Loodus on meie igapäevase elu osa (0)

Olevik ja tulevik
Loodus on meie igapäevase elu osa. Ükskõik, kuhu me ka ei läheks, igal pool oleme me ümbritsetud loodusega. Professor Martin Zobel’i sõnadekohaselt „Loodus oli, on ja jääb“. Looduses on palju erinevaid ökosüsteeme ja ahelaid. Me kõik oleme loodusega kuidagi moodi seotud. Nüüd, kus inimesed end aina rohkem harivad ja maailmaasjadega kurssi viivad, on hakatud mõtlema üha rohkem tuleviku peale. Inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama keskkonna säästmisele ja säilitamisele.Planeet Maa on suur ja lai, kuhu on mahtunud praeguseks 7,29 miljardit inimest ning meil on 2011.aasta seisuga 194 riiki, aga mida teha, et see kõik säiliks?
Maailmas on kahte sorti riike: arenenud riigid ja arengumaad. Arenenud riikides on majandus paremini välja arenenud kui arengumaades. Tulevastele põlvedele meeldiks kindlasti elada rohkem arenenud riikides, sest seal on rohkem võimalusi. Maailmas peaks rohkem tähelepanu pöörama haridusele, mis on kõige aluseks. Kui inimene ei ole haritud, on ta palju manipuleeritavam. Seda on näha Aafrika riikides, kus inimesed usuvad kõike, mida neile räägitakse. Sealsed inimesed elavad vaesuses ja joogivee puuduses. Kõik arenenud riigid oleksid kindlasti võimelised arengumaid aitama, kuid inimesed on selle jaoks liiga auahned ja kadedad. Eestlased on loonud organisatsiooni Mondo, et Aafrikas elavaid lapsi kooli saata ja toetada.
Uusi tehnoloogiaid välja töödeldes saame me üha rohkem keskkonda säästa. Samas areneb sellega ka majandus. Me oleme juba järeltulevatele põlvedele elu suhteliseks lihtsaks teinud. Meil on internet , telefoni võrgud , elekter, autod ja kõik muu, milleta me elada ei oskaks. Kõige hea juures on alati ka halb külg. Me sõidame autodega ja toodame elektrit, kuid sellega me saastame tohutult keskkonda. Tehnoloogia ei ole veel nii välja arenenud, et me saaksime sõita ainult elektriga ilma, et me iga 100km tagant akut laadima ei peaks. Elektri tootmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid , nii keskkonna sõbralikke kui mitte keskkonna sõbralikke. Kõige mitte keskkonna sõbralikum elektritootmise viis on tuumaelektrijaamad. Tuumaelektrijaamadest järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja inimesele ohtlikud. Samuti pannakse jäägid, kas maa alla või mere põhjadesse, mis võivad seal radioaktiivselt kiirgama. Me kõik teame, mis tagajärjed võivad olla, kui tuumajaamas midagi õhku lendab nagu juhtus Tšernobõlis. Sealne piirkond on väga ohtlik ja põhimõtteliselt kasutuskõlbmatu. Aktuaalne teema on ka nn must kuld ehk nafta . Naftat kaevandatakse igalt poolt ja võimalikult palju, kuna kütust läheb igal pool vaja ning toob suurt kasumit riikidele. Nafta on maavara, mis ei taastu ja selle tohutu kaevandamine ei jäta järeltulevastele põlvedele midagi.
Inimesed peaksid rohkem tuleviku heaks tegema, sest keegi meist ei tea, mis võib juhtuda. Äkki meie maakera muutub üldse elamiskõlbmatuks, kui me autodega sõidame ja CO2-e kogu aeg õhku laseme, mille tagajärjel osoonikiht hõreneb ja kliima soojeneb. Äkki on see kõik üle paisutatud ja inimesed elavad tulevikus samamoodi edasi nagu praegu. Kõigeks tuleb valmis olla.