a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism, materialism, kapitalism, progressivism, konservatism, sotsialism, objektivism, populism). 10)Sünkroonia/diakroonia- Paarismõisted diakroonia ja sünkroonia on kasutusele tulnud Ferdinand de Saussure'ilt, kes tähistas nendega kaht lähenemisviisi keeleuuringutes ajalooliste grammatikate uuringuid ja keele kui üheaegse sidusa süsteemi vaatlust. Üldisemalt mõistetud kui (semiootilise) süsteemi kaks mõõdet. Diakroonia on süsteemi olekute või elementide järgnevussuhe, kirjeldatud ka ajalise järgnevuse ja asendussuhtena. Sünkroonia on
suhe, jne. Isomorfism tähendab vastavust, kus on kaks süsteemi (lahutatuna nende elementide loomusest) ning esimese süsteemi igale elemendile vastab vaid üks teise süsteemi element ja vastupidi. Objektidel peab seega olema struktuur. Isomorfism on struktuuri säiluv objektidevaheline üks-ühene vastavus. Homomorfism käsitleb abstraktset algebrat, mille puhul erinevad algebralised struktuurid säilitavad omavahelised tehted-seosed. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik- standartne komplekt märke. Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega. Siin väljendub ,,keele hind" rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga keel on sõnumite kodeerimismeetod ja kõigil sõnumitel on oma info, mida on liiga palju. Iga sõnum on üleküllastatud infost. Grammatika on see, mida me ei taha öelda, aga mida me ei suuda ütlemata jätta.
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
lahus neid moodustavate elementide loomusest, vastab ühe süsteemi igale elemendile ainult üks teise süsteemi element ning ühe süsteemi igale seosele vastab ainult üks seos teises – ja vastupidi. Homomorfism on isomorfismi üldistus, kui vastavus on vaid ühes suunas ühene. Homomorfne kujutis on originaali struktuuri ebatäielik, ligikaudne ilming. Selliseks on näiteks maastiku ja selle maakaardi vaheline suhe, jne. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Whorfi hüputees: keel põhjustab/determineerib inimese maailmavaadet ja tema käitumist. Whorf seostab hüpoteesi mitte ainult sõnade, vaid ka grammatikaga, nimelt väidab ta, et grammatilisus on kõnelejale ette kirjutatud. Whorf on uurinud paljusid indiaani keeli ja neid analüüsides näitab, et neis on grammatilise struktuuriga seotud põhimõtteliselt teistsugune maailmavaade. Grammatika – on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub „keele
Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia( kuulub keele ja aja alla!). Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10
ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) · Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) · Singulaarne vs struktuurne (Nathan Wachtel) · Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste "ajalooline antropoloogia" sünd · Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste "etnoajalugu" (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. · Mõiste "ajalooline antropoloogia" sündis võrdlemisi üheaegselt 1970. aastate alguses
Variant ehk teisend on keeleteaduses keeleüksuse esinemiskuju. Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed. [1] Isomorfism (kreeka: ἴσος isos – ühesugune, ja μορφή morphe – vorm) moodustavad koos homomorfismiga üldmõiste (sh ka filosoofilise kategooria), mis iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel [1] [2]. 7. „Tähestik“ ja „grammatika“. Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on „tähestik“ ehk märgid ja „grammatika“ ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. 7 Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi
seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Invariantsed on näiteks liikumisseadused elementaarosakeste teooriates, klassikalises mehaanikas. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Nt. isomorfsete graafide täielik invariant on nende ühine struktuur. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse (keelendi) esinemiskuju. 7. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil, näiteks noodikirjal. Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo
sõnakunstile, vaid ka kõigile keelevariatsioonidele. Paljud poeetilised jooned kuuluvad mitte ainult keeleteaduse, vaid ka kogu märgiteaduse alla, kuna keel jagab paljusid omadusi mõnede teiste märgisüsteemidega või isegi nende kõigiga. Poeetika on oluline ka teatris, kinos, muusikas jne. Poeetika tegelebki peamiselt küsimusega ,,Mis teeb verbaalsest sõnumist kunstiteaduse?" Kirjanduse uurimine koosneb nagu keeleteaduski kahest probleemidekogust: sünkroonia ja diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele.
7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste
Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Homomorfism on kujutus ühest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad seosed. Invariant on objekti omadus, mis jääb vaadeldavate teisenduste korral muutumatuks. Kui teisendus ei muuda ühtki objekti omadust, siis on tegu invariantide süsteemiga ja see on täielik invariant. Variant on invariandi vastand, see on teisend, keeleüksuse esinemiskuju. 9. ,,Tähestik" ja ,,grammatika". Sünkroonia ja diakroonia. Tähestik ja grammatika on omavahel süntaktilises seoses. Omamoodi on ,,tähestik" ehk märgid ja ,,grammatika" ehk märkide loogiline järjestus mistahes märgisüsteemil (noodikiri). Sünkroonia printsiipi tutvustas Saussure, sellest sai üks strukturalismi põhimõtteid. Selle kohaselt oli korrektne keele uurimine sünkrooniliselt - ainult antud ajahetkel, muutumatut keelesüsteemi. See lükkas kõrvale diakroonia - keele uurimise ajalooliselt, muutused läbi ajaloo. 10
akustilistest kujunditest. Foneemid, tähed kirjakeeles. Tähistatav -- mentaalne mõiste, idee, kontsept. Ilma tähistajata on psühholoogia objektiks. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Sünkroonia diakroonia Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond üldgrammatika. Diakroonia. Olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. D. on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4
Keel on abstraktne struktuur, mis realiseerub kõnes ja erinevates valdkondades: morse, tähestik jne. Need on erinevad moodused, kuidas keel end realiseerib- ,,Väljasurnud keel" ei ole korrektne välja surevad ainult kõnelejad. Keel ei muutu, muutuvad kõne, kõnelemisviisid. Tekib küsimus, kas on keele erinevad variandid või on erinevad keeled? LANGUAGE (keelevaldkond, keeletegevus) sünkroonia LANGUE (keel) PAROLE (kõne) diakroonia Saussure'i arvates ei olnud näiteks malemängus vahet, mis materjalist või mis värvi olid malendid ja malelaud. Olulised on struktuur ja reeglid. Kui me muudame reegleid, on tegu hoopis teise mänguda, aga muutes ühe nupu näiteks tikutoosi vastu, siis mäng ei muutu. Keel on märgisüsteem. Keel on üks paljudest märgisüsteemidest. Keeles on puhtalt negatiivsed suhted.
3) Süntaks. Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand, täis-ja osaalus. Reegleid soome keele eeskujul. 4) Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) - Mihkel Veske; 2) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine - Ferdinand Johann Wiedemann; 3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist) Keeleuurijana kavandas sarja :
(criticism, scholarship, literary theory, history of literature (literary history) Teadus tähendab loogilist, probleemikeskset mõtlemist, hüpoteetside püstitamist ja eksperimentide läbiviimist. Kirjandusteadus kitsamalt on humanitaarteadus, mis uurib inimest ja tema tegevust (kirjanduse kaudu); samuti fiktsionaalsust. Laiema mõistemahu puhul on tegemist filoloogia osaga. KIRJANDUS- INTERPRETATSIOON KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE
· Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt?
Tal oli vilets tervis ja eraldus korterisse ja hakkas elu kirja panema. 20.saj kirjanduspildi kujunemine Strukturalismi looja ja keeleteadlane Saussure uuendas keelekäsitlemist teaduses, tuues sisse duaalse meetodi langue (keel) ja parole (kõne): mida tahes me maailmas uurima, kõigel on struktuur ja sageli on kas sümmeetria või asümmeetria, mida kõike saab kahesuse kaudu kirjeldada. Ta tõi välja ka diakroonia ja sünkroonia vastanduse, mida rakendati keeleuurimisele. Seni oli keeli vaadetud ajaloolises ehk diakroonilises võtmes, aga Saussure soovitas sünkrooniat ehk ühes ajahetkes uurimist. Enam ei pööratud nii suurt tähelepanu keelevormide muutumisele kui sellele, kuidas keel ühel ajahetkel funktsioneerib ja mis loogika teda seob. Saussure'i rajatud strukturalistlik keeleteadus kandub üle ka kirjandusteadusesse. Vene formalism tekkis ~1915 Peterburis poeetilise keeleuurimise ühinguna
tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja). jne 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). a. Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned b. metoodilisus, objektiveerivus c. sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) d. keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) e. struktuur, märk (Jakobson) f. elemendid ja funktsioonid g. binaarsed opositsioonid h. (WIKI) - Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat
,,Eesti keele grammatika" I, II ,,Standard Estonian Grammar" I, II · Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" · Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine
aitas teha formaalse fotograafia esteetiliseks. Ekponeeritud tööd hõlmasid abstraktsust ja funktsionaalsust. Fotoajaloo allikad/probleemid: kirjutati kultuuri vaakumissemetropoliitkeskusedtehnikakeskused kronoloogiliselt piiratud sovinism: sooline, geograafiline. ajalugu on minevik, uuem ots ,,segane". Ajalugu kui diakroonne maailmapilt: Ajalugu- ühte vaatamise viis tsükliline. Dirakroonia(eelnevus-järgnevus). Sellele vastavad kronoloogiad. Sünkroonia, akroonia jne- sellele vastavad tüpoloogiad. 2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis Eelmodernism-esmae periood avaldas teadmisi autoriteetsetest allikatest. Sellel ajal usuti, et ülimtõde on olemas ja selleni võib jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing.
Veel ühel suguharul on must leinavärviks paarispõlvkondadele, punane isadele-poegadele. Indiaanlaste puhul esineb sama vastandus heli ja vaikuse vahel. Järeldus: mingit kollektiivset alateadvust pole olemas. (Totemism olevat lihtsalt erand klassifikatsioonide üldproblemaatikas.) Klassifikatsioonid, mis on totemistlikud selle sõna laiemas tähenduses, st et mille järgi ainult ei mõelda, vaid ka elatakse, tekitab raskuse, kuna on tihedalt seotud kapriisse demograafilise arenguga. Tekib sünkroonia (e. süsteemi, strukturaalsest vaatepunktist) ja diakroonia (demograafiline areng selles antud) konflikt, mis puudutab ka keelt. Keel on aga suhteliselt hästi kaitstud oma kommunikatiivse funktsiooni tõttu, seega allub keel demograafilistele muutustele ainult teatud piires. Aga kuna uuritavad mõistesüsteemid ei ole suhtlemis- vaid mõtlemisvahendid, on nad diakroonia poolt mõjutatavad. Kuna mõtlemine on astmeline, võib mõtlemisviis kergesti degenereeruda mäletamisviisiks
Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. ( näiteks eesti kirjakeele arengud ärkamisajast tänapäevani) Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et nad ei ole alati usaldatavad. Programmid ei ole veel piisavalt arenenud, et tunda ära kõiki sõnu, vorme jms. 86. Eksperimentaalsed meetodid, näiteks eksperimentaalne psühholingvistika. 87
kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Briti antropoloog E. E. Evans-Pritchard (1902–1973) • “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.” Ajalugu vs antropoloogia: • tavapärased eristused ◦ Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ◦ Sündmus vs struktuur (Marshall Sahlins) ◦ Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd • Esmalt sündis 20. saj. keskpaiku Ameerikas mõiste “etnoajalugu” (etnohistory), mis tähendas kitsalt Ameerika põliselanike ajaloolist uurimist, katset rekonstrueerida pärismaalaste vaatenurka ajaloole. • Mõiste “ajalooline antropoloogia” sündis võrdlemisi üheaegselt 1970
1958 aastal ilmub "Strukturaalne antropoloogia", kus väidetakse keele universaalset, kõige aluseks olemist. Teeb vahet struktuurse ja strukturaalse vahel. Struktuurne -- on seotud konkreetse nähtuse struktuuriga. Strukturaalne -- eelmisele määratlusele on lisatud semiootiline aspekt, mis laiendab struktuurse ulatuvust. Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm,
keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb
,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II;,,Standard Estonian Grammar" I, II Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide (nii tüve kui tunnuste ja lõppude) varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine
uurivad, suuline; ajaloolased: kirjalikud dokumendid ☼ 1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad (kultuuri)antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo E.E. Evans-Pritchard (1902-1973) ☼ “Antropoloogia peab valima, kas olla ajalugu või olla eimiski (…) Ajalugu peab valima, kas olla sotsiaalantropoloogia või olla eimiski.”1961 - 2 distsipliini dialoogi kaitse ☼ diakroonia vs sünkroonia(Claude Lévi-Strauss) - antropoloogia:sünkroonsed, ajas eriti ei muutu, struktuursed, sügavad, vajavad struktuurset analüüsi - ajalugu:diakroonilised, on muutused nii esimene kui teine on tähtsad koos ☼ sündmus vs struktuur(Marshall Sahlins) - ajalugu:sündmused, antropoloogia:struktuur, ei muutu - ☼ kirjalik vs suuline(Jack Goody) (ajalugu vs antropoloogia) Claude Lévi-Strauss (1908–2009)
keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike, võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Keele sünkroonia on tema hetkeseisund, diakroonia on ajalooline areng (keeleajalugu). Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine. Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele. Etnolinvistika e antropoloogiline keeleteadus - rõhutab, et keelt ei saa uurida lahus seda kasutatavatest inimestest ja nende kultuurist laias tähenduses.
Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned (1) metoodilisus, objektiveerivus (2) sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) (3) keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) (4) struktuur, märk (Jakobson) (5) elemendid ja funktsioonid (6) binaarsed opositsioonid (WIKI) - Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka
Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned: (1) metoodilisus, objektiveerivus (2) sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) (3) keel (huvi keele struktuuri, keele ülesehituse vastu) (4) struktuur, märk (Jakobson) (5) elemendid ja funktsioonid (6) binaarsed opositsioonid Strukturalism - on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi (humanitaar)teadustes, milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele, kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning
teate adekvaatsele vastuvõtule 3. Kui palju loom suudab üldse infot keskkonnast ära tunda ja dekodeerida. Saatja ja vastuvõtja võimekus võivad erineda, mõnikord suudab üksnes ära tunda, kas signaal on või ei ole; teinekord suudab teatega seotud konteksti interpreteerida 4. Kas häälitsused erinevad vastavalt sellele, kui kaugel on ohu allikas jne Millised on võimalused neid kommunikatsioonivõimalusi omavahel kombineerida, millised ühikud omavahel asendatavad: kommunikatsiooni sünkroonia ja diakroonia Etogramm: kollektsioon tähenduslikest teadetest, mida antud liik kasutab – käitumisjoonis (kuigi ei pruugi olla kehaliste pooside, ilmete kirjeldus) 5. Kood võib olla seotud keskkonnatingimustega (inimestel peaaegu ei esine), mingi kood, mis esineb, võib olla seotud keskkonnatunnustega – nt ritsikate laulu puhul oluline laulu rütm, mis on liigispetsiifiline, nad on kõigusoojased ning ka nende liigiomase laulu äratundmise võimekus sõltub temperatuurist, kui
Struktuuri mõiste on võetud Saussure'lt ja ümbertöötatud Trubetzkoy ja
Jakobsoni foneemika põhjal.
2. Poeetiline keel kui funktsioon, mis on orienteeritud teatud eesmärgile
alternatiivse seisundi enne või pärast poliitikat · Tugineb varasemate uuringute põhjal leitud mudelitele ja täiendavatele andmetele (uuring, register), suur valim · Ei suuda selgitada, miks meetmel on mõju · Jätab arvestamata detailse taustinformatsiooni 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Keelenähtusi saab vaadelda nii sünkrooniliselt kui ka diakrooniliselt. Sünkroonia tähendab nähtuse vaatlust mingil tema arengust eraldatud hetkel ajalugu arvestamata, diakroonia uurib keelenähtust ajaloolises arengus, osutades tekkele, muutustele ja nende põhjustele. · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine 96. Eksperimentaalsed meetodid mõiste "eksperimentaalne meetod" tähendab sellist uurimust, mis põhineb kogemusele ja vaatlusele. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga?
ajalooliste ühiskondade uurimine antropoloogiast laenatud meetodite, mõistete ja probleemiasetuste toel, ennekõike tähelepanu pööramine rituaalidele, uskumustele, sümbolitele, argielule jms. Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide
7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine – sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine – kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine – ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt.
- Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. N: strukturalism kirjandusteoorias (,,West Side Story" ja ,,Romeo ja Julia") filmianalüüsis (,,500 days of summer" ja ,,Forgetting Sarah Marshall") Kuidas uurida kultuuri nähtusi? Levi-Strauss toob ära neli olulist punkti: 1. Kultuuri nähtusi tuleb vaadata sünkroonia teljel ehk hetkes püsivatena. 2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi
annaabi.ee 
