Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhja-Korea (0)

1 Hindamata
Punktid

Põhja
Põhj -Korea
K
Ha
H n
a s M
s
a
 M rti
rt n T
  omi
T
ng
n as 
s 8.b
 
Ge
G ogr
e
aafi
ogr
lin
aafi
e
lin  as
 
u
as koh
k
t
oh
K
 o
K r
o ea 
r
pools
l aare 
r põhja
h poo
po le ala
l .
N
 aabrid 
id on Hiina
iin , Ve
V nema
e
a ja
j  Lõ
L una
u
-K
- o
K re
r a
e
  
   
   Põh
Põ ja
j -K
- o
K r
o e
r a 
e ööse
ö

öse  

An
A dm
d ed
e
Pind
P
a
ind la: 120 540 km²
Po
P pula
pu tsioo
io n:
n  24 8
  95 
5 000
Pea
P
linn:
l
 Pyongya
o
ng (ela
(el nike
nik  
e arv 3 255 288)
Usk: Ametlikul
lik t
ul  ke
k ela
e
tud.
ud  (99.8% ela
el nikes
nik t 
t ei 
tunnis
unni ta jumala
l t)
Pinn
Pin am
n
ood
o
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
 pinna
pin
moo
mo d on 
n mägine.
gine
Ma

astik
i  k
  o
k osneb 
n
pea
pe miselt pa
p ljudes
ljud t mägedes
g

ja
j  nõlvadest
des  ning 
ning süga
s
vatest or
o gude
r
s
gude t.
K
 õ
K r
õ geim 
r

m gi on 
n Baekdu 
d mägi (2
( 745 m).
Suur

e
Suur m 
e
osa inimes
i
t
nimes es
e t elab 
b Põ
P hja
õ
-K
- o
K rea
r
 lõuna

 
os
o as kus
k  on 
o tasa
s sem.
Kliim
K
a
liim
4
   aastaaega .
K
 e
K skmine päevane temperatuur talvel –8 °C, suvel +24 °C.
S
 uved on vihmased, lühike
ik sed ja  soojad .
T
 a
T lved on kü
k lmad, ku
k ivad ja ka
k rm
r id.
A
 astane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel.
P
 a
P rasvööde
Ta
T im
a
est
e ik
st  
ik ja 
j loom

ast
loom
ik
ast
L
 o
L oma
o
d: metssea
s
d, leo
le pard
r id,
d
 reb
r
a
eb sed, 
pes
p uka
uk rud,
ud  tiigrid,
i  hülged,
hülge  pruunk
uu
a
nk rud,  Aasia  
must
mus ka
k rud.
T
 a
imed :
ime  männid,
nni  vaht
h rad, ka
k sed,
s
 paplid,
pl
 jala
l ka
k d.
L
 eht
L
mets
met ad ja sega
s
mets
met ad (mägedes
g
edes
Poliit
Po
i
liit k
i a
k
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
l on 
o igavene 
ene pr
p es
r ident
id
 Kim IL-
IL  Sung ,
 
kes
k  
es suri aastal 1996. Tema
T
 sünni 
ü
järgi 
jär
loet
lo akse 
ka 
k Põ
P hja
õ
-K
- o
K re
r a
e s aast
s aid. (19
(1 10)
0
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
 on 
n ko
k mmunis
mmun tlikku 
k ideo
id
loo
lo gia
g t 

j rgiv
r
 t
  ot
o alit
li aarne 
r
riik
i .
R
 iiki juhib 
juh
dikta
t ator Kim J
Kim  ong-Un
ng-
Val
V im
al
ise
im
d
ise
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
s on 
o valimine 
l

k igil
õ

igil ko
k hus
h tuslik
li , 
kuid
k
 
uid valimis
l
tel on 
o ka
k ndida
nd
ate 
e ainult
inul  1.
Fak
F
t
ak id
t
P
 õ
P hja
õ
-K
- o
K re
r a
e s asub 
s
maailma
i
 suurim 
uur
staadio
di n 
(150 000 is
i teko
ek hta
ht ).
R
 iigis
ii
 on 
o ainult
in
 3 telek
ele a
k nalit 
lit milles
mi
t
lles  2
   tö
t ötavad 
näda
d lavahetusel.
us
P
 iibli 
P
oma
o
mine 
mine on eba
eb seaduslik
li  ja seda võida
i
kse 
e
ka
k ris
i tada sur
s ma
ur
nuhtlus
nuht
ega.
Fak
F
t
ak id
t
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
s on 
o teksade ka
k ndmine 
ndmi
keel
k
a
eel tud.
B
 ill 
il Gates
t i vara väärtus on 
o 5 ko
k rda 
r
suur
s
em 
uur
k
em  ui
k  
ui

P hja
õ
-K
- o
K rea 
r
SKP.
SKP
Üle 

90%-l 
- ela
e nikes
nik t
es  puudub 
puudu ko
k dudes
du
 elek
el
ter.
er
P
 õ
P hja-Ko
K r
o ea
r
l on 
o maailma
il
 suur
uu im 
i
sõja
j vägi 
g kuhu 
k
kuul
k
ub 
uul
10 miljo
mil nit
ni  inimes
i

t (40% rahvastikus
ik t)
Kasu
K
t
asu at
t u
at d 
u allik

ad
allik
htt
h p
tt s:/
p
/en
e .wikiped
e ia.o
. rg
r /wiki/No
/N rth
rt _Kor
_K e
or a
e #
a Ge
o
Ge gr
g ap
a hy
h
htt
h p
tt s:/
p
/et.wi
e
kipe
p d
e ia.o
a rg
r /
g wiki/P%C
P% 3%B5
3%
h
B5 ja-Kor
-K e
or a
e
htt
h p
tt :
p //www.f
www a
.f ct
c sl
t ide
d s
e .com
s
.com s-N
s- o
N rth
rt -K
- or
K e
or a
e

T nan kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Geograafiline asukoht
  • Slide 3
  •     Põhja-Korea öösel
  • Andmed
  • Pinnamood
  • Kliima
  • Taimestik ja loomastik
  • Poliitika
  • Valimised
  • Faktid
  • Faktid
  • Kasutatud allikad
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Põhja-Korea #1 Põhja-Korea #2 Põhja-Korea #3 Põhja-Korea #4 Põhja-Korea #5 Põhja-Korea #6 Põhja-Korea #7 Põhja-Korea #8 Põhja-Korea #9 Põhja-Korea #10 Põhja-Korea #11 Põhja-Korea #12 Põhja-Korea #13 Põhja-Korea #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tengyy Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun