Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad...
Laevandus ehk veetransport Laevandus on vanimaid transpordiliike, mis jaguneb merelaevanduseks ja siseveekogude laevanduseks. Kaubavedu merel hõlmab eri vorme, näiteks liinilaevandust ja tramplaevandust. Tramplaevandus on merevedude teostamine prahilaevadega ja liinilaevandus on kaupade merevedude korraldusviis kindlal marsruudil ning kindla sõidugraafiku alusel kaupu vedavate laevadega ehk liinilaevadega Veetransport muutub ebapraktiliseks kui transporditakse kiiresti riknevaid kaupu. Selle eeliseks on, et on võimalik transportida väikse kuluga suuri koormaid, näiteks sütt, kütust ja põllusaaduseid 90% maailma kaubavahetusest toimub tänu veetranspordile Maailma suurimaid laevad on konteinerlaevad ja tankerid. Tänapäeva konteinerlaevad on umbes 400m pikkused ja võivad pardale võtta 16 000 18 000 konteinerit. Suurimate tankerite kandevõime ulatub üle poole miljoni tonni. Üks suuremaid konteinerlaevu on nä...
Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt v...
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
Nemunas Jõe kohta • Asub Euroopas • Euroopas pikkuselt 14. jõgi(937 km) • Voolab 436 km Valgevenes, 359 km Leedus ja 116 km Leedu ja Vene Kaliningraadi oblasti vahel • Suurimad linad jõe kõrval on Hrodna Valgevenes, Alytus ja Kannas Leedus ja Sovetsk Vene Kaliningraadi obliastis • Jões elab umbes 54 erinevat liiki kalu • Jõgi pole raskelt reostatud • Jõgi on looklev • Jõe kesmine sügavus 1-3m ja sügavaim 5m, laius kuni 500m • Jõgi algab Valgevene kõrgustikult ja suubub Läänemerre Maastik Taimestik Inimtegevus
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović Kasutatud materjal *http://www.placestoseeinyourlifetime.com/the-beautiful-coast-of- ...
KAUKAASIA MAREK KÜNNAPAS Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidzaan ja Gruusia ning Venemaa alad kuni Kuma-Manõtsi nõoni põhjas. Piirkond seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias. Kulgeb loode-kagu suunas Musta ja Kaspia mere vahel. Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide...
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiirelde...
Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004. aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sa...
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas. Seejärel pöörduvad mäed ida-lääne suunda. Karpaatide kõrgus on kuni 2655 meetrit. Teised on Lääne-Tra...
Kuuste Kool KÕRBED Koostaja: Karoliina Ulmand IV klass 2018 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1.Kõrbetest üldiselt....................................................................................3 2.Kõrbetaimed...........................................................................................3 3.Kõrbeloomad..........................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jn...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD....................................
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis mõjutavad kliimasoojenemi...
Tuuleenergia kasutamine Jaak, Remy, Natalia, Grete Tuuleenergia Tuuleenergia on taastuvenergia liik, kusjuures tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Tuult tuleb kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Tuuleenergia kasutamise eelised Tuuleenergia ei saasta keskkonda Tuuleenergia on taastuv ja puhas energialiik Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti Tuuleenergia abil toodetud energia hind muutub aina odavamaks Tuuleenergia puudused Kallis ehitada Vajab suurt territooriumit Rikuvad visuaalset pilti Tekitavad madala sagedusega müra, mis häirib linde ja loomi...
Rahvasteliit Grete 11.c Rahvasteliit Aastadel 1919-1946 Eksisteerinud rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks tähtsamat allorganisatsiooni olid...
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid ...
Rohtlad Ava internetilehekülg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/rohtlad.htm. Loe läbi tekst (ka vasakul menüüs olevad leheküljed) ja täida ülesanded. 1. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi: a) looduslikud b) poollooduslikud c) tehislikud (inimtekkelised) Lisa pilt, mis annaks edasi rohtlate üldilme! http://loodusvoondsavann.blogspot.com/2017/04/luhitutvustus.html 2. Rohtlaid nimetatakse eri kohtades erinevalt. Täida tabel. Lisa internetist rohtlate kaart! Koht Rohtla nimetus Euraasia stepp; Ungari pusta Põhja - Ameerika preeria Lõuna - Ameerika pampa Lõuna - Aafrika veld 3. Täida lüngad kliima kohta. Parasvöötme rohtlates on külm talv. Suved on palavad ja põuased. Kliima on mandriline. Sademete hulk on tavali...
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
Põlevkivi Sisukord Mis on põlevkivi? Kukersiit Põlevkivi kui maavara Kasutamine Ajalugu Probleemid Mis on põlevkivi? Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja ...
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolo...
Kultuurne globaliseerumine ja selle mõju ühiskonnale Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuv muutus, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Mina tahaks just arutada kultuurilist globaliseerumist, kuna ma näen, et see valdkond on just tavainimesele vägagi tähtis. Ma arvan, et kultuurilise globaliseerumise kohta saab pigem öelda, et see on mõnes mõttes ikkagi parem kui halvem meie ühiskonnale. Olen olnud globaliseerumise vastu viimased aasta, kuna olen jälginud parempoolset poliitilist välismaa ajakirjandust. Kuigi ma enam täielikult ei nõustu Le Peniga, on mul siiski jäänud meelde üks tema tsitaatidest: "Metsikust üleilmastumisest on mõned saanud kasu, kuid enam jaolt on see olnud suuremale osale katastroof." Kultuuriline globaliseerumine on nn. maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmum...
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa kõ...
Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole me...
Euroopa energiamajandus Kaspar Koemets Mis on energiamajandus? Tööstusharu, mis toodab kütuseid ning elektri- ja soojusenergiat ja edastab energiiat tarbijale. Vanim energiaallikas on kütteks kasutatav puit, seejärel võeti kasutusele vee- ja tuuleenergia. Energia tootmise struktuur Enamus Euroopa riikide energiast tuleb impordist. Küpros, Malta ja Luxenburg saavad kogu vajamineva energia impordi teel. Eesti toodab umbes 90% oma tarbitud energiast ise cnoing onselles arvestuses Euroopa liidu liikmesriikide hulgas. Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma el...
Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. ...
Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine 1. Valdav osa Argentiina rahvastikust paikneb umbes 600 km raadiuses pealinnast. Pealinnas on elanike arv üle 10 miljoni, erinevalt teistes linnades, kus rahvaarv jääb kuskil 3 miljoni kanti. 2010 aasta seisuga on Argentiina populatsioon üle 40 miljoni. Asustatus ei ole mõjutatud looduslikest faktoritest näiteks ei ole linnasi paigutatud jõgede äärde sellepärast, et positsioon kasulikum oleks. Asustus on hõredaim Andides. Argentiinas on asustustihedus 15 inimest ruutkilomeetri peale, mis on Eestiga võrreldes 2 korda väiksem. 2. UMA's on Põhja Ameerika asustuskaardil kasutatud ruutkaardi kujutusviis. See tähendab, et kujutatakse, mitu inimest elab ühel ruutkilomeetril, ning asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem Külas elas hiilgeajal (1950 -19...
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinev...
Sebrad Loomad savannis Jaanika Jänes Elukoht Sebrad on Aafrika loomad. Elavad peale savannide ka veel rohumaadel, mägedes ja mujal. Keenia, Etioopia, Lõuna-Aafrika Kiired loomad Võivad galopeerida kuni 65km/h Pääsevad lõvide eest Karvad ja nahk Igal sebral unikaalsed Arvatakse, et triibud peletavad putukaid ja on kamoflaaziks. Hoiab liigse soojuse eest Sotsiaalsus Sotsiaalsed loomad Kari võib ulatuda tuhandete liikmeteni Hoolitsevad üksteise eest Suhtlevad üksteisega kehakeele ja häälitsustega Tänan kuulamast!
Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi,...
Kurtna järvestik Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv- lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on h...
Põhja-Korea Hans Martin Tomingas 8.b Geograafiline asukoht Korea poolsaare põhjapoole ala. Naabrid on Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea Põhja-Korea öösel Andmed Pindala: 120 540 km² Populatsioon: 24 895 000 Pealinn: Pyongyang (elanike arv 3 255 288) Usk: Ametlikult keelatud. (99.8% elanikest ei tunnista jumalat) Pinnamood Põhja-Korea pinnamood on mägine. Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jal...
Sissejuhatus ,,Ressursside ehk tootmisfaktoritena käsitletakse üldjuhul maad, tööd (kui inimese vaimset ja füüsilist võimet), füüsilist- ja finantskapitali ning ettevõtlikkust. Ettevõtlikkust käsitletakse ressursina seetõttu, et kui ei ole ettevõtlikke inimesi, siis ülejäänud ressursid jäävad lihtsalt kasutamata."(EAS, 2018) Antud töö eesmärgiks on kolme erineva artikli põhjal analüüsida ressursside piiratuse mõju majanduskeskkonnale. Artiklite kokkuvõte ja analüüs. Esimene artikkel räägib ööelust vanalinnas. Sellest, kuidas öised pidutsejad vanalinnas on väga häirivaks muutunud inimestele, kes vanalinnas elavad. Liiga vali muusika ei lase öösel magada ning akna alla lärmavad inimesed ei anna rahu ka öistel tundidel, ajal, mil inimesed peavad saama oma kodus puhata. Antud probleemile on lahendust otsitud pikalt, kui seda leitud veel ei ole. Linnavõim on valitsusele teinud ettepaneku, et muuta kaubendustegevuse seadust selliselt,...
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui · Keskmine õhutemperatuur suvel on 27°C, talvel 21°C , Vaikse ookeani rannikul o...
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Loodusli...
LOODUSLIKUD EELDUSED Minu riigiks on Etioopia. Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid. Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust? Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima. Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt, kui vihmaperiood o...
1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulk...
Kaspar Kaldaru TBK 1.kursus KUS ASUB PEAKORTER? Asutatud 1928 Asutajad Haim Karshenstein Peakorter Veerenni 24, Tallinn Võtmeisikud Meelis Milder (juhatuse esimees; alates 1991) Maigi Pärnik-Pernik (juhatuse liige; alates 2011) Valdkonnad Rõivaste ja rõivalisandite hulgimüük KUHU ON RAJANUD HARUETTEVÕTTED JA MILLINE ON SELLE MÕJU ASUKOHAMA ALE? · Baltika Group on rajanud oma tütarettevõtted Baltikumi ning Ida- ja Kesk Euroopasse. · Baltika Group on levinud ettevõte, mille tütarettevõteteks on sellised brändid nagu Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Kuulsate kaubamärkide poolest külastatakse neid poode ning asukohamaale avaldab see head mõju. MILLISEID MAJANDUSTULEMUSI LEIDSIN? 1. MILLISEID MAJANDUSTULEMUSI ...
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad ...
ISLAND Saare iseloomustus Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itt...
Miina Härma Gümnaasium Emma Tammpere EYRE JÄRV referaat Karin Kannerma Tartu 2018 Sisukord · Sissejuhatsus · Asukoht · Eyre järve mõõtmed · Austraalia soolaseim järv · Põnevad faktid Eyre järve kohta · Eyre järve nimi · Eyre järve elustik Sissejuhatus Tere! Olen Miina Härma Gümnaasiumi, 5.b-e õpilane. Nii nagu iga meie klassi õpilane, koostasin ka mina referaadi ühest maailma järvest. Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias. See katab 1/6 kogu Austraalia pindalast. Sissevoolu allikaks on Austraalia üks tuntumaid jõgesid nimega Warburton River. Eyre Järve mõõtmed Eyre järve pindala on 9500km² ja järve valgalaks on 1 140...
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuva...
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus lii...
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Slovakkia Referaat Üldandmed Ametlik nimetus: Slovaki Vabariik Riigikord: parlamentaarne vabariik Pindala: 48 845 km² Asukoht: merepiirita riik; Kesk-ja Ida-Euroopa, naaberriikideks Poola (põhjast), Tsehhi (loodest), Ukraina (idast), Ungari (lõunast), Austria (loodest) Riigikeel: slovaki keel Kolm suurimat rahvust: slovakid, ungarlased ja mustlased Valitsev usund: roomakatoliiklus Valuuta: euro (EUR) Lipp ja vapp: vt lisa 2. Riigi rahvastik Populatsioon: 5 445 027 Riikide reastatusel rahvaarvu alusel 118. koht, sellega samal pulgal Soome, Saksamaa, Türkmenistan. Slovakkia on keskmise rahvaarvuga riik. Riigi populatsioon on aastast 1950 kuni 2011 jõudsalt kasvanud, prognoosi järgi aga hakkab rahvaarv kahanema (rahvaarvu muutumise graafik: vt lisa 3). Sündide arv viimasel aastal: 54 000 Surmade arv: 53 000 Loomulik iive: 0.18..% Rändesaldo: 0 Slovakkia populatsioon kasvab sündimuse suurenemise pärast. Sünd...
Okasmetsade kliima Koostasid: Steven Pleesi,Rasmus Raidvere, Raiko Kil Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd 6 kuud aastas o...
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse................................................................................................. 4 Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................ 4 Tagasitee...................................................................................................... .......................5 Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................
Argentiina Üldandmed Pealinn Buenos Aires Populatsioon 43 miljonit Pindala 2 780 400 km2 Ametlik keel Hispaania Juan Domingo Peron de la Sosa Sündis 8. oktooboril 1895 pealinnas Pere pärines Sardiiniast Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal kehtestas riigis diktatuuri Suudeti e...
Madagaskar Madagaskari üldandmed · Pindala: 587 041 km² · Populatsioon: 22,92 mil (2013) · Pealinn: Antananarivo · Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Madagaskari teke · Oli kunagi osa Gondwanast · 135 mil a. tagasi: Madagaskari, Antarktika, India eraldumine Aafrika ja Lõuna- Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse...
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad Fidel Castro Kuulus parlam...
