10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ra5mu5
Õppematerjali autor
pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena. Kogukiirgus = otsekiirgus + hajuskiirgus - Maale jõudnud energiast osa neeldub soojendab aluspinda. Osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem pind, seda enam neeldub. Kiirgusbilanss: Maa soojuskiirgus : mida Maa kiirgab eemale. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja mida madalam õhu temp. seda enam kiirgab. Atmosfääri vastukiirgus: atmosfäärist kiirgab soojus Maale tagasi * EFEKTIIVNE KIIRGUS: Maa soojuskiirgus atmosfääri vahekiirgus Saab olla positiivne: Maa annab rohkem soojust ära, kui juurde võtab; negatiivne maale jõuab rohkem soojust, kui ära annab. * Kiirgusbilanss maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kb: maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ta ise ära annab. Maapind soojeneb. Päeval on selline olukord tavaliselt. Negatiivne kb: maapind annab rohkem kiirgusenergiat ära. Maapind jahtub. Öösel.
soojuskiirgusena ära annab.->maapind soojeneb Negatiivne kiirgusbilanss->maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab->maapind jahtub Otsekiirgus-> jõuab maapinnani parallelsete kiirtena otse Hajuskiirgus-> jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu. (muudab suunda) Kogukiirgus(Q)-> otse+ hajuskiirgus Albeedo(A)-> aluspinna peegeldumisvõime. Tagasipeegeldunud kiirguse ja kogukiirguse suhe. Efektiivne kiirgus (E)-> maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. 7. Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale.
kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4
PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Selle abil kandub edasi soojus. PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS o Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris
hajuskiirgus hajub pilvedes ning jõuab maapinnani ilma kindla suunata. Otsekiirguse osatähtsus on suurim päikesepaistelise ilma korral, hajuskiirgus pilves ilma ning lumekatte korral. Selle olemasolu korral kasvab otsese päikesekiirguse tagasipeegeldumine, mille hajumine atmosfääris kasvatab hajuskiirguse hulka. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub: · solaarkonstandist · Maa ja Päikese vahelisest kaugusest · Atmosfääri läbipaistvusest · Päikese kõrgusest horisondi kohal. Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem
tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Päikesekiirguse spektraalne koostis Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. Päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks. Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast pikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus, mida inimese silma ei mäe, kuid mida keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani,
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid