Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laamdektoonika (0)

1 Hindamata
Punktid
Laamdektoonika
1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest , vastastikmõjudest ja hävimitest.
2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane , ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu’’, hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks’’.
Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas , et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel.
3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea.
4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud).
5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918.
6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi.
7. Atlandi ookean laieneb , kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb.
8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring.
9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC.
10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse.
11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine .( divergentne situatsioon)
2)Laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon ( konvergentne situatsioon).
3)Laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud).
12.Jaapan asub Euraasia laama, Filipiinide laama ja Vaikse ookeani laama piirialal.
13.Väike Nazca laam sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla.
14. Himaalaja mäestik tekkis 40-50 miljonit aastat tagasi. Kaasajal muutub tema kõrgus, õigemini tõuseb. Tõuseb üle 1 cm aastas, sest India laama ja Euraasia laama vaheline kollisioon jätkub veel tänapäevalgi.
15.Kui 2 laama üksteisest eemalduvad, moodustub ookeanilist koort.
16. Islandi lääneosa kuulub Põhja-Ameerika laama, idaosa aga Euraasia laama koosseisu. Need laamad eemalduvad üksteisest pidevalt, tekib pidevalt ookeanilist koort, Islandi pindala suureneb 2cm aastas kuna Island asub Atlandi ookeani keskahelikus, mis on ühtlasi ka Põhja-Ameerika ning Euraasia laamade piiriks .
17. Kui kaks kontinentaalset laamat lahknevad, tekivad riftitorud.
18.Uus ookean võib tekkida Aafrika laama ja Somaalia vahele.
19. San- Andrease murrang asu Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama vahel, moodustab nende vahele piiri.
20. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkaanisuu tagajärjel.
21. Kauai , O’ahu, Maui, Hawaii, Ni’ihau, Molokai, Lana ’i, Koho’dawe.
22. Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes umbes 2-20 cm aastas.
23. 1915 aastal avaldas A.Wegener kontinentide triivi hüpoteesi, mida alguses naeruvääristati, kuid 50 aastat hiljem pidid geoloogid tõdema, et Wegeneril oli tähtsaimas osas õigus. Wegener tõestas, et fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangea . 1960 aastal sai laamdektoonika kui teadus üldise heakskiidu. Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laamteineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning Leimaalaja taoliste mäestike sünd. Kui kaks ookeanilist laama teineteisest lahknevad, täitub nende vahel ruum vahevöös tekkinud magmaga. Kui kaks kontinentaalset laama lahknevad , tekib nende vahele riftivööndis ookeaniline maakoor . Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes umbes 2-20 cm aastas.
Laamdektoonika #1 Laamdektoonika #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LinderKaisa Õppematerjali autor
Laamdektoonika

Sarnased õppematerjalid

Laamtektoonika
4
odt

Laamtektoonika

seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8)Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring 9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse 11) Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. 1)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) 2)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon). 3)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise

Geograafia
Laamtektoonika
6
docx

Laamtektoonika

Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11. Liikumise järgi jaotatakse laamade servaalad kolmeks. Iseloomusta neid. a)laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine (divergentne situatsioon) b)laamad liiguvad üksteise suunas- toimub kollisioon (konvergentne situatsioon) c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes teineteise servasid mööda (transformmurrangud). 12. Missuguste laamade piirialal asub Jaapan?

Litosfäär
laamtektoonika
3
odt

laamtektoonika

LAAMTEKTOONIKA 1. Mis on laamtektoonika? Geoloogia haru, mis uurib laamade tekkimist, liikumist, vastastikmõjusid. 2. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Wegener oli saksa geofüüsik ja meteoroloog. Wegener elas 1880-1930 aastatel. Naeruvääristati tema teooriat selle kohta, et nüüdsed mandrid omavahel kunagi kokku kuulusid/ühenduses olid. Ta rajas mandrite liikumise teooria e mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Eri kontinentidel paiknevad samasugused kivimid ja fossiilid. Oluline tõendusmaterjal oli ka geograafiline järjepidevus: ta näitas, et sama tüüpi fossiilide ning kivimite levialade mandriülesed ühenduskohad on seal, kus mandrid omavahel kujult kokku sobivad. Mandri nimi: Pangaea hiidmanner. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ooke

Geograafia
Geomoodulid
5
docx

Geomoodulid

- divergentsed laamad ­ toimub spreding ehk laamade lahknemine - transformmurrang ­ Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. - subduktsioon ­ üks kontinent sukeldub teise alla. Subduktsiooni ajal toimub vaheväässe vajunud kivimi osaline ülessulamine. - kontinentide kollisioon ­ kontinendid põrkuvad Millised laamad konvergeeruvad Jaapani saarkaarte tekkel? Vaikse ookeani laam, Filipiinide laam, Euraasia laam. Miks asuvad Jaapani saarte idapoolses osas maavärina fookused maapinnale lähemal võrreldes läänepoolsega? Kõige madalamad maavärinad toimuvad idas, maavärinate fookused sügavnevad aga lääne suunas. Ida-läänesuunalises läbilõikes peegeldab maavärinate sügavus sukeldunud laama sügavust. Mis tüüpi magmast moodustub ookeaniline koor? Ookeanilises maakoores on põhilised elemendid räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub ka rauda.

Geograafia
Litosfäär
8
doc

Litosfäär

kurrutused ­ kurdmäestike teke c. kahe ookeanilaama põrkumine (nt Jaapani saarte juures) vulkaanilised saarkaared 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda a. nihkemurrangud, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri (nt San-Andrease murrang Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama vahel, kus Vaikse ookeani laam liigub Põhja-Ameerika laama suhtes kirde suunas kiirusega 5-6 cm aastas) A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla · Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. · Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.

Geograafia
Maa kui süsteem
5
docx

Maa kui süsteem

kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja

Geograafia
Laamtektoonika
12
rtf

Laamtektoonika

· pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 ­ 35 või Avita 2002 lk 68 ­ 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on aga väga tugevatest tahketest kivimitest, mis koos maakoorega moodustab litosfääri. Litosfääri all on astenosfäär (mandrite all 100 ­ 200 km ja ookeanide keskmäestike all 30 ­ 60 km sügavusel. Selle

Geograafia
Maateadus
8
doc

Maateadus

See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tektooniliste maavärinate kolded tekivad maakoores erinevates sügavustes (10km- 700km). Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Teadlaste poolt välja töötatud laamtektoonika teooria võimaldab selgitada enamiku maavärinate tekkepõhjusi. Selle kohaselt koosneb maakera pindmine kiht umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Teadlased nimetavad maakoort ja vahevöö ülemist osa hõlmavat kihti litosfääriks. Laamad liiguvad aeglaselt ja pidevalt mööda astenosfääri (vahevöö kiht, mille moodustavad plastses olekus kivimid). Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab

Maateadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun