Euroopa keskaja mööbel (2)

Pärnu Kutsehariduskeskus
Euroopa keskaja mööbel
Referaat
Pärnu 2008

Sisukord

Sisukord 2
1. Keskajast üldiselt 3
1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg ? 3
2. Keskaja mööbel 4
2.1 Romaani stiil ja gootika 5
2. 2 Talupoja mööbel 8
Allikad 9

1. Keskajast üldiselt

Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad ja käsitöölised õppisid juurde oskusi. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad.
Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine . Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt – leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss . See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus – keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi.

1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?

Algus:
Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat: 395 – seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas;476 – kukutati viimane Lääne-Rooma keiser
Lõpp:
Ka see on kokkuleppe küsimus: 1492 – Kolumbus avastas Ameerika; 1453 – muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli; 1517 – Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.
Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on tõepoolest kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega – 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni .
Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased , latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine:
Algus: 1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla
Lõpp: 1558 – Liivi sõja algus.
Üldiselt jaotatakse keskaega :
1) Varakeskaeg 5.-11. saj
2) Kõrgkeskaeg 11.-14. saj
Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.
Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu)
Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb.
3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg

2. Keskaja mööbel

Ladina keeles „ mobilis “ tähendab liigutatav. Mööbel liigitub elu- ja avalike ruumide liigutatavaks ja sisseehitatud, lamamis- ja iste – ning kast- e säilitusmööbliks. Mööbel on valmistatud peamiselt puidust, seda on eriti keskaja mööbel. Mööbli kujundus on oluliselt sõltunud ajastu arhitektuurilisest stiilist.
Mööbli põhivormid kujunesid Vanas- Egiptuses. Vana – Kreeka otstarbeka kujuga mööbel jäi eeskujuks paljudele stiilidele läbi ajaloo.

2.1 Romaani stiil ja gootika

Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus.
Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana-Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid , kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia , võlvide sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor.
Joonis 1. Romaani stiilis interjöör
Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud aknad, värvilised vitraažid ja värviefektid. Gigantsed õhulised tornid, kõigi konstruktiivsete elementide rõhutatud vertikaalsus.
Joonis 2. Gootika mööbel
Gootika ajal leiutatud raamkonstruktsioon võimaldas puulõike arengut. Mõjutusi saadi omakorda keldi mööblist ja ornamentidest. Ornament arenes pinnalõikest reljeefse rikkalikkuseni.
Allpool fotodel on toodud gooti stiilis tammepuust troonid, mis on kaunistaud rikkaliku ornamentikaga.
Joonis 3 Gooti stiilis troon Joonis 4 Gooti stiilis naiste troon
Näited keskaja laudadest. Lossides olid esikohal söögilauad. Allpool on fotodel keskaegsed söögilauad. Söögilaud õukonnale on valmistatud tammepuust ja kaunistatud ornamentikaga,
Rüütlilaud on valmistatud männipuust ning kaunistatud puidudekoratsiooniga.
Joonis 5. Tammepuust söögilaud Joonis 6. Männipuust rüütlilaud
Aukohal olid lossides ka peeglid , mis olid tõelised tolle aja meistriteosed . Näitena on allpool ära toodud tammepuust peeglid, millel dekoreeritud luugid .
Joonis 7. Tammepuust raamide ja luukidega peeglid

2. 2 Talupoja mööbel

Keskaegses talupoja elamises oli mööbel kesine ning eluruume oli vähe, sageli üks. Magamisasemed e magamislavad ja pingid ehitati ruumi seina külge. Taoline mööbel oli Baltikumi ja Kesk- Euroopa maaelamutes põhiline. Magamislavad olid ehitatud kas tervele perele, kuid oli ka ühe-kahekohalisi seinasänge
Eluruumis oli ka kindlasti nelinurkne või ristkülikukujuline söögilaud, pikad pingid ääres ja mõned lihtsad riiulid seinas. Tooli polnudki igas majapidamises , põhiliselt pikad pingid ja üheinimese pingid. Talutubades võis leida ka looduskõverast puust järisid, tulejalgasid ja nagisid seinas.
Häärberites aga kasutati ka puhvetkappe ja seinakappe.

Allikad

Eesti Entsüklopeedia VI (1992). Tln. Valgus, lk 511
Võti, T (1984). Talutoa sisustus . Tln Valgus, lk 6
http://www.arteso.com/1thrones.php
http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.ht m
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee
9