Aafrika (0)

AAFRIKA.
Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri.
Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. 
Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. 
Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud
Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed.
Ida-Aafrikas asub kiltmaa , milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed.
Savannid  asuvad Aafrika keskosas. 
Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. 
Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. 
Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. 
Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast , seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus
Millised inimesed elavad Aafrikas?
Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades.
Aafrika põlisasukad on negriidse rassi esindajad, Põhja-Aafrika ammused asukad on ka araablased. Madagaskari elanikud malagassid pärinevad aga India ookeani rannikult. 
Pärast Aafrika vallutamist ja muutmist asumaadeks on sinna ümber asunud ka teiste rahvaste esindajaid.