Zara ei tahtnudd seelikut vaid pükse. Kui oli riided ära vahetanud viskas ta oma kleidi, sukad ja kaardi tulle. Aliide ei mõistnud. Ta lubas teha vanni. Zara ajas ajalehte sirvides klaasi ümber ja ehmus. Ta koristas ning Aliide võttis ta käest kinni. Zara ehmus jälle. Kui Zara vanni läks nägi Aliide, et Zara keha on muljutud. 1991,Vladivostok Zara kodu ette sõitis must volga. Sealt tuli välja Oksana, kes oli Zara kunagine sõber, keda pole näha olnud peale Moskvasse õppima minemist. Oksana oli hiljem töötanud Saksamaal. Oksana oli väga kenasti riides: sukad, milliseid seni veel nähtud polnud, värvitud huuled, kingad jm. Oksana pakkus Zarale ja tema vanaemale Dzinni. Zara hakkas teed tegema. Nad rääkisid kui hästi läänes teenib. Zara meenutas, et kunagi oleks tema ja Oksana jäänud musta Volga alla ja kui nad emale sellest rääkisid, läks ema paanikasse
mis küll kätte võttes halliks tuhaks muutusid, kuid siiski oli ta tõele väga lähedal. VIII Johannes läks Itaaliasse, kuna Prahas puhkes sõda keiser Sigismundi ja Jan Zizka vägede vahel, mille käigus ka ülikool sai surmahoobi. Johannes oli otsustanud ette võtta tee rändava arstina, sest ta oli oma raamatu müümise Sefer Jetsirah- eest saanud mitmeid arstirohtusid. Teel hüppas ta läbi Viinist, kus elas tema ammune sõber ja astroloog Georg. Nad rääkisid pikalt ja laialt horoskoopidest ja sellest, kuidas tähed inimese elu mõjutavad. Peale seda asus Johannes edasi Itaalia poole. Ta asus õppima Padovasse. Ta õppis kõrvalt ka matemaatikat. Ta arvas ,et paaritutel arvudel on mingi maagiline jõud, nagu 13, 31, 17. Ta kirjutas neist isegi traktaadi. Ta käis oma õpetajaga haigeid külastamas ja avastas, et rohtude andmine ei olenenud haiguse olemusest, vaid kui rikas või vaene oli patsient
Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Anni andis jaanile lihtsalt kätt, ka Jaan ei julgenud Annit kaisutada ega suudelda, nii nad jätsid jumalaga nagu sõber ja seltsimees. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks. Püüdis Jaani mis püüdis, aga asjatult. Koos visati jälle kõva kärakat ja Jaan oli lubanud neid varastatud kraami hoidmisega aidata. sellest õhtust ta emale rääkida ei tahtnud. Jaan ei lubanud emal ka Annile rääkida, et ta kogu raha ära ei andnud, Jaan andis need kaks rubla emale, siis on tema käest raha ära
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
Ahjualune on eesti rahvaluules pisike habemega mehike, kes elab põranda all. Ta võib tohutu palju toitu ühe hetkega ära süüa. Kui ahjualusele anda pisutki toitu maitsta, on kohe kogu roog ära söödud. Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises. Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld. Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib: "Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal." "Ei tohi anda, vastas kokk, "isegi suur pere ootamas." "Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti. 16 "Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla.
Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe kolmandiku oma vihast kaduvat.) Pai võõras poiss, mu vend on nii hea, nii armas, ainult täna veidi, üsna veidi äkiline. Tõesti, ta on hea vend, nja ei taha kedagi muud vennaks. (Oodo naeratas ilma tahtmata.) Pai vend, minu võõras sõber on ka hea ja armas. (Jaanus naeratas ilma tahtmata.) Teist mõlemast saavad head sõbrad (poisid luurasid altkulmu, aga mitte enam nii verejanuliselt kui enne), tõesti, teist saavad head ja mõnusad sõbrad, ja mina olen teie kummagi sõber. Ma armastan teid mõlemaid (siin surus ta jälle poiste käsi), siis armastame kõik kolmekesi üksteist -- kuni surmani. Eks ole, jah?» Siin pani tüdruk poiste käed oma kähe pihu vahel kokku ja piilus argse naeratusega mõlema silmi.
asukoht teada saada - Selgus, et Egiptus asub Aafrikas ja sinna saamiseks piisaks ühe lamba müügist, kuid see mõte hirmutas teda - Santiagole ei meeldinud maurid, sest nemad olid siia toonud mustlased - poiss tundis hästi oma lambaid, puhus Idatuul ja poiss tundis, et ta on sama vaba kui tuul ja mitte miski ei takista teda peale tema enda - järgmisel päeval kohtus poiss vanamehega ning andis talle 6 lammast, ülejäänud lambad ostis ära Santiago sõber, vanamees ütles sama, mida oli öelnud mustlane ning käskis poisile märke jälgida, andis talle 2 kivi, kui poiss märkidest aru ei saa, aitavad teda kivid, üks on ,,jah" ja teine on ,,ei" - lammastel võttis uue peremehega harjumine aega, kuid nad mõtlesid ainult söögist ja joogist - Santiagot pani muretsema see, et aardemaal räägitakse ainult araabia keelt, merd ületades mõtles ta märkidest, kui ühtäkki tuli temaga rääkima noormees, kes kõneles hispaania keelt,
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kuningas. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste, osa troojalaste poolt. Sõda venis. Eepos algab lauluga "Achilleuse viha". Achilleus röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Achilleus vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Achilleuse ema oli Thetis. Telki tuli Achilleuse parim sõber Patroklos, kes palus endale Achilleuse varustust. Ta sai selle ning pani Achilleuse varustuse omale selga. Troojalased arvasid, et tegu on Achilleusega ning Hector tappis Patroklose, võttis ka varustuse endale. Achilleus süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistatud). Achilleus leppis Agamemnoniga ära ja tormas Hectori vastu võitlema. Achilleuse hobune kukkus aga rääkima, et Achilleus sureb varsti. Achilleus
Kõik kommentaarid