule. Isamaalist luulet tunnetab ta läbi iseenda traagika .
Näiteks: Ma lillesideme võtaks., Meel paremat ei kannata., Must lagi on meie toal .
Talle meeldib sügis. Sügis on vähemalt 9 luuletuse pealkirjas ja veelrohkemate sisus . Näiteks:
Sügise ( Igav liiv ja tühi väli)
Sügise (Kaselehekene)
Sügise (Sügistuul)
Sügise ( Tormituule sees)
Sügise lill
Sügisene kodu
Sügisene rand
Sügise päike
Luuletus „Must lagi on meie toal“ kajastab Juhan Liivi tunnetust tolle aja elu kohta.
19. sajandi Eestis oli järgnenud peale rahvuslikku ärkamist mõõn, ummiktunne ja kainenemine. Oodati tuge tsaaririigilt. Venemaa eesmärk aga oli venestamine ja Eesti liitmine suure impeeriumiga, mitte rahva heaolu parandamine. Luuletuses kirjeldabki Liiv isamaa vaesust ja raskusi. On üle elatud pärisorjus, sõjad ja luuletusest on tunda Liivi kartust, et raskused jäävad. Lihtsas keeles annab ta edasi selle aja inimeste tunded, kartused ja lootusetuse.
Must lagi on meie toal

Must lagi on meie toal,
on must ja suitsuga,
sääl ämblikuvõrku, sääl nõge,
on ritsikaid, prussakaid ka.
Mis tema kõik kuulnud , näinud,
ei suuda ütelda, -
kuis valu viskab varju,
kuis muudab näo ta!
Näind palju pisaraid, nuttu,
ja palju riidu ka,
nii palju, palju valu, -
oh issand , halasta!
Must lagi on meie toal
ja meie ajal ka:
ta nagu ahelais väänleb,
kui tema saaks kõnelda!
Luuletuses kasutatakse järgmisi kujundeid:
Luuletuses on lihtkordus: Must lagi on meie toal.
sõna : sääl.
Liiv kasutab metafoore :
Isiksustamine : valu viskab varju; Mis tema(must lagi) kõik kuulnud, näinud,... Näind palju pisaraid, nuttu
Tabu: Issand
Retooriline pöördumine: oh issand, halasta!
Ksutatud on riimuvate sõnade paigutuse järgi salmide lõpus lausriimi (aaaa: ka, ta, halasta, kõnelda)
Värsimõõt 2-jalaline spondeus: must lagi
Tegemist on riimluulega, kausutatud värsijalgu: DAKTÜLi ja ANAPESTi
Merili Mägi
10.a
2016