"Uuenev alusharidus" (0)

ANDEKA  LAPSE TUNNUSED
Andekust on keeruline defineerida.  Lindgren  ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes
oma  väljapaistvate  võimete  poolest suudavad saavutada  silmapaistvaid  tulemusi.  Andekad
lapsed   kuuluvad   erivajadustega   laste   hulka,   sest   nad   vajavad   oma   arengupotensiaalide
realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ( Häidkind ,  Kuusik 2009).
Viimastel  aastakümnetel  ei peeta  andekuse  põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid
rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet
(Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks
( Sepp 2010).
Selleks, et saada mitmekülgsemat  hinnangut , on peale intelligentsustestide ka  spetsiaalsed
skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi
ning   edukust   ja   võimeid   eri   valdkondades.   Süsteemseks   mudeliks   andekate   õpilaste
identifitseerimisel   on   ENTER   i   mudel,   mis   hõlmab   tervet   identifitseerimisprotsessi.   Selle
mudeli kohaselt on andekate laste  tuvastamine  jagatud viieks diagnoosisammuks (Sepp 2010).
Tabel 1.  ENTER – etappide ingliskeelsetest  nimetustest  Explore, Narrow, Test, Evaluate,
Review moodustatud  akronüüm  – tõlkes  sisenemine
Diagnoosimine
Meetodid
Uurimine  (explore)
Valitakse esialgne kogum,
Eelintervjuu, küsimustik
info õpitulemuste, huvide jm.
kohta
Täpsustamine (narrow)
Iseloomu tundmaõppimine
Skriining  - kiirtestid
Testimine  (test)
Kvantitatiivsete ülesannete
Psühholoogiline  test,
täitmine
jälgimine
Hindamine (evaluate)
Hinnatakse varasemaid
Akadeemiline  edu, tulemused
1
saavutusi
konkurssidel, olümpiaadidel,
võistlustel jm
Kontrollimine (review)
Individuaalne
Eksperdiarvamus, tulemused
eksperdihinnang
Andekust  on liigitatud  nii  üksikute  psüühiliste  protsesside (mälu,  mõtlemine),  üldvõimete
( intelligentsus ,    loovus )   kui   ka   ainevaldkondade   ( matemaatika ,    muusika ,   keeled)   järgi
(Häidkind, Kuusik 2009).
F.   Gagne    jaotab   loomupärased   anded   nelja   gruppi:   intellektuaalsed   (vaatlusvõime,   mälu,
mõtlemine,  verbaalsed  võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme,  originaalsus  jm.),
sotsioafektiivsed   (kaasaelamise   võime,   taktitunne,   juhtimisvõime   jm.),   sensomotoorsed
( meelte , koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009).
Andekaid iseloomustab kiire  intellektuaalne  areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt
lahendada ( Veisson 2008).
Intellektuaalse andekusega lastel näiteks on täheldatud  kõrgemat  tundlikkust välismaailma
uute   ärritajate   suhtes,   tähelepanu   head   keskendamist,   eakohasest   vähesemat   unevajadust,
varasemat   puhtusepidamist   ning   kõnelema   hakkamist.   Loovate,   sotsioafektiivsete   ja
sensomotoorsete   võimete   avaldumiseks   on   eriti   oluline   lapse    kokkupuude    vastavate
tegevusvaldkondadega   –   kunstitarvete   kättesaadavus,   muusikainstrumendi   õppimine,
kaaslastega koosolemine, füüsiline  treening  jm. (Häidkind, Kuusik 2009).
Andekuse   hindamine   teatavate   tunnuste   järgi   on   kõige    kindlam    võimekate   laste
väljaselgitamise  meetod. Andekal lapsel on tavaliselt mõni neist omadustest: kiire õppija, hea
abstraktne  mõtleja, kestva tähelepanu võime (kui tegevus teda  huvitab ), laialdane sõnavara,
väga   hea   mälu,   hea   arvutaja   ja   piltmõistatuste   kokkupanija,   tundlik   ja   emotsionaalne,
arenenud   õiglustunne,   püüdleb   oma   tegemistes   täiuse   poole,   huvides   järjekindel,   eelistab
endast   vanemate   seltskonda,   hea   huumorimeel,   laialdased   huvid,   õpib   varakult   lugema,
arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru või võimendab oma  hirme ), väga
loominguline ,   iseseisev,  protestimeelne,   kaldub   arvustama   autoriteete,   väga   varajane   huvi
eksistentsiaalsete   probleemide   (elu   ja   surma   küsimused)   vastu,   teatav   naiivsus,   keerukate
2
lahenduste   eelistamine,   kirglikkus   ja   ägedus,   ebamugavustunne   kiituse   suhtes,   sõltumatus
välistest motiveerijatest (Sepp 2010).
Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist, sest neil on tavaliselt palju
häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda. Oluline on nende mõttetegevuse
arendamine.   Andekatele   lastele   on   iseloomulik   1.   üldine   intellektuaalne   võimekus,   2.
akadeemiline   võimekus,   3.   kreatiivne   ehk   loominguline   mõtlemine,   4.   liidrivõimed,   5.
võimekus tegelda mingi kunstialaga, 6. psühhomotoorne võimekus (Veisson 2008).
Loov mõtlemine aitab lapsel mõtestada  iseennast , probleeme tunnetada ja neid lahendada.
Looval  mõtlemisel  on neli komponenti: mõtlemise kiirus, mõtlemise originaalsus, mõtlemise
paindlikkus    ja   mõtlemise   viimistletus.   Lapsed,   kes   saavutavad   neis   parimaid   tulemusi,
omavad häid juhiomadusi ( Vikat , Rukonen, Noormaa 2002).
Laste  loovuse   uurijad  nimetavad   tõusu –  ja  langusperioode  laste   loovuse arengus  4  - 16
eluaastani: Esimene tõus on täheldatav 5 - 6  eluaastal , mil nad hakkavad vahet tegema kogetu
subjektiivsete ja objektiivsete omaduste vahel. 7 – aastaselt algab uuesti langus ja uus loovuse
tõus   on   täheldatav   10   –   11   aastaselt.   Teismelisele   on   iseloomulik    segadus ,   madal
enesetunnetus  ja sõltuvus  eakaaslastest , mis tingib loovuse uue languse 12 – 13 aastaselt. Uus
tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui  saavutatakse  sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010).
Kui   varasemad   käsitlused    pidasid    silmas   eelkõige   loovuse   kognitiivseid   aspekte,   siis
praegusel   ajal   osutatakse   tähelepanu   ka   isiksusega   seonduvale,   kõneldakse   loovast   või
andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse
avaldumiseks oluliste  omadustena  võib nimetada  järgmisi  isiksuse karakteristikuid:   avatus
uutele   ideedele   ja    kogemustele ,   seiklusvaim,    autonoomia ,   ego   tugevus,   positiivne
enesehinnang    ja   eneseteadvustamine,   ebatavaliste   ja   komplekssete   lahenduste   eelistamine,
ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis–
ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010).
Omadused,   mis   iseloomustavad   andekat   3-6   aastast   last:   varane   lugemisoskus   ja   huvi
lugemise   vastu,   hea   võime   info   vastuvõtuks   ja   töötlemiseks,   rikkalik   sõnavara,   arenenud
lauseehitus   ja   jutustamisoskus,   hea   vaatlemisoskus,   hea    orienteerumine    ajas   ja   ruumis,
arenenud tähelepanu ja kontsentreerumisvõime, põhjuse ja tagajärje seoste nägemine, huvi
mõtlemistegevust   eeldavate   mängude   vastu,    kalduvus    klassifitseerida   ja   kollektsioneerida,
3
probleemküsimuste esitamine, originaalsete mõtete avaldamine, huvi arvude vastu ja võime
nendega opereerida, arenenud  fantaasia , huumorimeel ( Tubin 1998 viidanud Veisson 2008).
Andekate  väikelaste  juures on täheldatud elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet
keskenduda   mingile   ühele   objektile,   tugevaid   reaktsioone    valule    ja   mürale,   aktiivsust,
kiiremat   motoorset   arengut,   head   mälu,   erilist   tundlikkust   ja   emotsionaalsust   ning   vähest
unevajadust. Sageli hakkab andekas laps rääkima juba siis kui teised temaealised kasutavad
alles pudikeelt. Tal on teistest lastest erinev suhtumine ümbritsevasse, soov uurida kõike,
ebatavaline  emotsionaalsus, huumorimeele olemasolu (Sepp 2010).
Matemaatiliselt   andekatele   lastele   on   omane   pöörata   tähelepanu   esemete   sarnasusele,
rühmitada  neid   või  anda   asjadele  varakult  arvulisi  väärtusi,  innukus  mõttemängudes   jms.
Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste
poolest,   mis   on    potensiaalsete    hingeliste   ja   suhtlusprobleemide   allikaks.   Ka   koolis
käitumisraskustega   laste   hulgas   on   selliseid,   kelle   arenguks   pole   varasemalt   soodsaid
tingimusi   loodud.   Neile   on   iseloomulikud   probleemid   kohanemisel   keskpärasusega   ja
autoriteetide tingimusteta tunnustamisega, tihti pole nende vaimsete võimete ja sotsiaalsete
oskuste   areng   tasakaalus.   Tihti   võib   andekuse    segamini    ajada   ka   tähelepanuhäire   või
Aspergeri  sündroomi sümptomitega. Tähelepanuhäirega sarnased on andekatel lastel esinev
passiivsus,   raskused   aja   planeerimise   või   iseseisva   töötamisega,   probleemid   sõprade
leidmisega,  madal  enesehinnang, pinged,  motivatsioonipuudus . Mõtlematus,   tujumuutused ,
rahmeldamine jms. nähud on sarnased pärsitud pidurdusprotsessidega impulsiivsete lastega.
Aspergeriga   sarnased   jooned   võivad   avalduda   sobimatu   koolikeskkonna   või   sotsiaalse
kohanematuse tõttu (Sepp 2010).
4
KASUTATUD KIRJANDUS
Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt.  Kikas , E. (Toim.).  Õppimine ja
õpetamine  koolieelses  eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Häidkind,   P.,   Kuusik,Ü.   (2009).   Erivajadustega   laps   koolieelses   lasteasutuses.   Rmt.
Kulderknup , E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami–
ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67.
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu
Sikka, H. (2002). Andeka lapse  toimetulek  koolis. Rmt. Vikat, M. ( Koost .).  Andekas laps
muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi  ettekanded  24.nov.2001. Tallinn: TPÜ
Kirjastus.
Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu.  Atlex .
Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E. (2002). 6-8 aastase andeka lapse kodune  kasvukeskkond
ja arenguvõimalused Eestis ja Soomes. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas
ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
5