Kui ma oleksin vihmauss Kui ma oleksin vihmauss, siis ma muudkui roomaks ja roomaks. Mind hakkaks roomamine juba varsti ära tüütama. Istuksin maha ja püüaksin ajalehti lugeda. Aga kuna ma lugeda siis ei oskaks, ei saaks ma seda teha. Sellepärast tuleks mul edasi roomata. Kui oleks kevad, põõnaksin ma päikese käes, kui talv, siis poeksin mullakoopasse sooja. Kõige rohkem vihkaksin ma kalamehi, sellepärast ei tahaks ma, et mu maja oleks veekogu lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad. Oleksin sõbralik ja hästi kasvatatud
ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia. Isikud: Augustus, Claudius. Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus. Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks, seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa
Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus jäi barbarite rännuteest eemale parem geograafiline asupaik (parem kaitsta) tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused
Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Millal algas keskaeg? Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse)
1. 12 tahvli seadused 450 eKr avaldati plebeidide nõudmisel 12 tahvli seadused. Nüüdsest alates olid plebeidid ja patriitsid seaduste ees võrdsed. 2. 395 Theodosius Suure surm, peale mida jagunes impeerium Lääne-Roomaks ja Ida- Roomaks. 3. 476 - germaani pealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. 4. Akvedukt 5. Antonius - Caesari pooldaja, läks tülli Octavianusega. 31 eKr Kreeka ranniku lähedal sai Antonius Octavianuse poolt lüüa ja põgenes Egiptusesse. Tappis ennast koos toetaja ja Kleopatraga (tema armastatu). 6. Asehaldur valitses provintsi, kelleks oli endine magistraat 7. Augustus Octavianus võttis endale aunime AUGUSTUS ,,auväärne".
ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi. 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg? Algus: Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas;476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Lõpp: Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, ...
Ortodoksid peavad kristluse algseks kujuks just õigeusku. Õigeusu kirik vastandab end Rooma katoliku kirikule ja paavstile. Õigeusu kirik kasutab enda kohta nimetust "õigeusk" või "ortodoksne" ,viimane tähendab "õiget austamist". Mõistet "ortodoksne" kasutatakse sageli nii õigeusu kui ka katoliikluse suuna kohta. Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Moskvat nimetatakse "kolmandaks Roomaks", sest temast sai pärast Konstantinoopoli lagunemist uus õigeusu keskus. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks ehk ketserluseks. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja
Heldur Saar 11. klass Varakeskaegne Euroopa - kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg kestis 5 pikka sajandit. See algas 476 aastal Rooma riigi lagunemisega, mille järel lagunes Rooma kaheks Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks. Selleks ajaks oli Euroopast saanud vaene ja poliitiliselt killustatud piirkond, aga sellele vaatamata kujunesid varakeskajal hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu feodaalsõltuvus ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas. Varakeskaegses Lääne-Euroopas jätkus paljude valdkondade allakäik, sealhulgas ka linnaelu ja majanduse. Vastupidiselt Lääne-Euroopale olid Lõuna-Euroopa rikkad
Muistne Itaalia rahvas, kes elas Põhja-Itaalias oli „Etruskid“ Kesk-Itaaliasse, Tiberi jõe kallastele tekkis „Rooma“ linn, seal elas „Latiinide“hõim. Selle linna esimeseks valitsejaks sai „Romulus“ legendi järgi toitis teda lapsena „emahunt“. Keiser „Constantinus“ rajas Rooma riigi idaossa uue pealinna „Konstantinoopol“ Ja legaliseeris „Risti“usu. Keiser Theodosius jagas Rooma riigi 395. Aastal „lääne-Roomaks“ kus riigikeeleks oli „Ladina“ keel ja „Ida-Roomaks“ kus räägiti „Rooma“ keelt.
need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks Bütsantsi kunst Aasta 395 jaotati rooma riik 2 keiser riigiks lääne roomaks ja ida roomaks ida roomat hakati konstaldinloopoli nime järgi kutsuma kreeka keeles bütsants sealt see nimi tuligi.selle riigi kooseisu olid k6ige arenenumad alad rooma riigist ja sela hulgast ka kreeka Vana-vene kunst Kümnenda sajndi lõpul abiellus kiivei vürst vladimir büdsantsi printsessiga .Nii astus venemaa thiedasse läbi käimisse büdsaansiga. Koos risti usuga võetiüle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks
- Kirik muutus kiiresti üheks tähtsamaks institutsiooniks riigis - Kirikute ehitamisel võeti eeskujuks Rooma kohtu- ja koosolekuhoone basiilika - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigi funktsioone kandis hoolt vaeste ja haigete eest, korraldas kooliharidust - Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. · 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks · 375 tungisid hunnid Aasiast Euroopasse, germaanlased liikusid Rooma keisririigi aladele. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järk-järgult oma võimu provintside üle. 476 kukutas germaani väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult Lääne-Rooma keisririigi ja vanaaja lõpp Rooma ühiskond ja eluolu. Perekond - patriarhaalne · Eesotsas pereisa, kes omab kõikehõlmavat, piiramatut ja jagamatut võimu abikaasa, laste, orjade,
Loomingu aluseks on linnaromanss, mille tõttu tekkis konfl V. Rühma liikmetega. 15. Mussorgski maailmavaade ja esteetilised tõekspidamised ning nende kajastumine tema loomingus. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. 16. Õigeuskliku Venemaa kirikumuusika eripära Lääne –Euroopa muusikaga võrreldes (oktavistid). Kust tuli Venemaale õigeusk? Miks on Moskvat kutsutud ka „Kolmandaks Roomaks“ ( võrdluses nt. „Drittes Reich“ ) Vene õigeusk ei uuri nii palju mineviku, mistõttu pole laulud minevikuga väga seotud. Oktavistide lauluhääl on uskumatult madal, täis mehelikkust ja elujõudu. Vene kirikumuusikal on sügvad bassid, eelistatult oktavistid. Moskvat kutsuti Kolmandaks Roomaks, sest 1472.a. abiellus suurvürst Ivan III Bütsntsi keisri vennatütre Zoe’ga, kes võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid. Seetõttu luges Moskva
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt.
1)Hell Tanner, mõrtsukas ja vägistaja inimkonna viimane lootus. Kuidas saab olla selline inimene inimkonna viimane lootus? Viimane lehekülg 2),,Mida sa veel nägid? ,,Gila monstrumeid. Tohutud värvilised sisalikud, nii suured kui küün" Päris suured on need. Lehekülg103 3)"kas siin on midagi erilist mid silmas pidada?" ,,Maod igaüks sama jäme nagu solgitoru, ära neile otsa sõida" Oleks jube küll kui endal mõni sõlgitoru jämedune madu üle tee roomaks. Lehekülg 40 3. Mõttede mida raamat peale läbilugemist tekitas. 1) Oleks ikka jube küll kui meil ka niisugune ilm oleks. 29 2)Huvitav kas meile tulevad ka niisugused tormid kunagi? 3)Kui ma oleksin selle mehe asemel olnud oleksin ma vist pooled asjad teisiti teinud. 4. 3 küsimust raamatu kohta. 1)Miks ei võtnud Hell tanner esimese auto varustust kui see katki läks? 2)Miks ta sõitis mööda needuste alleed mitte natuke kõrvalt?
Pime keskaeg Keskaeg algas Rooma riigi lagunemisega Lääne-Roomaks ja Bütsantsiks, 476. aastal. Nimetus- keskaeg, võeti kasutusele 15. sajandil humanistide poolt. Keskaja lõpuks leotakse 15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik.
Sõjaväkke värvati itaallaste kõrvad üha enam ka provintside elanikke. Ainult keisri ihukaitsevägi koosnes veel pikka aega peamiselt itaallastest. Ida- ja Lääne-Rooma teke Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagad riik kahe keisri vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas. Pärast tema surma jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks: Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Lääne- Rooma keisririigi lõpp IV sajandi lõpupoole alanud suure rahvaste rändamise käigus asusid mitmed germaani rahvad Rooma keisririig aladele. Lääne-Rooma riik lagunes erinevate germaani väepealike võimualusteks piirkondadeks, seal tekkisid germaanlaste kuningriigid. Ida-Rooma püsis ühtsena. Bütsants Ida-roomanimetus. Ka Ida-Rooma keisririik kannatas germaanlaste ja hunnide rünnakute all, kuid suutis oma sisekorra ja terviklikkuse säilitada
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja
Saadud lagendikku kasutati turuplatsina ning nimetati seda põlendikuks, samuti turuks. 17. sajandi lõpupoolel hakati väljakul korraldama pidulikke üritusi, isegi tsaari kroonimise tseremooniaid. Sel ajal sai väljak praeguse nime. Sel ajal sai väljak praeguse nime. 9 KOKKUVÕTE Moskva on venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes. 15 sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud jne. Kremli ja tema ees laiuv majesteetlik Punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamisväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavad luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu.
1. Millal sai alguse Bütsants ja millise sündmusega? 395-Rooma jagunes Lääne-ja Ida- Roomaks 2. Bütsantsi pealinn- Konstantinoopol 3. Nimeta keiser Justinianuse tähtsamad tegevused! (vähemalt kolm) Tugevdas sõjaväge ja laevastikku, vallutas tagsi Põhja-Ameerika, Lõuna-Hispaani ja Itaalia, tema käsul koondati kõik Rooma seadused kokku 4. Mis näitab seda, et oma kuldajal oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas? (vähemalt kolm iseloomulikku joont) Käsitöö, kaubanduse, teaduse ja kultuuti õitseng, korraldati ümber sõjavägi ja
pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat.
antiikaja suurim amfiteater oli: V) 753 v) circus maximus õ) colosseum 5. antiik-olümpiamängud toimusid s.t v) kapitoolius Olümpia nimeline kultusekoht asus : v) ateenas 37. rooma impeerium jagunes Lääne- v)olümpose mäe lähistel Roomaks ja Ida-Roomaks : Õ) Spartas, Elise linna lähedal v) 330.a. m.a.j õ) 395 a.m.a.j. 6. Antiik-kreeka pankration oli : v) 476.a.m.a.j kombinatsioon : V) jooksudest (s.h relvisjooks) 38. kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit Õ) maadlusest ja rusikavõitluses mens sana in corpore sano" (...terve vaim
aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Juba palju varem, 5. sajandil, olid eraldunud vanad oriendikirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid, ning Assüüria Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik). Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab
Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Millal algas keskaeg? Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. Püha Augustinuse õpetus
surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist. Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna, Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol (Istanbul), Ida- Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi mosaiik Sõnum usuline ja poliitiline. Figuurid pikaksvenitatud, saledad. Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ??????????????????????
saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Ivan III kutsub Venemaale veel mitmeid itaalia arhitekte * Nende ehitatud on Granovitaja Palata vike rikkalikult kaunistatud loss * 16
tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011 Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem
kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest
saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia. sõjaväe barbariseerumine tõusid esile sõdurkeisrid, mistõttu tekkisid kodusõjad; sõjavägi ei koosnenud täielikult roomlastest, sõjaväkke võeti nt germaanlasi, riigi jagunemine keiser Theodosius jagas riigi Ida- ja Lääne-Roomaks ei suudetud riigi terviklikkust kaitsta, kristluse legaliseerimine Constantinus Suur kuulutas usuvabaduse, toetas kristlust Ristiusk hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsevaks religiooniks. Sündmused: 476 Lääne-Rooma lagunemine, 1453 Ida-Rooma lagunemine, türklased vallutasid Konstantinoopoli Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus · Aastal 476 tõukas germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt ja nimetas enese Itaalia kuningaks. Langes Lääne-Rooma
Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. Millal algas keskaeg? Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas; 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Millal lõppes keskaeg? Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 Kolumbus avastas Ameerika; 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.
Haldusreformid ja maksureform. Kolonaadid. Koloonidelt võeti liikumisvabadus ja neist said sunnimaised. Ristiusu vastuvõtt Constantinus Suur (306 337 pKr) ajal rahutused jätkusid. Andis Milano ediktiga kristlastele usuvabaduse. 330. a muutis Konstantinoopoli pealinnaks. Julianus (361 363 pKr) Kristlaste tagakiusamine aga kukkus läbi. 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Keiser Theodosius ühendas riigi aga tema surma järel Rooma jagunemine kaheks, Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476.a kukutas Germaani väepealik viimase Rooma keisri, tunnustas I-Rooma keisrit kui riigipead ja L-Rooma riigil oli lõpp. Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel
2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14. Constantinus Suur- valitses Hilist keisririiki 306-337, andis kristlastele Milano edikti kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu Rooma keisririigi allakäigu põhjused: 1. Probleemid majanduses- sõjad tõid kaasa kulude suurenemise, INFLATSIOONI (raha odavnemine), naturaalmajanduse tekkimine. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT 3
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased
.................................9 3 4 Sissejuhatus Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi. Kremli ja tema ees laiuv majasteetlik punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamiseväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakkub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavaid luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu.
Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid
Constantinius Suur jätkas ümberkorraldusi. 313. aastal legaliseeris ta ristiusu, mis oli seni keelatud. Kristlus muutus valitsevaks religiooniks. Ta lasi rajada Euroopa ja Aasia piirile uue linna nimega Konstantinoopol. Hilise keisririigi ajal juurdus tava jagada riik kahe valitseja vahel, kellest üks valitses ida- ja teine lääneosa. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad riigi poole lühikeseks ajaks enda valdusesse sai. Pärast tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks: Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) 375. aastal tungisid hunnid Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama. Eriti läks germaanlasi impeeriumi lääneprovintsidesse. Nime poolest olid nad küll roomlaste liitlased, kuid tegutsesid sageli keisrist täiesti sõltumatult. Järk- järgult Lääne-Rooma keisrid kaotasid oma provintside üle võimu. Lõpuks vallutasid
Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund mõjutas hilisemat rooma usundit (uskusid ka surmajärgsesse ellu ja oluline oli ennustuskunst). Itaalia elanikkond:A.p
Bütsantsi ja vanavene kunst Bütsantsi kunst (6.-15. sajand) Bütsants tekkis, kui 395. aastal Rooma riik kaheks (Ida- ja Lääne-Roomaks) lagunes. Ida- Roomat kutsuti Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime Byzantioni järgi ning selles osas kerkis bütsantsi kunst. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreeka-katolik kirik esitas kunstile omad nõuded. Bütsantsi kunst põhineb
Hieronymus - Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog, tõlkija, tõlkis piibli ladina keelde. Diocletanius Vana-Rooma keiser, kes kärpis senati õigusi, suurendas kodanike vabadusi ja korraldas põhjalikult ümber riigi valitsemist ja sisekorraldust. Constantinus Suur rajas Konstantinoopoli ning legaliseeris ristiusu. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes mõlemad pooled lühikeseks ajaks enda võimu alla ühendas. Pärast tema surma 395 aastal jagunes riik lõplikult Ida- Roomaks ja Lääne-Roomaks. Odoaker- germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476 kuni surmani. Justinianus Ida-Rooma viimase hiilgeajal tegutsenud keiser. Tema vägedel õnnestus alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia ning teha lõpp sealsetele vandaalide ja idagootide riikidele. Augustinus kuulsaim kristlik kirjanik ning õpetlane. Kirjutas teose ,,Jumala riigist". Cassiodorus kristlikku haridust käsitlev õpetlane. Koostas munkade harimiseks õpiku
kõrval ise seda märkamata, sest kui talle ohtu ei valmista ja liiga ei tee, siis soovib selle liigi esindaja jääda lihtsalt märkamatuks. Ohu korral hoiatab ta tugeva sisinaga, sooritab hoiatavaid hüppeid ja salvab mürgiselt. Kuid esimesel võimalusel püüab alati siiski rästik põgeneda, seepärast on soovitav teda kohates mitte teha äkilisi liigutusi, vaid taganeda tasakesi ühe, kahe sammu võrra. See on piisav, et rästik saaks peituda. See on juba vana tarkus, et rästik ennem roomaks tulle, kui inimese juurde, sest nad kardavad inimesi nii väga, kuid enese elu eest võitlevad nad siiski suurest hirmust hoolimata Mõni inimene püüab rästikuid tõstes neid sabast üles, sest ülestõstetud rästik ei ole võimeline oma pead saba poole kergitama ja ennast kaitsma - tema lihasmass pole kahjuks niipalju välja arenenud. Selliseid hulljulgeid püüdmismaneere aga pole soovitav siiski teha kahel põhjusel. Esiteks: kui
511. a ja Frangi impeeriumi rajaja Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- Rooma paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. Ristisõja. Muhamed- Islami usu rajaja. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus- 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas Lõpp 1492 Kolumbus avastas Ameerika või 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli või 1517 Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni. 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
feod.killustatud vürstiriikideks.Vene tsaaririigi rajajaks,isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV(sai nime Ivan Julm) Jarlõk-andam,mida mongolid Ven.korjamas käisid.Mongoli-tatarlaste ikke tagajärjeks oli Ven.suhete katkemine Lääne-Eur.Vene õigeusk ei saanud mõjutusi kreeka-katoliku kirikust. Ven.oli nõrk.Lõplikult taasühendas Ven.Ivan III Moskva suurvürst,kelle ajal hakati Moskvat pidama 3.Roomaks. Ivan IV püüdis 16.saj.Ven.muuta absoluutse monarhiaga riigiks ja vallutada juurde maid.Vallutatigi Kaasan1552.a.Algas ka Siberi alistamine. Ivan Julma ajal toimus Liivi sõda1558-1583.a.Eesmärk vallutada Eesti,Läti,Leedu alad,saada väljapääs merele.
Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse). Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%). 330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis. 395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476 a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Rooma keisri Romulus Augustuse see oli Lääne-Rooma riigi lõpp.
bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimudega keisririigi territooriumile elama, *410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle, *Peagi hakkasid germaani soost väepealikud valitsema kogu Itaalias, *476.a kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu
50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema. Riik, õigus ja armee 1. Vabariiklik kord a. Res Publica (ld. K. avalik asi) roomlaste nimetus oma riigile:
Roomlased nägis ristiusus riski, kuna see väitis, et valitseja ja ori on võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants Ida-Rooma Minaretid Ehitatud türklaste poolt Hävitati kunstiteosed ära Religioone või poliitiline põhjus
annaabi.ee 