Ameerika Ühendriikide piirkondlike erinevuste põhjused ja nendest tulenevad probleemid Essee Viljandi 2018 Piirkondlikud erinevused eksisteerivad peaaegu, et igas riigis. Piirkondlikud erinevused võivad olla riiki rikastavad kultuurilised erinevused, kuid enamasti pööratakse tähelepanu just negatiivstele erinevustele piirkondade vahel kuna nendega kaasnevad probleemid kogu ühiskonnas. Piirkondliku arengut mõjutavat paljud erinevad politiikad sh keskvalitsuse regionaal-, majandus- ning finantspoliitika kuid suurel määral ka kohaliku piirkonna tööhõive- ja sotsiaalpoliitika. Ameerika Ühendriigid on valitud antud essee näiteriigiks, sest angloameerika postkolonialistlikule riigile kohaselt erinevad kultuurilised ja ühiskondlikud standardid inimestevahelises suhtluses niivõrd suure riigi kohta väga vähe. USA puhul saab eristada ni...
Viljandi Morten Siht 5.c Viljandis on jalgpalliväljak. Viljandis on viljandi järv. Siin on suured poed. Siin on head inimesed. Viljandis on folk. Viljandis on rahulik Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla lõbustuspark. Viljandi võiks olla suurem. Viljandis võiks olla rohkem poode. Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi...
Sissejuhatus Käesolev töö on kirjutatud Meenikunno looduskaitsealast. Meenikunno looduskaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana, mida 1999. aastal suurendati kaitseala pindala 2651 hektarini. Kui 1981. aastal loodi kaitseala Meenikunno raba kaitseks, siis 2015. aastal organiseetiti see umber looduskaitsealaks. Kaitseala eesmärgiks on säilitada sealset omapärast raba, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastikku ning kaitsealuste liikide elupaiku. 1. Meenikunno LKA andmed Meenikunno looduskaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas Leevi, Lihtensteini, Nohipalo ja Vinso külas ning Orava vallas Kamnitsa ja Rebasmäe külas. Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP,...
PLASTMASSIDE Triin Teppe KASUTAMISMAHUST Tallinn 2016 PLASTIKUTE TOOTMINE SISUKORD Plastmassidest üldiselt Kasutusvaldkonnad Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PLASTMASSIDEST ÜLDISELT Plastmassid on ained, mida saab kergesti venitada ja valada vormi. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. Plastmassid on üks polümeeride vormidest. Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aastal USA keemik Leo Baekland. On keskkonnale väga ohtlikud, sest enamik neist ei lagune. Enim kasutatav plastik maailmas on polüetüleen. MÜRGINE KASUTUSVALDKONNAD Pakendamine Ehitus Tarbekaubad Elektroonika Autotööstus Põllumajandus PAKENDAMINE 40% ...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. ...
Kordamisküsimused 1. Millest koosneb maakera ümbritsev õhk? Koosneb gaasidest 2. Millisteks kihtideks jaotatakse õhkkond? Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär 3. Milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat? Ilmarekordid 4. Mille poolest erineb kliimakaart ilmakaardist? Ilmakaart kujutab kindla päeva või kellaaja ilma aga kliimadiagramm näitab mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub se...
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
GMO Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües või...
Soome ja Rootsi I. Üldandmed Soome ja Rootsi kohta 1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispol...
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee veemass kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva soolase ookeanivee segunemisel. 6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? V: Riimveega on kohanenud vä...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Natalia Beresneva Lindude ränne Referaat Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 MIKS LINNUD RÄNDAVAD?..................................................................................................4 KUHU MEIE LINNUD LENDAVAD?......................................................................................5 KUIDAS LINNUD TEAVAD, MILLAL JA KUHU LENNATA?.............................................6 ÜKSI VÕI PARVES?..................................................................................................................7 MILLAL LINNUD RÄNDAVAD?.............................................................................................8 RASKUSED RÄNDETEEL....................................................................................
Esimese Maailmasõja SINIMÄE Pargimäe punkrid IDA- LAHINGUVÄLJA VIRUMAA Tulles Sinimägedesse on võimalus meiega VAATAMIS- koos heita pilk ajalukku ja teada saada miks just siin toimusid ajalooliselt nii tähtsad lahingud! Kohapeal on üles seatud staap, VÄÄRSUSED treeningplats ja lahinguväli. Tänu sellele üritusele on sul võimalik tutvuda Sinimäe vaatamisväärsustega Näiteks: Vallamaja Vaivara Sinimägede muuseum. - Pargimäe torn ROHKEM INFOT SAAD: www.lahing.ee ...
Riisa raba Pär Soomaa rahvuspargi num aladel asuva populaarse õpperaja aa uuenduskuuri järel Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed. kulgeb läbi maalilise Riisa õpperada kulgeb raba ja Navesti jõe läbi maalilise raba ja ...
Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese laukani. ANK- Avatud Kõige parem on Pärnut Pärnu külastada just suvel, kuna Noortekeskus siis toimub pal...
annaabi.ee 
