Puuvill (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

pdf

Puuvill

Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu​ ​omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma,​ ​et​ ​ta​ ​tunduks​ ​veel​ ​märg; ❏ kortsub​ ​tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast​ ​karvastatakse); ❏ läheb​ ​kergesti​ ​hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib​ ​kloor-valgendada; ❏ ​ ​triigitakse​ ​220ºC​ ​juures,​ ​võib​ ​aurutada;​ ​-​ ​võib​ ​trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu​ ​kasutatakse​ ​mööblitöö

Loodus

13

pptx

Põllud Egiptuses

mööda jõgi, mis anna kindlasti teatud eelise sellele maalapile. Suuremalt jaolt tundub pinnamood tasane. Asustuste paiknemine liigub pikki teid. Asustuste vahemaad üle põldude on pikad. Maalappide kuju ja paiknemine on sarnane, pikad peenikesed alad. Taimekasvatuse harud Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid.

Geograafia

12

docx

Tekstiilkiud

SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER......................................................

Kiuteadus

5

doc

Tsellulooskiud, lina ja kanep

(aasta)  Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest. Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles

Keemia

24

doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud.

Kiuteadus

7

docx

Looduslikud ja sünteetilised tekstiilitooted ja nende erinevus hügieeni seisukohast

. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan.............................................................................................................. 3 Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4

Keemia

10

doc

Tekstiilkiud

...................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut................................................................

Keemia

8

docx

Hispaania põllumajanduse iseloomustus

Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24. Lõunas vastavalt 10-12 kraadi ja suvel 24-26 kraadi. Sademete hulk on 350-500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900-3000 mm aastas). Hispaania peamised põllusaadused on nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid. Mullad: Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas. Kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti väga viljakad. Maaparandustööd: Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)