Roald Amundsen (0)

Nõmme Erakool
Referaat
Roald Amundsen
Autor: Joosep Ra Kruusmägi
7.Klass
2017
Sisukord
Sissejuhatus........................................................................................................................3
Esimesed ekspeditsioonid..................................................................................................3
Otsus minna Antarktikasse.................................................................................................4
Ekspeditsioon lõunapoolusele............................................................................................4
Tagasitee .............................................................................................................................5
Pärast ekspeditsiooni..........................................................................................................6
Lisa1: Kaart..........................................................................................................................7
Kasutatud materjal..............................................................................................................8
Sissejuhatus
Roald Amundsen oli Norra polaaruurija. Õige nimega Roald Engelbergrt Gravning Amundsen sündis 16.juulil 1872 aastal Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Tema vanemad olid Jens Amundsen ja Hanna Sahlqvist.Roald oli perekonnas neljas poeg.Tema ema soovis,et ta ei valiks elukutseks merendust ja julgustas teda arstiks õppima. Seda lubadust Amundsen ka pidas kuni tema ema surmani, kui ta oli 21 aastat vana.Ta lahkus kohe ülikoolist ja valis ikkagi meremehe elu.
Roald Amundsen
Esimesed ekspeditsioonid
1894-1899 töötas Roald madruse ja tüürimehena paljudel laevadel, sealhulgas ka Antarktikas . Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. 1903-1906 läbis ta laeval Gjøa esimesena loodevälja (Põhja-Ameerika põhjaranniku) idast (Gröönimaalt) läände (Alaskale). Amundsen kavatseb järgmisena minna Põhjapoolusele ja uurida Arktika vesikonda . Olles 1909.aastal kuulnud ,et ameeriklased Fredrick Cook ja Robert Peary väidavad,et jõuavad põhjapooluseni kahe erineva ekspeditsiooni tulemusena. Loodeväila esmakordse läbimisega endale nime teinud Amundsen oligi pikalt plaaninud retke põhjanabale. Tema soov oli lasta laev jäässe külmuda ning hoovuse toel üle põhjanaba triivida, vajadusel puudujääva osa koertega maha sõites. Kuid 1909. aasta septembris levis üle maailma kulutulena sõnum: ameeriklane Robert Peary jõudis aprillis esimese inimesena põhjanabale.
RV Belgica jäätunud jää sisse
Otsus minna Antarktikasse
Ta mõistis ka, et nüüd kui rekordi püüdmise lootus oli kadunud, on sellisele ekspeditsioonile palju raskem toetust leida. Seepärast otsustab ta Peary saavutusest teada saades pöörata pilgu põhja asemel hoopis lõunasse. Lõunanaba vallutaja au annaks talle vabad käed ning vajalikud vahendid viia ellu mis tahes soovitud uurimisretk , arutleb ta. Ent vastupidiselt Scottile, kes oli lõunanaba-retke nimel teinud tööd juba kümmekond aastat, ei olnud maakera alumine ots sugugi Amundseni algsetes plaanides. Varsti pärast naasmist kirja pandud ülevaates lõunapooluse-retkest kirjutas ta: «Olen parem aus ja tunnistan otse, et ei tea ühtegi meest, kes oleks sattunud oma unistuste eesmärgile nõnda diametraalselt vastupidisesse kohta. Põhjapoolus oli mind köitnud lapsepõlvest saadik ja ometi olin ma siin, lõunapoolusel. Kas saab midagi absurdsemat ette kujutada?» Siiski võib arvata, et see läbimõeldus on tagantjärele pisut ilustatud . Oma meenutustes ei maini Amundsen, et esimese katse naba poole teele asuda tegi ta juba 8. septembril, mil polaartalvepuhkuselt naasev päike vaid mõneks minutiks üle horisondi kerkis. Õige pea tabasid rühma aga torm ja käre külm, mis sundisid otsa ringi pöörama. Amundsen kihutas tagasiteel teistel eest, mille tõttu jäid paar rühma liiget telgi ja varustuseta lumetormi, olles surnuks külmumise ohus. Kaaslase elu päästnud Hjalmar Johanson , kes oli varast starti algusest peale kritiseerinud, läks Amundseniga konflikti. Selle tõttu kahandas Amundsen lõunanabale püüdleva grupi suurust kaheksalt viiele ning saatis Johansoni ja veel kaks meest samal ajal uurima muid piirkondi.
