Argentiina (0)

Argentiina
Üldandmed
 Pealinn – Buenos Aires
 Populatsioon – 43 miljonit
 Pindala – 2 780 400 km2
 Ametlik keel ­  Hispaania
Juan   Domingo  Peron de la  Sosa
 Sündis  8. oktooboril 1895 pealinnas
 Pere pärines Sardi niast
 Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi
 Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis
ta, kuidas  Alpides  sõda pidada.
 Tema poli tiline teooria põhines fašismil 
ja natsionaalsotsialismil
 Esimene presidentlus 1946, teine 1952,
Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta)
 Suri 1. juulil 1974
Maria Eva Duarte de Peron
 Kohtusid 1944
 Abiel usid 1945
 Oli  populaarne  vaeste hulgas
 Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja 
naiste seas
 Naised sai Argenti nas valimisõiguse
aastal 1947
Sõjajärgne „Peronism“
 Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev 
massili kumine
  Unistus  oli Argentiina Ladina­Ameerika juhtivaks ri giks 
muuta
 Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal 
kehtestas riigis diktatuuri
 Suudeti el u viia reforme, mis  parandasid  rahva elu ning 
teda toetas ka vaesem rahvas.
 Kestis kuni  1955. aastani, kuni toimus riigipööre ning 
Peron põgenes
Majandus
 Majandusreform: 
 1. Takistada  maaressursside  välisjõududele kätte sattumist, 
anda need ri gile
 2. Jagada ressursse  ausalt , et ei tekiks li grikkaid inimesi
 Majandus kasvas!
 Ise räägiti sel est kui kapitalistliku süsteemi sotsiaalselt 
reformist.
 Töölised hakkasid tundma ennast kui tõeliste Argentiina 
kodanikena
Falklandi sõda
 Väljakuulutamata sõda Argentiina ja Ühendkuningriikide 
vahel
 Sõja põhjustas vaidlus Falklandi ning Lõuna­Georgia ja 
Lõuna­Sandwichi saarte riikliku  kuuluvuse  üle, mis asuvad 
Atlandi ookeani lõunaosas
 Algas 2. april  1982, lõppes sama aastal 2. juunil
 Konfliktis hukkus 649  Argentina  ja 255 Briti sõdurit ning 3 
Falklandi saarte tsiviilelanikku
 Siiamaani on Argentiinlased  vihased  tol e situatsiooni üle. 
Põhjustas Top Geari saatejuhtidel kohalikega konflikti, mil e 
tõttu pidid nad riigist lahkuma, et mässu vältida.
Hitleri võimalik pagemine
 Hitleri surma ei ole kunagi tõestatud, vi tavad mitme 
asitõendid aga Hitleri pagemisele Argenti nasse.
 Al veelaevad,  natsid  ja nende vara pardal, sõitsid 
Argenti nasse. Seal toetasid neid tulevane  president  Peron 
ja ta naine, kes olid nasidelt juba mõnda aega raha 
saanud.  Hitler  kolis Ida­Argenti nasse, suhteliselt eraldatud 
asukohas , Tši li pi ri lähedal. Väidetavalt jättis  Braun  Hitleri 
maha, kolis tütardega eemale. Väidetavalt suri Hitler 
veebruaris 1962.
 Teooria on maha laitnud paljud kuulsad ajaloolased, kes 
nimetavad teooriat lol useks, peavad seda lihtsalt 
teoreetikute „unistusteks“
Tuhat  tänu!

Document Outline

• Slide 1
• Üldandmed
• Juan Domingo Peron de la Sosa
• Maria Eva Duarte de Peron
• Sõjajärgne „Peronism“
• Majandus
• Falklandi sõda
• Hitleri võimalik pagemine
• Slide 9