Bütsants (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Bütsants

Bütsants Bütsants Ülevaade ajaloost · Lääne-Rooma alad langesid 6. saj germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni 15. saj, mil Konstantinoopli vallutasid türklased. Ida provintsid tugevamad ja jõukamad. · Bütsants ­nimi tuleb Konstantinoopoli kreekapärase nimetuse Byzantioni järgi. · Riik oli jätkuvalt keisririik ja selle elanikud nimetasid enda roomlasteks. Läänes nimetati neid kreeklasteks. · Kreeka keel -Bütsantsi riigikeel. · Keiser Justinianus (527-565) ­püüdis taastada Rooma impeeriumi hiilgust. * Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks ­kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks.

Ajalugu

1

rtf

Bütsants

Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka

Ajalugu

1

docx

Bütsantsi kunst

Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite ­ toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit

Kunstiajalugu

27

doc

Büsants

Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1  Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6

Ajalugu

12

docx

Bütsants

maailma ida ja lääne sümbioosi-Hellenismi alusel,tekitas unikaalset ja omanäolist kultuuri, millel oli potentsiaal leppitada mõlemad osapooled. Just see riik sai tagada antiikpäranduse edasiandmist uuele sündivale maailmale ning tagada stabiilsus Balkani polüetnilises ja polüreligiooses regioonis. Kuid miks siis hävis see suurriik, omades samas nii tohutut ekonoomilist ja poliitilist potentsiaali? Miks ei suutnud Bütsants anda üle Antiikpäranduse? Ning millised tagajärjed olid ja on sellel geopoliitlisel katastroofil? Rooma Minevik Vastuseid eelpüstitatdud küsimustele peab otsima Bütsantsi Impeeriumi Rooma minevikus, millal formeerus Hilis Rooma keisririigile omane haldusjaotus, armee, võimu ja religiooni süsteem, mis omakorda oli Bütsantsis kasutusel kuni Thema ajastuni ning ka palju hiljem tunduvalt mõjutas Romeade riiki. Täpsemalt tasub võtta lähima vaatluse alla III-IV saj p.Kr.

Ajalugu

3

txt

Bütsants

15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle

Ajalugu

2

pdf

Bütsants

Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.

Ajalugu

3

doc

Bütsants

ka Väike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikkond hakkas pöörduma islami usku ja võtma omaks türgi keelt. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne- Euroopast. Kuid kasu asemel tõid ristisõjad Bütsantsile hoopis kahju. 1204. Aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastakümned oli Bütsants lääne feodaalide ehk frankide, võimu all. XIV sajandil tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli

Ajalugu

Lisainfo

Kommentaarid (1)