ENERGIAMAJANDUS (1)

ENERGIAMAJANDUS
MÕISTED
ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika , majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise , nendest kütuste või soojus -, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale.
FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all ( nafta , kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas ), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel
TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD - energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused)
TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes ( biomass )
TUUMAENERGIA - ehk aatomienergia , aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia , mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades
PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia,
TUULEENERGIA - liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia
HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia
LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest
GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia
BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia , taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia
ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi) järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest
KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid
SAASTEKVOOT - ühele riigile või riikide rühmale määratud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär
ENERGIAJULGEOLEK - riigi võime varustada end vajamineva energiaga
TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD
ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE:

• Energiavarade hankimisega (nafta ja gaasi ammutamine, sõe turba põlevkivi kaevandamine)
  
• Nende töötlemisega (elektriks, mootorikütuseks või ahjukütteks)
  
• Energia kätte toimetamisega tarbijale (kõrgepingeriigid, jaotusvõrgud, tanklad, torujuhtmed)
  

OSATÄHTSUS
PRIMAARENERGIA TARBIMISES: nafta 34%, süsi 25%, gaas 21%, tuumaenergia 7%, muu 11%, vee-energia 2%
ELEKTRIENERGIA TOOTMISES: süsi 39%, gaas 20%, hüdroenergia 16%, tuumaenergia 16%, nafta 7%, muu 2%
ENERGIA TARBIMINE MAAILMAS: vedelkütused 29%, süsi 27%, maagaas 23%, taastuvad energia allikad 14%, tuumaenergia 7%
SUURIMAD NAFTAVARUD: 1. saudi araabia 2. Venezuela , 3. katar , 4. hiina, 5. USA, 6. venemaa
PEAMISED NAFTATOOTJAD: 1. venemaa, 2. saudi-araabia, 3. USA, 4. iraan , 5. hiina
SUURIMAD SÖEVARUD: 1. USA 2. venemaa 3. hiina 4. india 5. austraalia 6. lõuna-… 7. ukraina
PEAMISED TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. austraalia 5. venemaa
PEAMISED TARBIJAD: 1. hiina 2. USA 3. india 4. saksamaa 5. venemaa
TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD: turvas, pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi
SUURIMAD TUUMAENERGIA TOOTJAD: 1. USA 2. muu maailm 3. prantsusmaa 4. jaapan 5. venemaa
PEAMISED GAASI TOOTJAD: venemaa, USA, kanada , iraan, katar
PEAMISED GAASI EKSPORTIJAD: venemaa, norra, katar, kanada, alzeeria
PEAMISED GAASI IMPORTIJAD: jaapan, saksamaa, itaalia, USA, prantsusmaa
OPAC- naftat tootvate riikide organisatsioon ( nafta hinna kaitsmine maailmaturul)
Nafta hinda mõjutavad looduslikud, majanduslikud, poliitilised tegurid.
Austraalia- suurim kivisöe eksportija

• Söevarud paiknevad riigi idaosas.
  
• Üle 100 söekaevanduse nendest 60 karjäärid
  
• Maailmas neljas söetootja
  
• Ligi 60% eksporditakse millest kokku on 29% kogu maailma söeekspordiks.
  

TUUMAENERGIA

• Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast
  
• Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektritoodangust on prantsusmaa 78%, leedu 70%, slovakkia ja belgia 55% ja rootsi 50%
  

TAASTUVAD ENERGIAD
PÕHINEVAD:

• Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia)
  
• Hüdroenergia
  
• Laineenergia
  
• Tuuleenergia
  
• Geotermaalenergia
  
• Biomassienergia
  

Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid.
HÜDROENERGIA

• Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel
  
• Saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks ja elektrienergiaks
  
• Kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest
  
• Enamik reaalsest potentsiaalist asub Aasias ja Aafrika arengumaades
  

SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. kanada 3. brasiilia 4. USA 5. venemaa 6. norra.
EELISED:

• Taastuv energia
  
• Keskkonnasõbralik õhusaastet ei teki
  
• Jooksvad kulud on väikesed seega elektri omahind on väike
  

PUUDUSED:

• Ehitamine on väga kallis
  
• Saab ehitada vaid sinna kus on suure languga veerikas jõgi
  
• Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile
  

HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TAHA TEKKIVA VEEHOIDLA TÕTTU:

• Hävitab paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad
  
• Muutub kohalik ökosüsteem
  
• Muutub kohalik kliima (suurem aurumine)
  
• Piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme
  

HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TÕTTU:

• On häiritud kalade liikumine jões
  
• Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjale (viljakat mulda)
  
• Kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt puhastama
  

TUULEENERGIA
83 riiki kasutab tuulikuid elektrienergia tootmiseks
2010 aastal andsid tuulikud 25% maailma elektrienergia toodangust
SUURIMAD TUULEENERGIA TOOTJAD: 1. hiina 2. USA 3. saksamaa 4. hispaania 5. india 6. itaalia
EELISED:

• Taastuv energia
  
• Keskkonnasõbralik ehk õhusaastet ei teki
  
• Jooksvad kulud väikesed ehk elektri omahind on väike
  
• Suhtelised lihtne rajada
  

PUUDUSED:

• Saab ehitada vaid sinna kus on pidevalt tugev tuul
  
• Vaja suurt territooriumi
  
• Ehitamine suhteliselt kallis
  
• Tuulevaiksemal perioodil ei tööta
  
• Rikuvad maastiku ja visuaalset pilti
  
• Lähiümbruses müra ja valgussaaste
  
• Ohuks lindudele
  

PÄIKESEENERGIA
Kasutatakse nii soojus kui elektrienergia tootmiseks
EELISED:

• Modulaarsus võimalik lihtsalt koostada soovitud võimsusega süsteemi ja soovi korral hiljem täiendav paneel lisada
  
• Võimalik paigaldada nii katusele kui ka fassaadile
  
• Sisuliselt hooldusvaba
  

MAA SISEENERGIA / GEOTERMINAALENERGIA
Jaotatakse kaheks: kõrgtemperatuuriline (90+) ja madaltemperatuuriline (alla 90+)
Eestis rakendatakse geoterminaalenergiat peamiselt maasoojuspumpade abil
Geoterminaalenergiat kasutab maailmas 70 riiki
OTSENE KASUAMINE: soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad , majade kütmine,
Soojusenergia puuduseks on see et ei ole võimalik üle 30 km transportida kuna see jahtub ära
PEAMISED TOOTJAD: 1. USA 2. filipiinid 3. indoneesia 4. mehhiko 5. itaalia 6. uus- meremaa
BIOMASS
Soojusenergia mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel
Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui , põhk, turvas
BIOGAAS
Ehk KÄÄRIMISGAAS on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas
Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomkasvatus jäätmete kääritamisel
Orgaanilise aine suurte koguste juures (prügimäed, loomkasvatus- suurfarmid) võidakse kasutada energeetilise kütusena kohaliku vajaduse katmiseks
BIOKÜTUSED ÕLIKULTUURIDES
Rapsist ja rüpsist oli sobib biodiisli tooraineks
Õlipalmist biodiisli tootmine on suurendatud survet keskkonnale ja vähendanud toidukultuuride kasvamiseks sobiliku maa pindala.