Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rändrahnud" - 90 õppematerjali

rändrahnud on suured, üle meetrise läbimõõduga kivid, mida mandrijää on Eestisse kandnud: Skandinaavia mägialadelt liikuma hakanud jäämass tõi endaga kaasa suuri tükke sealsest kaljupinnasest, jää sulades jäid need meile maha.
thumbnail
1
doc

Rändrahnud Saaremaal

Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) N...

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia konspekt

Kilp ­ aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen ­ mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg ­ vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud ­ mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored ­ piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ­ ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ­ ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid ­ liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Pinnamood ja pinnavormid

· Fossiilid ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen ­ peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud ­ suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad ­ veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted ­ kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted ­ peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega....

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala. Joad ... kaunistavad Põhja-Eesti jõgesid. Tuntumad on Jägala (8m), Narva (6,5 m) ja Keila juga (6,1 m), mis pakuvad eriti nauditavat vaatepilti kevadise suurvee ajal. Kaitse alla on võetud ka väiksemaid jugasid: Treppoja Kloogal (joa-astmestiku kõrgus 6 m), Joaveski juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga. Rändrahnud Eestis esinevad rändrahnud pärinevad viimasest jääajast ning on mandrijää purustava ja liikumapaneva energia kujukad tunnistajad. Suurte rändrahnude tähtsuse hindamisel arvestatakse nende mõõtmeid, ajaloolist ja kultuuriloolist tähtsust (muistendid, rahvapärimused), teaduslikku väärtust, rahnu asukohta ja ümbruse rändrahnuderikkust. Tuntumad hiidrahnud on Kabelikivi (ümbermõõt 56 m), Ehalkivi (48,5 m) ja Vaindloo rahn (43 m). Rändrahnudega on seotud rohkesti muistendeid, vanu kombeid ja traditsioone...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
29 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Kivimid Eestis

Paljandis on üks Eesti suuremaid kaldapääsukeste kolooniaid. Rändrahnud • Vaindloo hiidrahn – üks kõrgemaid • rändrahne Eestis – küünib 7,7 meetrini. • Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa • rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid • Eestis. Rändrahnud • Sageli lagunesid rändrahnud tükkideks juba jää sees. Nii tekkisid rahnude kogumid ja kivikülvid. Matsalu näärikivid. • Rahvasuu järgi on see Kalevipoja lingukivi • Prossa järve ääres Vooremaal. Kivistised • Nautiloidi kivistis. • Ürgse teo kivistis Saxby rannas....

Geoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. ­suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud , väikeste lohukestega. Varsti õpiti ise rauda tootma. esimesed kohad- Tindimurru põhja-tartumaal, u 2000a tagasi. Põllunduse edusammud- metallist tööriistad, hakkas levima aletamine(mets raiuti maha, puud põletati,saadud tuhk oli heaks väetiseks). söödiviljelus- haritud maa jäeti sööti, kasutati vahepeal karjamaana, loomasõnnik väetas maad ja peagi võis selle uuesti üles harida. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kaardid ja geoloogiline ehitus

Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted. Fossiilid ­ kunagiste organismide kivistunud jäänused. Kambrium ­ lubjakivi, liivakivi, graniit Ordoviitsium ­ savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Silur ­ savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Devon ­ lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate 3. Pinnakate Pinnakatte materjalid on: · Moreen ­ kivimiosakeste segu; suuremad kivimid moreenis on rändrahnud . · Mineraalsed (kruus, liiv) ja elutekkelistest (turvas, muda) setetest. Liustikujõgede setted on: · Kruus, jämedateraline liiv; kasutatakse ehituses ja teede katteks Jääjärvede setted on: · Peeneteraline; viirsavi, mida kasutatakse telliste ja katustekivide valmistamiseks....

Geograafia
118 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti loodusgeograafia

Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud , kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas ­ kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha...

Geograafia
98 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muhu saar

Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti muinasaeg - EESTI AJALOO PERIODISEERING

kp.eKr.- 6.saj.eKr.) Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.) Vanem e. rooma rauaaeg (1- 5.saj.pKr.) Keskmine rauaaeg (5-8.saj.) Noorem rauaaeg (9-13.saj.algus) MÕISTED: · Väikeselohulised kultusekivid- varasel metalliajal rajatud kultusliku tähendusga rändrahnud (~1500 tk), mille külgedele on uuristatud 5-10 cm läbimõõduga süvendeid (suurimatel kuni 200). Kivide täpsem funktsioon ja tähendus on selgusetu. · Aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 4-5 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel. · Söödiviljelus (e. põlispõllundus)- põlluharimise viis, kus osa põllust...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

3) Piibel andis tõuke ja võimaluse eestikeelse kirjanduse tekkeks · Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg"...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Referatiivne_uurimustöö Vääriselupaigad

· Saared- veekogudes ja soodes paiknevad põlise metsaga saared ja märgalasaared- nõlvadega selgelt piiritletud väikesed sood ning neid ümbritse metsaserv. · Arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega alad- kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, vanad veskid ja taluvaremed. (vt. joon. 4) · Geoloogilised objektid, mille alla kuuluvad erinevad paljandid, kivikülvid ja rändrahnud . · Järsud nõlvad, sh uhtorgude veerud ning veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad. · Pinnavormid, mis eristuvad selgelt ümbritsevas maastikus ja on samas unikaalsed. Näiteks söllid, kühmud, karstivormid, nõvad, vallid, harjad. Joon. 3 Allikas Joon. 4 Vana veski http://www.goestonia.ee/design/images/ 5038/kiigumoisa_allikad02_1156875397.jpg http://www.okupatsioon.ee/fotod/fotod2001/fotod8/fotod803...

Uurimistöö
41 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ­ ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete pii...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia ülesanded 9kl

põhjanõlval. 7. Vanim settekivim Eestis on devoni 6. Pealiskord koosneb vanaaegkonna sinisavi. settekivimitest. 8. Moreen koosneb väikestest kivikestest. 7. Pinnakate on Eestis kujunenud 9. Liivakivipaljandid esinevad kõikjal peale samaaegselt sinisaviga. EdelaEesti. 8. Rändrahnud koosnevad enamasti 10. Vasalemma dolomiiti kutsutakse graniidist. marmoriks. 9. Eesti marmor on maailmakuulus 11. Kõige rohkem fossiile pärineb 10. Kulutusel tekkinud pinnavormidest on ordoviitsiumi ajastust. võimsaim pankrannik. 12. Rändrahnud on Eestisse kandunud 11. Kuesta on astmeline tasandik. Norrast. 12...

Geograafia
103 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pealiskord ja Aluskord- Suur kordamine

Täida tabel . Ajastu Iseloomulik kivim Mis piirko. Eestis paljandub ? 1.KAMBRIUM 2.ORDOVIITSIUM 3.SILUR 4.DEVON 3. Selgita, kuidas on sattunud Eestisse rändrahnud ? ....................................................................... ............................................................................................................................................... ............ 4. Tõmba joon alla õigele vastustevariandile. · Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ja paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse platvormideks / kilpideks /fossiilideks....

maailma loodusgeograafia ja...
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

Millest koosneb pinnakate? Peamiseks pinnakattematerjaliks Eestis on moreen- erineva suurusega kivimiosakeste segu,mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Põhja-ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun ning suhteliselt kividevaene. Kõige suuremad kivimid moreenis on Soome alalt pärinevad rändrahnud , mis kanti Eesti alale mandriliustike poolt. Põhja-ja Lääne-Eesti rannikualadel moodustavad rändrahnud kivikülve(Käsmu). Põhja-Euroopa suurima õmbermõõduga rahnu Muuga Kabelikivi kõrgus on 7m ning ümbermõõt 58m. Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m) Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest....

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti geograafia 9. klass

12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir ­ 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart ­ koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart ­ objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on...

Geograafia
162 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Ka reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid-...

Bioloogia
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun