Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Oscar Wilde - Ustav sõber (0)

1 Hindamata
Punktid
Oscar Wilde - Ustav sõber #1 Oscar Wilde - Ustav sõber #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Martin Kalm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Oscar Wilde - Tähelaps

Tähelaps Ükskord läksid kaks vaest puuraidurit läbi suure metsa kodu poole. Oli väga külm ja pakaseline talveõhtu. Korraga märkasid nad taevast alla langevat tähte. Sinna jõudes märkasid nad, et see on hoopis laps kuldse mantliga ja merevaigust keega. Üks Puuraidur otsustas võtta lapse endale, ning viiski ta koju. Tema naine ei kiitnud seda alguses heaks, kuid hiljem nõustus. Tähelaps kasvaski üles koos Puuraiduri lastega. Iga aastaga läks ta aina ilusamaks ja samas ka ülbemaks/isekamaks. Ta põlgas kõiki lapsi ja ütles, et nemad on madalat päritolu. Ta pidas neid oma teenriteks. Ta arvas ennast olevat õilsat päritolu, sest ta oli sündinud tähest. Ta pildus pimedaid, sante, kerjajaid ja teisi kividega ning tegi neist naerualused. Samamoodi käitus ta ka loomadega, torgates Mutil silmad peast välja, kärpides Kanepilinnu tiibu ja tappes Orava ema. Preester ja Puuraidur püüdsid teda õpetada, kuid asjatult. Ühel päeval tuli linna kerjusnaine,

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Oscar Wilde - Õnnelik Prints

Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema. Pääsuke tundis ennast üksildasena, ta pettus Pilliroos, sest viimane ei oskanud rääkida ja ta flirtis tuulega. Lennates nägi pääsuke Õnneliku Printsi kuju. Ta arvas, et see on tore koht, sest seal on palju värsket õhku ja ta oli lummatud enda kuldsest magamistoast. Ta heitis Printsi jalge

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Oscar Wilde - Ööbik ja roos

Ööbik ja roos Elas kord Üliõpilane. Ta armastas väga filosoofiat ja raamatuid lugeda. Üliõpilase arvates on kunstnikud isekad ja mõtlevad ainult stiilist. Tema arvates õpib vaid raamatutest õiget tarkust ja kunst on ajaraiskamine ja sellel puudub siirus. Samuti ta arvas, et ta teab milline on tõeline armastus. Talle meeldis väga professori tütar, kes ütles, et ta tantsib Printsi korraldatud ballil ainult siis kui too kingib talle punase roosi. Kahjuks Üliõpilasel ei olnud punast roosi kusagilt võtta ning ta oli õnnetu ja viskus rohule ja puhkes nutma. Seda märkas aga Ööbik, kes elas igihalja tamme otsas. Ta nägi Üliõpilast kui tõelist armastajat. Ta otsustas Üliõpilast aidata ja hankida talle punane roos. Ööbik käis läbi mitmed roosipuud, kuid asjatult. Lõpuks juhatati ta Üliõpilase akna all oleva roosipuu juurde. Roosipuu vastas, et ta saab roosi ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbik sureb ja

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Oscar Wilde - Õnnelik prints

Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia neile mõõgapideme küljest rubiin. Pi

Kirjandus
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Oscar Wilde - Kalur ja tema Hing

Kalur ja tema Hing Elas kord Kalur, kes läks igal õhtul merele ja laskis võrgud vette. Ühel õhtul oli võrk nõnda raske, et Kalur ei jõudnud võrku paatigi tõmmata. Kalurile üllatuseks oli võrgus Merineitsi. Ta armus temasse ega lubanud tal enam minna. Merineitsi aga anus, et too ta lahti laseks. Lõpuks nad tegid kokkuleppe, et Kalur laseb ta lahti siis kui Merineitsi ta kutse peale iga kord laulab, sest nii saab Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt. Kalurile meenus Nõid, kes elas lahesopis koopas. Kalur pakkus Nõiale viite kullatükki, a

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun