Maa kui süsteem (0)

Maa kui süsteem
1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest.
2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega.
2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km.
2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär.
3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid , põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa .
3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuvates aine- ja energiaringetes, mis on omane dünaamilisele süsteemile. Maa sfäärid moodustavad tervikliku süsteemi. Teke ja toimumine on vastastikku seotud; toimub aine- ja energiavahetus ehk Maa sfäärid on avatud süsteemid; Maa sfäärid muutuvad ajas ja ruumis ehk on dünaamilised.
4. Energiavoog läbi süsteemide allub termodünaamika seadustele , mis on loodusseadused ja kehtivad alati ja igal pool. Maakera on energeetiliselt avatud süsteem. Potensiaalne energia on näiteks gravitatsioonienergia. Elastsusenergia on peidus maakoores, selle põhjustas jääaeg. Kineetiline energia on liikumisenergia , nt. Lained, kivide veeremine ja jõe voolamine . Keemiline energia on Päikeses ja fossiilkütustes, mis vabaneb põlemisel. Sise- ehk soojusenergia vabaneb vulkaanide tegevuse käigus (kuumaveegeisrid ja laavavoolud). Tsüklonid on õhurõhu erinevustest tekkivad pöörlevad liikumised, nende energia võib olla väga suur, nt. Tornaadod . Maa siseenergia saab täiendust Päikeselt ja radioaktiivsete elementide lagunemiselt. Laineenergia saadakse gravitatsiooni energiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirusenergia all on mõeldud valgus- ja soojuskiirgust, mis on pärit Päikeselt. Maale saabub lühilaineline valguskiirgus ja lahkub pikalaineline soojuskiirgus. Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoode vahet nimetatakse energiabilansiks. Selle alusel saab analüüsida Maal toimuvaid loodusprotsesse. Energiabilanss on 0 kui valitseb tasakaal saabuva ja lahkuva energiahulga vahel. Positiivse energiabilansi puhul saab Maa rohkem energiat kui ära kulub, siis toimub soojenemine ja mitmed protsessid intensiivistuvad. Negatiivse bilansi puhul hakkab maakera jahtuma. Negatiivne on energiabilanss poolustel. Maakera keskmine temperatuur on +15 C. Päikese energia muudetakse roheliste taimede abil orgaaniliseks aineks. Lühiajaline kiirgus muutub keemiliste sidemete energiaks, mis kandub edasi mööda toiduahelaid. Ülekandel muutub osa energiast soojuseks ja hingamise tulemusena vabaneb energia organismide eluprotsesside jaoks. Hingamine on sisuliselt aeglane põlemine madalal temperatuuril.
5. Maa siseenergia on geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti.
6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest.
7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega.
8.Geokronoloogiline skaala on ajaskaala , mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel.
Aegkond
Ajastu
Kainosoikum
Uusaegkond
Kvaternaar
Neogeen
Paleogeen
Mesosoikum
Keskaegkond
Kriit
Juura
Triias
Paleosoikum
Vanaaegkond
Perm
Karbon
Devon
Silver
Ordoviitsium
Kambrium
Neoproterosoikum
Ediacara
Krüogeen
Ton
Mesoproterosoikum
Sten
Ectas
Calymm
Paleoproterosoikum
Stather
Orosir
Rhyac
Sider
Neoarhaikum
Mesoarhaikum
Paleoarhaikum
Eoarhaikum
9.Enamik orgaanilise päritoluga settekivimeid, nagu põlevkivi on tekkinud soodes , kus toimus mittetäielik kõdunemine hapnikupuuduses. Põlevkivi leitakse merepõhjas moodustunud settekihtide vahelt mõnemeetriliste kihtidena. Fosforiit ja põlevkivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega. Vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik. Sellel ajal ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid, millest tekkisid fosforiit ja põlevkivi.