LOODUSLIKUD EELDUSED (0)

LOODUSLIKUD EELDUSED
Minu riigiks on Etioopia . Etioopia asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Teiseks riigiks valisin Eesti, mis asub parasvöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine : palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Kõige tähtsamad ilma kujundajad on troopilised mussoonid .
Kuidas kliima mõjutab kummagi riigi põllumajandust?
Eesti kliima mõjub põllumajandusele üpriski halvasti, sest tihti on suved külmad ja sademete rohked ja see tähendab seda, et vili ei saa valmis ja talvel ei kasva üldse midagi, sest siis on liiga külm. Etioopias suvel on palav ja niiske, mis on osade viljade jaoks parim kliima.
Eesti vegetatsiooniperiood on keskmiselt 4-5 kuud, mis võimaldab anda keskmisel 1 saagi, vahel harva 2. Etioopia vegetatsiooniperiood võib olla aastaringselt , kui vihmaperiood on pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias.
Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40.
Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada.
Eesti mullad on üpriski viljakad , põhjakiviks on lubjakivi . Tihti on Eesti mullad väga kivised , see tähendab seda, et põllu rajamisel tuleb palju kive ära tassida ja lisa tööd teha. Etioopia mullad on üpriski kuivad ja enamjaolt valdab seal liiv, mis tähendab, et vihm peab põlde palju kastma ja mullad ei ole väga viljakad.
Etioopias on paremad eeldused põllumajanduseks, sest sealne saagikus on suurem ja põllumajandusega saab tegeleda aastaringselt. Eestis on viljakas muld , aga külma kliima tõttu on siin võimatu aastaringselt saaki saada.
Põllumajanduse arenguks
Eesti
Riigi pindala 45,227 km² Riigi rahvaarv 1,251,581
põllumajanduslik maa kokku 22.2%
põllumaa 14.9%,
püsikultuuride all 0.1%
heina- ja karjamaad 7.2%
Niisutatav maa ?
Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.8
1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km²
Etioopia
Riigi pindala 1,104,300 km² Riigi rahvaarv 105,350,020
põllumajanduslik maa kokku 36.3%
põllumaa 15.2%
püsikultuuride all 1.1%
heina- ja karjamaad 20%
Niisutatav maa ?
Põllumajanduslikku maad inimese kohta ha 0.38
1 km² = 100 ha = 10 000 m² 1 ha = 0,01 km²
Etioopias on paremad eeldused, sest seal on palju rohkem põllumajadusliku maad kokku ja tänu sellele on on ka kogu saagikus suurem.
Eestis on paremad eeldused, sest siin on ühele inimese kohta palju rohkem hektareid. Mis tähendab seda, et üks inimene saab rohkem saaki kui Etioopias üks inimene, teoreetiliselt on igale Eesti inimesele jäetud 0.8 hektarit, aga Etioopia inimesele 0.38
Põllukultuurid ja loomad
Eestis kasvatatakse peamiselt odra , nisu, ube, tatart, kapsast , porgandeid, naerist, kartulit
Eestis peetakse tavaliselt Lehmi, sigu , lambaid , kanu, mesilased
Etioopias kasvatatakse peamiselt aniisi, badiani, koriandrit, avokaadot, odra, ube, kapsast ja tšillit
Etioopias peetakse tavaliselt eesleid, kaamlid , mesilased, kanad , kitsed, sead, lambad
Eesti spetsialiseerub enamasti loomadele, kes kannatavad külma, sest talved on külmad ja loomad võivad ära surra kui nad ei talu külma.
Etioopia spetsialiseerub põllukultuuridele, mis peavad hästi vastu palavale kliimale
Spetsialiseerumine oleneb tihti kliimast , kui on külm kliima, siis on vaja põllukultuure, mis kannatavad külma.
Neid kultuure kasvatatakse sellepärast, et neid müüa ja toiduks tarbida.