armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
Kultuurilood I Kontrolltöö Marie Udam Nagu elulugu ise, nii on ka eluloo tekst oma ajastuga sarnane. Keskaja õilsasse rüütlikultuuri sobis epopöalaadne ülistav lugulaul. Truväär Jeani kirja pandud kangelaslaul Guillaume le Maréchalist annab edasi ajastule iseloomulikku. Vormilt on lugu maailma parimast rüütlist romaan. Elulugu kui romaan on tüüpiline nähtus pea igal ajastul. Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13
* horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed? ,, Beowulf" - sündmused kangelase elus ,, Vanem Edda" maailmaloomine, jumalate võitlus
s. Inglismaal, Lõ-Pr-l 13s Sx- mõjud ka peale seda. Esimene kunstiliik, mis haarab kõiki kunstialasid. Aeg, mil tekib monumentaallaad, skulptuur, arhitektuur. On lõppenud rahvasteränne, koos maaviljeluse arenguga hakkavad Euroopas kaduma näljahädad. Kloostrite areng on kiire. Kristlane tollal allasurutud müstikast. Romaani ornamentika taimemotiivid, loomamotiivid. Motiivid on stiliseeritud, peegelduvad näiteks sammaste kapiteelidel. Elulaadilt on stiil range ja lihtne. Rüütlikultuuri aeg, millele tekkis algus juba Karli ajal. Mööbel lihtne, aknanissides. Keskajal oli unustatud höövel, treimist tunti. Põhiliseks esemeks on kirst, rautatud äärtega. Arhitektuuri mõju mööbliesemetel, tarbekunstil. Hakkavad välja kujunema koolkonnad oma eripärasustega. Mööbel kas lõigete või maalingutega. Baldahhiinvoodi levik kliima külm. Lembekast kuuluvad rüütlikultuuri juurde puidust, metallist, nahast nendes kingiti pruudile pulmakinke
SISSEJUHATUS RENESSANSSI Sofia Kruusalu, Kelli Pukk, Carena Lassel, Catherine Kilumets 10B Mis on renessanss? • Taassünd • Uudsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine • Kiriku mõjuvõim kahanes • Sündis ideaal vabast haritud inimesest • Humanistlik mõtlemine • Saja-aastane sõda tähistab keskaegse rüütlikultuuri lõppu • Katk, maailmapildi muutumine Eelrenessanss • Sünnikoht Itaalia • Ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest • Roomakatoliku kirik Maesta Altarpiece Varanerenessanss • Kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks oli Itaalia • Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades
RÜÜTLIkULTUUR Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks.
- ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett? kasutada. - Tekkis 13. saj organumi kõrvale. 5.Kui vana on noodikiri? 14.Millal ja kus oli rüütlikultuuri õitseaeg? -Vanim säilinud noodikiri on pärit 8. 9. - 12. 13. saj. saj. - Prantsusmaal ja Saksamaal. 6.Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? 15.Nimeta kekaegseid pille! - Trubaduurid, Lõuna-Pransusmaal - fiidel - Minnesingerid, Saksamaal -rebekk - harf (keelpillid) 7.Nimeta vanu kultuurrahvaid ja - põikflööt tragöödiate autoreid
kõrgaadlikud. Alamkoda alamaade vaimulikud ja linnade esindusm, Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid. Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud, vaimulikud ja linnakodanikud. Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata. Paragrahv 19-20. Rüütlikultuur Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast alates on rüütlikultuuri elemente võetud aluseks käitumisnormidele kuni tänapäevani. Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1)Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus 3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid, hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel- kelleks olid rüütlid.
dekoratsioonina. Sõjatants on raevu ja erutuse segu mis viib otse ekstaasi ei ole sümboolne. Jumalaid ei kujutatud ette antropomorfsete olenditena- nad on puht naturalistlikud kujutelmad. See kujuneb välja siis kui pidevalt ühele ja samale jumalale pühendatud tegevus, kultus seostub püsiva inimkoguna. Jumalad kujutavad end sageli juhuslikke kreatuuride korratud segadust. Toimub panteoni loomine see tähendab jumala kujutuse fikseerimine. Kreeka arenes rüütlikultuuri suunas. Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga institutsionaalse uuenduse puhul keskpunktis selle sakraal- ja riigiõigusliku korrektsuse tõlgendamine
lase see mälestustel kustuda, vaid lubab paljudel inimestel sellest osa saada ja selle kaudu need mälestused säilivad. Ühtlasi on ühe inimese eluloo jäädvustus kui austusavaldus. George Duby tekstis ,,Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" selgub, et Maréchali austuseks loodi tema elust lugulaul. Lähtudes sellest lugulaulust, proovib Duby ühe rüütli abil lahti mõtestada kogu rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt. Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse. Eluloo lugeja saab ettekujutuse eluloos kirjeldatava
uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse ja pimedana. Mida tõi kaasa endaga renessans? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid
loodud eeposes pole juttu suurtest ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. See oli esimenetrükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. RÜÜTLIKIRJANDUS Rüütlikirjandus tekkis 11. 12. saj. Kogu rüütlikultuuri keskseteks teemadeks kujunesidki armastus ja daamikultus. Oma uute kultuurinõuete ja huvidega vajas rüütelkond ka oma kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus
See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik mõtlemine, ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Inimestele õpetati heal tasemel muusikat noodikirja lugemist ja laulmist. Perekonnad hakkasid kodus laulma madrigale
Sest Dailados kui parim meistrimees ei tahtnud kaotada oma kohta parima meistrimehena ja kuna Talos pidavat tõenäoliselt selle troonile tõusma, otsustas Dailadis ta tappa. KESKAJA KIRJANDUS Jäta meelde! · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne. · Inimese maise olemus määras seisus, hingeline ristiusk. · Alles kõrgkeskaja (XII-XIII saj) poeedid kirjutasid barbaarse varakeskaja ülevaks sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi
27. Veebruaril etendus Rahvusooper Estonias muusikal "Mees La Manchast". Muusikal rääkis loo sellest, kuidas maksukoguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Vangis hakkavad kaaslased aga Cervantese ja tema kannupoisi üle kongisisest kohut pidama. Oma lõpukõnega jutustab Cervantes ümber lõpetamata käsikirja mehest nimega Alonso Quijana, kes tahab taaselustada rüütlikultuuri ja seepärast kutsub end Don Quijoteks. Käsikirja sisu räägibki Don Quijotest ja tema kannupoisist Sancho Panzast nende teel, ning sellest, kuidas Don Quijote armus kõrtsi lõbutüdrukusse Aldonzasse, keda ta kutsus Dulcineaks. Muusikali peaosades olid: Priit Volmer Cervantes/ Don Quijote Ago Anderson Sancho Panza/ kannupoiss Kelli Uustali Aldonza/ Dulcinea
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Kõrgkeskaega teatakse kui tehnoloogi arengut ja rahvastiku kasvu 11.-13.sajandil. Selle aja kiire Euroopa elanikkonna kasv tõi enesega suuri sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Se...
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanema...
Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus
rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. 18
Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud
barbaarsuse ja pidevate sõdade periood, kasvas siit välja kõrge eetilise tasandiga ideaalse inimese mudel. Sääraselt inimeselt võisid abi ja kaitset oodata kõik abitud, väetid, solvatud ja vaesed ning seda juba siinpoolses elus. Muidugi ei saanud säärane nähtus püsida kaua puhtal kujul, selleks olid inimlikud kired liiga tugevad, saagiiha, võimuahnus, jumus ja toorus madalasid kõrget kõlbelist sisu ja juba 13-14 saj vahetusel oli tegemist rüütlikultuuri enam välise süsteemi ja kommete kogumiga kui sisult kõrgete eetiliste püüdlustega. Sellele vaatamata oli rüütlikultuuri ideaalidel, põhitõdedel ja kommetel tohutu mõju nii tolleaegsele kui ka hilisemale Euroopa kultuurile. 11 saj loodud rüütliordud tõstsid veelgi rüütli prestiiži keskaegses Euroopas. Ka kroonitud pead said suurepäraselt aru organiseeritud, tugeva sisemise distsipliiniga rüütliordude
Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub "Kolm musketäri" üheks osaks kohustuslikust kirjandusest põhikoolis. Samuti on tuntud erinevate maade eeposed, mis kirjutatud just feodaalkorra ajal. Saksamaa eepos "Nibelungide laul" , Prantsusmaal "Rolandi laul" jpt. Rüütlikultuuri juurde käis kindlasti ka meelelahutus. Suurimateks üritusteks, mida korraldati olid turniirid. Nende eesmärgiks oli tõestada sõjamehe oskusi ja lahutada rahva meelt. Ühiskonnas suhtuti nendesse algul taunivalt, samas meelitas üritus kohale palju rahvast ja peletas sellega rahva eemale rutiinist. Väga suurt mõju ühiskonnale avaldasid ristiretked, mis leidsid aset 11.-13.sajandil. Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest.
Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõp...
Seda tänu sellele, et see oli kirja pandud keeles, mida mõistis ka lihtrahvas. Kuna le Marechal oli inimeste seas (nii kõrgemast kui madalamast klassist) väga populaarne, siis kanti seda rahvasuus edasi. Lugulaulu teksti peamiseks allikaks oli Marechali ustav sõber Jean d'Early, kes püsis ta kõrval surmani. Kiidulaulu on kahtlemata ilustatud (osade ajalooallikate sõnul ei olnud le Marechal sugugi nii ,,puhas"), kuid ainulaadsel viisil kirjeldab ta rüütlikultuuri, kajastades ka kristlust (sh pühaisade nahaalsust). Varauusaegne palgasõdur Ernst von Minden, oli üks Tallinna palgasõduritest, kelle kohta esimesed andmed viivad 1501. aastasse. Hoolimata sellest, et ta oli Tallinna teenistuses 1503. aastani, annab tema lugu põgusa ülevaate sõjanduse korraldusest Wolter von Plettenbergi ajal peetud Vene-Liivi sõja päevilt. Palgasõdurite peamisteks ajalooallikaks on erinevate kroonikute kirjutised (üheks oluliseks piiskop Christian
peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta on küll sarnane oma kaasaegsetega, temaga samastutakse, kuid mõni imetlusväärne tunnus, näiteks vaprus, või jumalikkus, tõstab ta teiste seast esile. Kangelane võib olla ka tuleviku teerajaja.
Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase
kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles
seisus elaksid mugavat elu. Esimestena hakkasid seda ideed propageerima vaimulikud, kes rakendasid seda võitluses oma võimu pärast. Üheks lahutamatuks osaks sai ka rüütelkond, mis oli feodaalkorra kujunemisega lahutamatult seotud. Kui enne oli sõjaväe aluseks talupojad siis nüüd tekkisid raske ratsaväe rüütlid, kes vajasid kallist varustus ja pikaajalist väljaõpet. Seetõttu hakati neid treenima juba noorest peale. 12.-13. sajandit peetakse rüütlikultuuri kõrgajaks, kus väga tähtsal kohal olid moraal truudus ning sellega kaasnev iseloomulik elulaad. Rüütlikultuuris oli olulisel kohal ka meelelahutus. Meelelahutuse alla kuulus näiteks 10.-13. sajandil väljakujunenud turniir ning lisaks veel silmapaistvad kirjanduslikud allikad, nt. kangelaslaulud, rüütliromaanid. Need mängisid väga suurt rolli rüütellike vooruste väljakujunemisel. Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud
armastusest ja teistest maistest rõõmudest 12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee. -Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud,
kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul" hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" sakslaste ,,Nibelungide laul" o rüütlikirjandus (alates 12.saj kuni keskaja lõpuni) rüütliromaan, trubaduuride luule o linnakirjandus (13-15 saj) erinevad draama ja luulezanrid, romaan Rüütlikirjandus Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib nüüd esmajärjekorras daami. Mõnede varajaste rüütliromaanide aines pärnes antiigist (nt. ,,Aleksandri romaan"). Iseloomulikult paelus rüütliromaani peamiselt armastuse teema. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaani-dele siiski muistsed keldi müüdid ja pärimused, mille keskne kuju oli legendaarne kuningas Artur.
,,KESKAEGNE RÜÜTEL" Maarit Iris Lootus Pedagoogika II kursus Pimedat keskaega on ühteaegu nii imetletud kui ka kardetud. Müstilise auraga ajastul toimus mitmeid ühiskondlikke, aga ka mõttemaailma muutuseid, mille üheks osiseks on kindlasti rüütlite esilekerkimine, kogu rüütlikultuuri elavnemine ja sellega seonduv rolliasetus. Ajalugu kirjutavad võitjad, mistõttu need ka inimeste mäludes koha leiavad. Kahtlemata võib üheks keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku
sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja
Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat.
Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Kirjandus Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele. Hakati kirjutama maisest elust, inimeste tunnetest. Laienes kirjanduse ühiskondlik funktsioon: kirjandusest saab kasvataja ja mõjutaja. Kaob anonüümsus, oluline on autor, isiksus.
saj (püsis kaua ka Preisimaal ja Taanis) - Kuid feodaalaegne talupoeg ei olnud nagu antiikaja ori vaid „kõnelev riist“. - Õiguslik seisud oli erinev – talupoeg võis õigust nõuda, ja oli ka ristiinimene nagu tema härragi Rüütlikultuur • Aadliku põhiline tegevusala ja kohustus oli sõdimne • - Eluga riskimine ja suurte otsuste langetamises osalemine, suurem liikuvus ja elustandard viisid järk-järgult erilise rüütlikultuuri väljakujunemiseni • - Rüütlid pidid järgima kindlaid käitumis- ja kõlblusreegleid, olema õilsad, ustavad oma isandale. -----Samuti peeti kõrgelt au sees pühendumust oma südamedaamile . • Tänapäeva mõistes olid keskaegsed rüütlid kahtlemata robustsete elukommete ja sõnavaraga, kuid püüdlus millegi kõrgema poole oli siiski • -Rüütlid viimistlesid oma oskusi ja relvi, suursündmu- seks olid uhked rüütliturniirid
20.Seleta lahti feodalism- mida see tähendas, kuidas sobituvad sellesse mõisted senjöör, vasall, lään? Feodalism on hierarhilise maa jagamis süsteem Senjöör andis välja maad (maaomanik) Vasall võttis maa vastu (talupoeg) Lään ehk maa või kinnisvara 21.Milles seisnes katoliku kiriku tähtsus keskajal? Oli kui alus tala, tegeles haridusega ja sotsiaalhooldustöödega, hoidis moraali taset ja oli kogunemis paik, kus saadi infot. 22.Kirjelda keskaegset rüütlikultuuri (kes oli rüütel, kuidas saadi rüütliks, millega rüütlid tegelesid, mis oli rüütliturniir? Rüütel ehk sõdur, kes hakkasid õppima 7 aastaselt, tegelesid maa ala kaitsmisega. 23. Millega tegeleti keskaegses linnas, kes seal elasid? Tegeleti käsitöö, kaubandusega. Seal elasid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, orjad jt. 24. Suur kirikulõhe. Millal, olemus, tulemus. Mille poolest kirikud hakkasid teineteisest erinema, nimeta 3 erinevust. Toimus 1054. aastal.
Keelati moteti ja polüfoonilise ( mitmehäälne ) muusika laulmine kirikus. 14. sajandil domineerib konkurentsitult pikka aega nii kultuuri kui ka poliitilises pildis Prantsusmaa. Kuid Valois'de dünastia ja Inglise kuningas Edward III vahel tekib tüli, mis kujuneb saja-aastaseks sõjaks ( 1337-1453 ). Oluliseks tüliõunaks on Madalmaad, mis olid 15. sajandil Euroopa rikkaim piirkond. Prantsusmaa kaotab Inglismaale suuri alasid. 1415 aasta Azincourti lahingut peetakse prantsuse rüütlikultuuri lõpuks. Samas rikastub kiiresti Põhja-Itaalia, hakkas kujunema varakapitalistlik linnaühiskond. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest nn. Humanistlik mõtlemine. Suhe maailmaga oli väga aktiivne: 1. kiire loodusteaduste areng 2. 16. sajandil algasid suured maadeavastused 3. trükikunsti leiutamine Veneetsias ( Petrucci) 4. arenes välja nooditrükitehnika Uueks mõtteviisiks said arutelud mõiste ilus üle nii muusikas kui ka kunstis. Keskaja arutelu
Kujunes tsentraliseeritud monarhia. 14.Kus ja millal kujunesid Euroopa vanimad parlamendid? Tänapäeva parlamentidest on kõige vanem Hispaania parlament, mille eellaseks on 1188 Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda? Toimus aastatel 1337 1453. Sõda oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 16.Iseloomusta rüütlikultuuri. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, kõrgaeg oli 12. Sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütel oli laskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. 17.Iseloomusta talupoegade ja maaisanda vastastikust sõltuvust. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See
kohtumine. Linnakirjandus keskajal (13.-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis
K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid. M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu. N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid, (esitasid lugusid poollauldes + saatsid end pillidel); skomorohhid Venemaal; peiarid Eestis. O)kontrapunktid-Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6.
Kesksel kohal on kangelane, rahva suurkuju, kes juhindub armastusest, patriotismist, võitlusihast, vihast. Ta saadab korda kangelastegusid ning sellel teel tabavad teda suured katsumused. Linnakirjandus - Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale".Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks. Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades. Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks. NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman ('romaan') mahukate jutususlike värssteoste zanrinimetusena
Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18. sajandil, siis sõnal ''gootika'' oli halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ''metsik'', ''kultuuritu'', ''barbaarne''. ARHIDEKTUUR Gootika oli eelkõige sakraalne ehk kiriklik kunst, nagu ka romaani stiil. Viimasest kujunes välja ka gooti arhidektuuri süsteem. Üks kõige olulisemaks teguriks ja iseloomuks gooti süsteemi
ajaloosündmustest, vaid esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid: armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud. Sarnanedes rüütliromaanile on ta võrreldes teiste Euroopa kangelaslugudega kõige traagilisem. See oli ka esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal. Arvatakse, et eepose otseseks aluseks on olnud kaks lühikest eepilist laulu, kuhu lisandusid süzee hargnedes uued tegelased ja episoodid. Eepos pakub ideaalpilti rüütlikultuuri elust, kuid kannab ka rahvuslikke jooni. Eri ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid
Ta võttis missiooniks võidelda venelaste vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu,
raamatust. 2. Stiili arenemine 15.sajandil seati keskaegsele maailmavaatele vastukaaluks antiikaja kultuuriväärtusi. Uuriti antiikkirjandust, säilinud kunstiteosed ja varemeid. Teadmisi ja eduka eneseteostust hakati kõrgelt hindama. Niisuguses õhkkonnas kujunes Firenzes välja uuenduslik maalikunsti suund, mille ideaaliks oli looduslähedus. Renessansi kunst kajastas Itaalia linnriikide maailmavaadet. Mujal Euroopas hinnati veel rüütlikultuuri ja elati feodaalsuhete kammitsais. Itaalia kunstnikud reisisid riigist riiki ja linnast linna. Nad tegid tellimustöid, kogusid tuntust ja õppisid teiste kogemustest. Arenes freskotehnika, tahvelmaale hakati maalima puutahvlite asemel raamile pingutatud lõuendile. 15. sajandini maaliti temeravärvidega, kuid sajandi teisel poolel levis Madalmaades kasutusele võetud õlivärvide kasutamine ka Itaaliasse. Arenema hakkas ilmalik kunst
vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist. spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad- muusikud, kangelaslugude jutustajad, tantsijad, akrobaadid, tsirkuseesinejad (köietrikid, pantomiim, mõõga-neelamine).Olid rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid kontrapunkt - Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6. Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi: polüfoonia ja homofoonia - Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik
annaabi.ee 