Ajalooraamatuisse kirjutati saavutuse autorina hiljuti iseseisvunud väikeriigi sitke polaaruurija Roald Amundseni nimi, kuid vähemalt samavõrra on pälvinud tähelepanu tema konkurendi, Briti kapteni Robert Falcon Scotti lugu. Dramaatiline võidujooks lõunanaba avastamise au nimel lõppes tema ekspeditsioonile saatuslikult.
Inglane Robert Scott kavandas omaenda ekspeditsiooni lõunapoolusele samal aastal. Kasutades laeva „ Fram “ (Edasi ),lahkus Amundsen Oslost 3.juunil 1910 . Amundseni varustus oli viimse pisiasjani läbi mõeldud, alates rõivaste materjalist (eelistades põhjapõdranahka villale) kuni kelkude ehituse ja varude jaotuseni. Nii oli tal ette kavandatud ka see, kus ja kui palju koeri ohverdada – teistele toiduks. Hiljem kirjutas Amundsen ise, et tema 1909. aastal paika pandud ajakava õnnestus ellu viia pea päevase täpsusega: ta plaanis laagrisse tagasi jõuda 25. jaanuaril 1912 ja täpselt sel päeval ta ka naasis.Alles siis, kui Fram oli jõudmas Madeirale, lasi Amundsen meeskonnaliikmed sillale rivistada ja andis neile teada, et tema plaanid on väljakuulutatule risti vastupidised. Loomulikult tähendas see, et esialgsed lepingud ei kehtinud ning soovijad võisid Madeiral laevalt lahkuda ja kodumaale naasta. Kõik siiski jäid. Madeiralt saadab Amundsen ka telegrammi Scottile, andes teada oma plaanist suunduda lõunanabale. Võidujooks oli alanud.
Ekspeditsioon lõunapoolusele
Amundsen alustas lõunapooluse vallutamise ekspeditsiooni 1910. aasta juunis, teades, et sama on ette võtnud ka inglane Robert Scott. Mõlemad ekspeditsioonid jõuavad lõunamandrile 1911. aasta jaanuaris. Kestab Antarktika suvi, mõlema rühma eesmärk on enne talve saabumist teha vajalikke ettevalmistusi retkeks, rajada marsruudi peale
vahepeatuspunkte ja va rustada need toiduga, et siis kohe talve lõppedes võtta suund lõunanabale. Amundsen püstitas oma laagri 96 kilomeetrit lõunapoolusele lähemale kui ta rivaal Scott. Kahe laagri vahemaa linnulennult on 600 kilomeetrit. Scott rajas oma baasi talle juba tuttavasse kohta, Rossi saarele . Amundsen otsis koha, kus pääses laevaga võimalikult kaugele lõunasse, ja otsustas lüüa laagri üles otse šelfiliustikule, Vaalalahe äärde. See oli üks paljudest otsustest, mis jäid inglastele arusaamatuks, aga said lõpuks Amundseni edus otsustavaks .
Oktoobris 1911 alustasid Amundseni ja Scotti meeskonnad üheaegselt teekonda lõunapooluse suunas. 20. oktoobril alustas Amundseni rühm teekonda Kui välja arvata mõned õnnelikult lõppenud jääpragudesse libisemised ja paar keerulisemat liustikuületust, sujus retk ladusalt. 14. detsembril (mõnede andmete kohaselt 15. detsembril – sõltuvalt, kuidas tõlgendada kuupäevajoone ületamist) saabusid viis meest lõunanabale. Lühikese tseremoonia järel algas töö: esmalt telgi püstitamine, siis hoolikad mõõtmised, et olla kindel ja suutelised tõestama lõunanabal viibimist . Telgi jätab Amundsen lahkudes püsti ning sinna kaks kirja. Üks on Scottile, teine Norra kuningale , mille Scott peaks kohale toimetama , kui Amundseniga tagasiteel midagi juhtuma peaks. Amundsen vältis raskeid villast riideesemeid ,mida oli kasutatud varem Antarktikas ja valis hoopis inuiidide stiilis karusnahad. Ta kasutas siberi haskisid, Scott aga mootorkelke ja siberi ponisid. 14. detsembril 1911. aastal võitis Amundsen võidusõidu lõunapoolusele ning 1912. aasta jaanuari lõpul saabus ta turvaliselt oma baaslaagrisse tagasi. Scotti ekspeditsioonil nii hästi ei läinud. Ta mootorkelgud ütlesid üles ja ponid ei pidanud vastu. Osa ekspeditsiooniliikmeid pöördus tagasi. Scott ja ta neli kaaslast jätkasid teekonda jala. Nad jõudsid lõunapoolusele 18. jaanuaril 1912. aastal ning pidid tõdema, et Amundsen edestas neid ühe kuuga. Scotti retke aga kummitasid algusest peale hädad ja ebasoodne ilm. Osa rühmast ei pidanud vastu ja pöördus poole peal tagasi. Nelja kaaslasega jõuab Scott lõunanabale 16. jaanuaril, avastades eest Amundseni jäetud telgi ja kirjad.
Tagasitee
Tagasitee oli kergem kui minek lõunapoolusele, ühegi märkimisväärse sündmuseta. 8.+ märtsil sõidab Fram Tasmaanias Hobarti sadamasse ning Amundsen saab kogu maailmale sõnumi saata: tema käis esimese inimesena lõunanabal. Scotti ja ta meeste tagasipöördumine lõppes katastroofiga. Tagasiteel ei pidanud vastu esmalt üks kaaslane , siis teine. Viimased kolm meest sunnib lumetorm varjuma telki, kus nad hinge heidavad. Scotti päeviku viimane sissekanne on 29. märtsist. Tema ja ta kaaslaste surnukehad leiab päästeoperatsioon kaheksa kuud hiljem. Scott ja veel kaks meest jäid tormi tõttu laagrist 17 kilomeetri kaugusele. Antarktikas suutis Amundsen Arktikas õpitut edukalt kasutada. Amundseni mehed liikusid suuskadel, neil oli vahepeatustesse varutud rohkem ja paremini skorbuuti ära hoidvat toitu. Koerad liikusid üle jää- ja lumeväljade palju kiiremini ja tõhusamalt kui ponid. Scotti mootorkelgud ütlesid käredas külmas juba saja kilomeetri järel üles. Ka ponid ei pidanud kaua vastu ning mehed pidid kelkude vedamise üle võtma. Need erinevused retke plaanimises on hiljem uurijatele palju kõneainet pakkunud ning viinud järelduseni, et Amundseni edu ei olnud juhuslik ning Scotti hukk ei olnud pelgalt ebaõnn.
Ronald Amundsen enda kelgukoertega
Pärast ekspeditsiooni
Amundsen kirjutab küll hiljem, et esmaavastaja au polekski talle oluline olnud, talle oli palju südamelähedasem teaduslik teave, mida selline ekspeditsioon oleks andnud.
Põhjanabale jõuab Amundsen siiski ka, seda 1926. aastal, lennates sealt üle tsepeliiniga Norge. Ta oli esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse,saades sellega esimeseks inimeseks, kes oli käinud mõlemal poolusel . Amundsen kaotas elu 1928. aastal, kui ta osales itaallasest seikleja Umberto Nobile otsingutes. Nobile dirižaabel kukkus Põhja-Jäämerre.
Lisa1: Kaart
Kasutatud materjal
1) https://en.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen
2) https://et.wikipedia.org/wiki/Roald_Amundsen
3) http://www.eestiloodus.ee/artikkel4302_4262.html
4) https://www.directormeedia.ee/surm-jaisel-mandril/
5) http://elu24.postimees.ee/155439/norralased-otsivad-roald-amundseniga-alla-kukkunud-lennukit
6) https://en.wikipedia.org/wiki/Amundsen%27s_South_Pole_expedition#Transport.2C_equipment_and_supplies