50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maarja212
Õppematerjali autor
pöördusid ristisõdijad moslemite asemel hoopis Konstantinoopoli vastu. Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204). Hiljem Bütsantsi keisririik küll taastati, selle võimsust aga mitte - hakkas sõltuma läänest + enda kaitsmine oli keeruline. 1453. aastal vallutsasid türklased Konstantinoopoli e Ida-Rooma lõpp e keskaja lõpp. Bütsantsi ühiskond 9.saj lõpust kuni 11. saj alguseni oli Bütsants võimsaim riik. Tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Kultuurilise näo kujundas Vana-Kreeka kultuur + hellenism. Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine. Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud.
taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja võimsaim riik Euroopas ja Lähis-Idas 2) 1071 võidavad türklased-seldzukid Bütsantsi, suur osa Väike-Aasiast nende võimu alla 3) Bütsantsi keiser Alexios II palus abi Rooma paavstilt algavad Ristisõjad 4) 12.04
Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias. 11.-15. sajand Türklased-seldzukid tungisid Väike-Aasiasse, nad purustasid Bütsantsi väe ning suur osa Väike-Aasia elanikkonnast langes türklaste võimu alla. Paluti abi Lääne-Roomalt ning korraldati ristisõjad. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. 1261 taasta Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. Tugevnes Türgi
-Aafrika ja Hispaania alad. · V.-Aasiasse tungides piirasid ka Konstantinoopoli. c. 9. 10. saj. viikingid ja V.-Vene riik: · korraldasid ühiseid sõjaretki. d. Konfliktid Lääne-Rooma kirikuga: · 1054. a. suur kirikulõhe. · 1204. a. Konstantinoopoli rüüstamine ristisõdijate poolt. e. 11. sajandist peamisteks vaenlasteks türklased: · 1453. a. Konstantinoopoli lõpliku langemiseni. 5. Bütsantsi kultuur a. Bütsants kui vahelüli Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel: · Uus harmooniline tervik varakristlikust, hellenistlikust ja idakultuurist. · Bütsantsi kultuuri 2 õitseaega olid Justinianuse valitsusaeg ja 9. saj. pärast pilditüli lõppu. b. Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (726-843): · Ikonoklastid pildirüüstajad, kes püüdsid hävitada elusolendite kujutisi kristlikus kunstis.
leiutis), sõnad (näiteks: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra). Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi. · Tegeleti ravimite valmistamisega · raamat ,,Arstiteaduse kaanon", oli sajandeid arstiteaduse käsiraamatuks. Vana-Vene riik. Bütsants ja vanavene kunst. Kes ta on ja millega sai tuntuks´ Rjurik vürst Rjurik oli viikingupealikust varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel esimesena Novgorodimaad. Oleg vürst Oleg (varjaag) vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi e Kiievi-Vene riigi. Vladimir Kiievi suurvürst. Võttis vastu bütsantsi õigeusu.Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst
idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad (üks ajenditest), mille käigus vallutati Konstantinoopol ning Bütsants langes frankide võimu alla. Hiljem vallutasid Konstantinoopoli türklased, mis lõpetas Bütsantsi riigi. 6)Bütsantsi kultuur. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, filosoofia ja kreeka keele vastu. Filosoofiakoolis õpetati
1071 purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla, selle elanikudpöördusid islami usku ja võtsid omkas türgi keele. Bütsantsi keisrid palusid türklaste vastu abi Lääne-Euroopast. Sellest sai Rooma paavstide ja Lääne-euroopa feodaalide korraldatud ristiretkede üks peamisi ajendeid. Kui kasu asemel tõid ristisõdijad hoopis kahju.1204 aastal vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. Järgmised aastad olid Bütsants lääne feodaalide ehk frankide võimu all. 14 asj tugevnes Väike-Aasias Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid osmanid oma võimu Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest. 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. Keiser Basileios Ii valitsusajal (976-1025) vallutasid Bütsantsi väed Bulgaaria riigi ja sel perioodil oli Bütsants võimsaim riik Euroopas ja Lähis-idas
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid