Eesti pinnamood (0)

kool

nimi

Eesti pinnamood
Referaat

aasta

Sisukord

1) Sissejuhatuseks
2)Kõrgemad pinnavormid
3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi
4)Pangad rändrahnud ja muud
5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus

Sissejuhatuseks

Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint ) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m ( Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud aborasioonile ( Kivimite pinna mehaaniline kulutamine), mis tekitatud mandrijää liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi tasasemaks. Peale jää kulutava tegevuse on veel oluline tähtsus olnud kahel asjaolul. Maailmamere tase on tõusnud märkimisväärselt (Üle 100 meetri) ning meri on maismaad ulatuslikult üle ujutanud maismaad nii meil kui ka mujal. Tänu sellele on moodustunud Läänemeri ja tema lahed . Selle käigus kaotasid klindid umbes 2/3 oma kõrgusest. Jääliustikud surusid maapinna jääajaeelse asendiga võrreldes mitusada meetrit madalamaks. Jää sulamisega kaasnes tasakaalustav maatõus, mis jätkub praegugi. Loode-Eesti tõuseb kuni 2-3mm aastas. Sellepärast arvatavasti maismaa laieneb ja lahed kasvavad kinni, jõed pikenevad ning laevateed jäävad madalaks. Maapinna tasandajad suurel moel on ka sood. Varasemad neist kujunesid 8000 aastat tagasi. Väikesed ja laiad nõod, algselt järvedega täidetud või liigniiksed alad on kasvanud soodeks, mis hõlmad üle 1/5 Eestima

Kõrgemad pinnavormid

Eesti kõrgustike jalamid Eestis asuvad harilikult 70-100 m kõrgusel. Eristatakse kahte kõrgustike rühma: kuhje- ja kulutuskõrgustikud. Kulutuskõrgustikud on üpris tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood . Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa. Viimased piiratud põhjast Balti klindi järsu astanguga. Need lavamaad on umbkaudu 30–70 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning erinevad karstivormid . Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa, mis on ürgorgudest liigestatud kuni 100m kõrgune läänes ja idas kõrgete astangutega liivakiviplatoo. Lavamaadele lisandub kaks suhteliselt kõrget tasandikku: Kesk-Eesti tasandik (kuni 80 m) ning Vahe-Eesti tasandik(kuni 90 m).

Madalamad pinnavormid ja aluspõhi

Madalikud Eestis on merepinnast kuni 50 m kõrguseni ulatuvad tasandikud, mis on pikalt Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve poolt üle ujutatud olnud.Nad võtava pea poole Eesti territooriumist ning suuremad asuvad Lääne-Eestis. Lääne-Eesti madalik jätkub Lääne-Eesti ka saarestikus. Üldiselt madal (kuni 20 m) ning tasase reljeefi foonil kerkivad ümbrusest kõrgemale Lääne-Saaremaa kõrgustik ning selle lõunapoolne jätk Sõrve poolsaare keskel. Hiiumaa lääneosas Kõpu poolsaarel asub aga kogu saarestiku kõrgeim koht, Tornimägi (68 m). Järsk on ka Muhu ja Saaremaa põhjarannik, kerkides Panga pangal 21 meetri kõrguse astanguna Kitsas, mõnest meetrist 20 kilomeetrini ulatuv kivine maariba Soome lahe ja Balti klindi vahel moodustab Põhja-Eesti rannikumadaliku. Selle poolsaarte- ja lahtederohke ala üksikud meretasemest kõrgemale kerkivad osad jätkuvad põhja pool Soome lahe saartena. Madalad ja tugevasti soostunud tasandikud paiknevad ka Võrtsjärve läheduses ning Peipsi järvest läänes ja põhjas. Need 30–50 meetri kõrgused madalikud on kujunenud endiste suurte veekogude taandumisel Nõod ja orundid kui reljeefi suurvormid on hästi eristatavad Lõuna-Eestis, kus need kõrgustikke üksteisest lahutavad. Sakala, Karula ja Otepää kõrgustike vahel 40–80 meetri kõrgusel. Valga nõost väljub põhja suunas ahenev ning Võrtsjärveni ulatuv Väike-Emajõe orund.
Eesti kuulub geoloogiliselt nn. kaetud alade hulka, kus aluspõhja kaljukivimid,  on peaaegu kõikjal maetud kvaternaarse pinnakatte alla. Aluspõhjakivimite suurimaid paljandeid on  mereäärsetes paeastangutes (klintides Eesti põhjarannikul ja Saaremaal), suurjärvede murrutusastangutes, Põhja-Eesti klinti lõikunud sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn. taevaskojad ja müürid), Neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede, merede või jõgede kulutav tegevus. Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud pinnavorme. Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle , künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 30–80 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast

Pangad, rändrahnud ja muud

1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui Balti klint püütakse esitada ka UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ) maailmapärandi nimetusse. Nimetatud 1600 Km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev järsak saab oma alguse Rootsist (Ölandi saarelt) ning ulatub Venemaale (Laagoda järveni) Kõrgeim koht eestis paikneb Ontikal, kus pank asub 56 meetrit üle merepinna. Põhja-Eesti pank ei ole ainukene omalaadne eestis vaid siin asuvad ka Siluri klint Lääne-Eesti saartel ja Punakast liivakivist kaldkaljud mitmel pool Lõuna-Eestis.
Peamine osa Eesti rändrahnudest paikneb Põhja-Eesti kandis. Kõige rohkem on neid Lahemaal . Rahne mis asuvad maapeal ja mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on eestis kaks: Kabelikivi ja Ehalkivi. Need kuuluvad suuruse alusel hiirahnude sekka, millesse arvatakse rändrahnud ümbermööduga mis on üle 25 meetri. Eestis on kokku selliseid teada 87 ja suurem osa neist on juba looduskaitse alla võetud. Teisi suuri rahne, mis jäävad ümbermööduvahemikku 10-25 meetrit, on eestis umbes tuhandekanti. Sellest mõõdust väiksemate rahnude hulk on aga praktiliselt loendamatu. Eesti hiidranude arvust 64% on koostiselt rabakivid mis ei peegelda siiski Fennoskandia kilbi keskmist koostist nende päritolupiirkonnast. Rabakivis on tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus säilinud. Lõhelisus kivis tuleneb hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse pärast oli liustikel rabakivitahukaid märksa lihtsam nende asukoas lahti murda ja Eestisse kanda. Ülejäänud 36% Eestis asuvatest hiidrahnudest koosnevad peamiselt pegmatiidist, gneisist, migmantiidist, graniidist ja gneissbretšast

Kokkuvõteks

Eesti pinnamood on üpris madal ning tasane, Enamus tööd eesti madaldamiseks ja tasandamiseks tegi mandrijää Eestimaalt taandudes, seda allapoole vajutades ning kulutades. Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas on arvatavasti Eestimaa kõige uhkem pinnavormimoodustis. Minu arvates on eesti pinnamood siiski huvitav, näiteks paljanditelt saab näha selle kujunemise ettape ning erinevaid kivemeid ja muud seesugust.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org
http://www.tlu.ee
http://koolielu.edu.ee
ENEKE : Õpilaste teatmeteos
Eesti Entsüklopeedia