Kõrbed, taimed ja loomad (0)

Kuuste Kool
KÕRBED
Koostaja: Karoliina Ulmand
IV klass
2018

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.Kõrbetest üldiselt 3
2.Kõrbetaimed 3
3.Kõrbeloomad 4
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Selles referaadis kirjutan taimedest , loomatest jne. Kõrbe teema valisin , sest see tundus põnev ja kõrbetest oli palju kirjutada. Ma kirjutan oma referaadis ka kõrbeloomadest ,-taimedest ja temperatuuridest, mis on kõrbes . Kõrbetes on väga raske elusolenditel toime tulla, sest kõrbetes on kõikuvad temperatuurid, vähe vett ja muutuv maastik .

Kõrbetest üldiselt

Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega loodusmaastik. Kõrbed moodustavad umbes 23 % maismaast. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul(30-90 kraadi C), kõrge õhutemperatuur (kuni 60 kraadi C), päikeseline ilm (50-80 % päevadest), sademete vähesus. Kõrbes sajab vihma vähem kui 250 mm aastas (Saar, 2005)
Kõrbeid on mitmesuguseid. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid ( on tekkinud kunagistest mäestikest), savikõrbeid (kõrb, kus on tihe savikiht, raske lõimisega muld ja muutlik veerežiim), soolakõrbeid ( arenevad soolajärvede kallastel), külmakõrbeid ning jääkõrbeid ( asuvad Antarktikas ja Arktikas). Eri liiki kõrbete ühine tunnus on, et seal pole vett. Aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt (Miksike, 2018).
Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika.
Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid : nafta , kivisüsi, raud, vask, kuld (Miksike, 2017 )
Suurim kõrb on Sahara, mille pindala on 9 269 000 ruutkilomeetrit. Teised suuremad kõrbed on Austraalia kõrb, Araabia kõrb, Kesk-Aasias paiknev Gobi kõrb ja Kalahari kõrb Lõuna-Aafrikas. (GoodNews, 2018)

Kõrbetaimed

Poolkõrbetes ja kõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on veepuudus –taimedel on seda väga raske hankida. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse.
Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee:
- taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad
- taimed on kaetud vahakihiga
- taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused , aaloed jt.
Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Paljud kõrbetaimed on suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena.
Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja-Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele (Miksike, 2018)
Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni – see on vaid üks suur ja õitsev väli (Tartu Ülikool, 2017).

Kõrbeloomad

Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema raskete tingimustega. Loomi mõjutavad tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus. Kõrbeloomad on kohanenud rasketes tingimustes: mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee näiteks seemneid süües. Teised loomad veedavad suurema aja päevast maa-all kuumast päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes. Kõrbes on vähe suuri imetajaid . Suured imetajad pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Nad on liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Kõrbes on palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes (Tartu Ülikool, 2018)
Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet . Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks..
Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi.
Kõrberebane e. fennek peitub päeval palavaga oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida (Tartu Ülikool, 2018)
Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel , kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte. Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu . Kuumenemist vähendab ka läikiv ning koorikuline keha pind (Miksike, 2017)
Kilpkonna pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind . Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest. Teda kaitseb kilp, kuhu sisse võib ta igal ajal enda pea ja jalad tõmmata. Nii on ta peale vaenlaste kaitstud ka päikese eest. Mehhiko kõrbetes elav kilpkonn peidab end päevase palavuse eest urgu. Sööma tuleb ta vaid varahommikul ja hilja õhtul. Tema on taimetoiduline, kuna ei suuda võistelda teiste kiiremate loomadega , et neid nahka pista. Tema lemmiktoiduks on punased ja oranžid õied (Miksike, 2017)
Kõrbemaod reguleerivad oma kehatemperatuuri väliskeskkonnast soojust juurde võttes või seda loovutades. Kuna nende kehatemperatuur sõltub välisteguritest, vajavad nad vähem energiat, kui linnud ja imetajad. Seega vajavad nad vähem toitu, mis on kõrbe oludes kasulik omadus. Niiskust hoiab väga hästi nende soomuseline nahk (Miksike, 2017).

Kokkuvõte

Kõrbed on väga huvitavad maastikud - seal elab palju erinevaid huvitavaid loomi ning kasvavad erilised taimed. Minu jaoks oli põnev teada saada,et peale liivakõrbete on olemas veel teisi liiki kõrbeid.
Kõrbetes on peidus palju maavarasid, kuid neid ei ole võimalik kasutada.
Kõrbed võivad muutuda õitsevateks väljadeks, kuid vaid lühikesel perioodil.
Kõrbetes elab palju huvitavaid loomi, kes on kohanenud kõrbekliimaga. Oma referaadis räägin pikemalt nt kaamelitest, skorpionidest, madudest ja kõrberebastest.

Kasutatud kirjandus

GoodNews. (2018). GoodNews. Kasutamise kuupäev: 11. 04 2018. a., allikas http://huvitav.goodnews.ee/kas-sina-teadsid-mis-maailma-suurim-korb/
Miksike. (2017). Kõrbetaimed - ja loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbeloomtaim.ht m
Miksike. (2018). Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas Miksike.ee: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm#Sisu
Miksike. (2018). Taimede kohastumine eluga kõrbes. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-28-1.ht m
Saar, K. (2005). Miksike. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/3teema/loodus/korbed.ht m
Tartu Ülikool. (2017). Geo Ut. Kasutamise kuupäev: 01. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.ht m
Tartu Ülikool. (2018). Kõrbetes elavad loomad. Kasutamise kuupäev: 09. 04 2018. a., allikas http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.ht m
Taskutark . (2018). Kasutamise kuupäev: 0404 2018. a., allikas https://www.taskutark.ee/m/