Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viivi Luige luulekogu "Ole kus oled" analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Luulekogu analüüs
1.Valisin Viivi Luige luulekogu „Ole kus oled“ just sellepärast kuna selle kaaned tekitasid huvi ning paistis et sisugi võib huvitav tunduda. Luuled olid enamasti ühepikkused, oli ka mõningaid pikemaid luuletusi. Viivi Luige luuletustest paistab välja et ta kirjutab vabalt mitte ei otsi viisakaid sõnu vaid ütleb otse välja kuidas tal meelel tiksuvad ideed. Autori luulekogust võib välja lugeda et luuletused on tänapäeva elust mitte mingi fantaasia või unistustest vaid enamus on päris elust. Luules samas peitud sõnumitena ka palju tõdesid mis reaalselt ka tekitavad probleeme või mõjutavad meie elusid . Sammuti paljastab ta tõed või vähemalt avab silmad meid ümbritsevatele probleemidele.
2.
Loetud luuletuste põhjal tundub autor olevat elurõõmus ja seltskondlik inimene. Väljendus on näiliselt jahe, sageli on kasutatud lühifraasilist vabavärssi .Jäi selline mulje, et autor ei karda oma seisukohta välja öelda, ta oli väga otsekohene. Otsekohesus näitab, et inimene on julge ja ei karda oma seisukohta esitada teistele.Peamisteks teemadeks on suhted, rahvused , kodumaa kohta käivad luuletused ja veel mõningad üksikud teemad.Autori luuletused olid väga sügavamõttelised, ehk neid saab mitut moodi mõista.Oleneb inimesest, kes kuidas luulest aru saab aga jäi mulje, et neid saab mitut moodi mõista.Kõige enam meeldis või tekitas palju mõtteid luuletus ´´Me tuleme algusest´´ kuna see luuletus pani mõtlema sellele, et kõik ei püsi kaua ja närbub või sureb kunagi.Tuleb saada inimestega hästi läbi, sest elu käib kiiresti.Tuleks võtta elult maksimum, et sa ei peaks vananedes midagi kahetsema.
3.
´´Taevas mere kohal´´
PM-Ei tohi teha midagi mõtlematut, hiljem on tagajärjed palju suuremad. Kui üks kord langed, siis igaveseks . Aga kui juhtub võimalus, et suudad veel tõusta , siis tõuse, sest elu on kallis, mida ei tohiks mingi mõtlemata toe pärast lõpetada.
Sõnum: Ära tee midagi mõtlemata, et hiljem võiksid seda kahetseda ning ära tee oma lähedastele kurba meelt oma mõtlemata lollustega.
´´Ma nägin und ´´
PM- Kõige rahulikum aeg on siis kui keskendud ainult iseendale ja ei pööre ümbritsevale tähelepanu ega lase ennast häirida.
S- Leia enda jaoks aega ning alati naudi talve ilma kui krõbe see ka poleks.
´´Ukse taga on su ase´´
PM-Me jääme alati oma kodu igatsema, meile jääb meelde iga pidi detail ning need ongi need asjad, mida me igatsema jäämegi.
S- Kodu on koht, kus on hea olla ning kuhu alati tagasi tulla. Kus ka ei oleks jääme kodu ikkagi igatsema.
´´Saatust kujundad endas´´
PM- on varjatud unistused ja soovid inimestel mida ei avalikustata vaid kujutavad endale ette.
S- Unistada millestki kellestki pole kunagi keelatud olnud.
´´Kord puhun endasse´´
PM- alati tuleb meelde jätta meeldivaimad asjad
S- Kui on idagi halvasti siis alati mõelda headele asjadele mis elus on juhtunud.
´´Tasa sõidad teed´´
PM-Ei tohi teha midagi mõtlematut, hiljem on tagajärjed palju suuremad.
S-Ära tee midagi mõtlemata, et hiljem võiksid seda kahetseda ning ära tee oma lähedastele kurba meelt oma mõtlemata lollustega.
´´Me tuleme algusest´´
PM-Kõik närbub või sureb kunagi.
S-Kõik ei püsi uus, see uus väsib ning vananeb.
4.Tänu Viivi Luige loetud luuleteosele suhtun väga respekteerivalt luulesse.Varem ma sellele tähelepanu pole pöörand aga nüüd sain aru, et luule on see millega saab edasi anda oma tundeid ja avaldada oma arvamusi ja on võimalik läbi luule kasvõi kurta oma muret. Luule on asi mis peab olema iga inimese elus, sest tänu luulele suudame öelda isegi enamat kui ainult sõnadega. Luule on see mis aitab meid elus edasi tänu selle sügava mõttelise tähendusega ja tähelepanuga, sest luule abil on võimalik panna inimesi teise pilgu alt vaatama ümbritsevat maailma ja muutma oma vaatevälja. Samas luule on meis kõigis. Kõik on kunagi midagi luuletanud oma sahtlisse kus ta on oma varjatud tundeid avaldanud aga muud moodi ei oska ennast väljendada. Luule on ja luule jääb igavesti meie ellu, sest ilma luuleta ei ole võimalik elada.See on lihtsalt midagi sellist, millega sa saad enda sisemist olemust väljendada.Arvan, et inimene kes oskab luuletada on väga hea keeleoskusega , sest see pole lihtne hobi või töö.
Viivi Luige luulekogu-Ole kus oled-analüüs #1 Viivi Luige luulekogu-Ole kus oled-analüüs #2 Viivi Luige luulekogu-Ole kus oled-analüüs #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Randel_U Õppematerjali autor
Viivi Luige luulekogu "Ole kus oled" analüüs

Sarnased õppematerjalid

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus ­ barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) ­ Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) ­ kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb

Kirjandus
Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs
14
docx

Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs

Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest

Kirjandus
Kirjandusteooria
11
doc

Kirjandusteooria

18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum ­ inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uuenev ja dünaamiline maa. Prog

Kirjandusteadus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

Perekonnast tulnud Kristiina Ehin eesti luulesse. Kui vaadata Seppeli ja Ehini loomingut: esmapilgul jaganud maad ära, üks teeb üht ja teeb teist. Kristiina Ehin Seppelile lähemal. Traditsioonile lähemal. Seotud klassikalise 70-80 varjatud vastupanuluulega. Seppelit ja A. Ehinit ühendas tõlkimine. Ly Seppel oli keelteõppimises tublim, ta on praegu üks väheseid tõlkijaid, kes võib türgi-tatarikeelest otse tõlkida. Kassetiautor Viivi Luik. Tuli kirjandusse noorelt ja võib öelda,et kassetipõlvkonnas nähakse kaht noort imelast (Rummo ja Luik). Väidetavalt Luik põgenes kodus Tallinnasse, läks väidetavalt Kirjanike Liidu majja ja elas trepikojas. Alustab iseseisvat kirjanikuelu. Sattus undergroundi kirjadus-kultuuriringkondadesse. 60ndatel algas tihe läbikäimine Juhan Viidinguga ja boheemielu. Uus abielu Jaak Jõerüüdiga

Eesti kirjanduse ajalugu II
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Ta sündis Calcuttas jõuka bengali usureformija peres, õppis Inglismaal õigusteadust ja andis oma panuse India vabadusvõitlusse Briti koloniaalvõimu vastu. Tuntuim teos on lüüriline proosaluule raamat "Gitandzali" (1910). See annab edasi luuletaja loodusfilosoofiat ja paistab silma looduse isikustamisel põhineva metafoorika rikkuse poolest. Ta on ühena esimestest Ida kirjanikest avaldanud mõju Lääne kirjandusele. 11 -----Tule, nagu oled. Ära viida ehtimisega aega. -----Kui Su palmitud juuksed läksid lahti, kui lahk pole sirge ja pihikupaelad pole kinni, mis sellest. -----Tule, nagu oled; ära viida ehtimisega aega. -----Tule kiirel sammul üle rohu. -----Kui puna tuleb kastest Su jalgadelt ära, kui kellukesevõrud lõtvuvad Su jalgadel, kui pärlid pudenevad välja Su keest, mis sellest. -----Tule kiirel sammul üle rohu.

Kirjandus
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi

Kirjandus
Maailmakirjandus IV
13
docx

Maailmakirjandus IV

Jena romantismi tekkis naist kummarduv suhtumine, mis katkes juba järgmise põlvkonnaga. Armus tütarlapse Sophie Kühn, romantismis selliseid kuulsaid armulugusid on väga palju. Siit on tekkinud ka elemente loomingusse. Kühn 1797. aastal? tuberkuloosi ja siit järgnebki Novalise lühike loomeperioodi, see jäigi lühikeseks, tema eluajal ei ilmunud väga midagi. Tieck ja Schlegel on lõpetanud ja välja andnud oma võitluskaaslatse loomingut. Selle tütarlapse surma järel sünnib 1797-1798 luulekogu "Hümnid ööle". Sellega seostub peamiselt see suund, mis räägib romantikute surmaihast. Autor ütleb selgelt välja, et surmajärgselt ta saab oma armastatuga koos olla. 1799. aastal teine luulekogu "Hinge laulud". Üks filosoofiline jutustus, mis ei ole lõpetatud, aga välja antud. Heinrich Offerdinger? Tal veel "Fragmendid". Mõttepäevikud ilmusid tervikult alles 1908. aastal. Maeterlinck on ka neid Novalise mõttepäevikuid välja andnud. Hilisematel aegadel on sobitatud tema

Kirjandus
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Visnapuu isikuloo ja loominguga tegeleb ka Rummo seenior. P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine

Eesti kirjanduse ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun