Rooma kangelased Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi. Edasi võitles sangar Itaalia põ...
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri ...
KIRJANDUSVOOLUD · Antiikkirjandus 8. Ekr -6. saj. Pkr (Kreeka, Rooma kirjandus) · Kangelaseeposed (Hispaania, Saksa, Prantsuse, Vene jne) 9.-13. saj · Keskaegne rüütlikirjandus 12-13 saj (trubaduuride luule) · Renesanss 14-16 saj · Humanism ja Reformatsioon 16-17 saj · Barokk 17 saj · Klassitsism 17 saj · Rüütli-Kelmi pastoraalid · Filosoofiline kirjandus 17 saj · Sentinemntalism 18 saj I pool · Valgustuskirjandus 18 saj · Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool ROMANTISMI ÜLDISELOOMUSTUS · 1789 algas suur Prantsuse Revolutsioon, aga sellele järgnes terror ja Napoleoni vallutusõjad, mis tõid rahvale kannatusi. · Oli algselt suunatud õiglusele, vabale ühiskonnale, ideaalsele inimesele. · Tekkis aga hoopis maailmavalu, pessimism, skepsis(usupuudumine) · Kultuseks sai loodus, lihtne maaelu, vastu oldi kõigele võltsile. · Tunded pidid olema puhtad ja vabad. Romanti...
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Share to PinterestShare to Google BookmarkShare to Saada Kokkuvõte Vasco da Gama on peategelane The Lusiades , kuid ta pole tema kangelane. Luuletuse pealkiri pärineb Lusitaniast, provintsi rooma nimi, mis hõlmab ligikaudu tänapäeva Portugali. Portugali rahvas ja kogu selle rahvas on selle patriootliku eepose tõelised kangelased. Lusiadest on kirjutatud ottava rima, itaalia päritolu rüüme skeem, mida tavaliselt kasutatakse renessansi eepose luulel. Ottava rima stanza'il on kaheksa rida koos kolme rhyme'iga, järgides rütmikava abababcc'it . See on vooluhulga arvesti, mis võimaldab narratiivil sujuvalt liikuda, ja pikkadel assonantlikel joonistel on omamoodi lullutuskvaliteet. Lusiadid algavad meedias res või keskeas. Vasco da Gama ja tema Portugali meeskonnaliikmed on Malindi Ida-Aafrika kuningriigis, kes on jõudnud raskesse ilma ja varitsusega. Kohalik kuningas julgustab Gama lugema portugali rahva ajalugu, mida ta t...
Ares ja tema kujutamine kunstis Kes on Ares? · Ares on sõjajumal. Ta on Zeusi ja Hera poeg. · Ta on nägus ning hea kehaehitusega. · Ares armastas sõda, surma ning hävingut, oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. · Isegi tema vanemad ei armastanud teda. · Tema vaste vanarooma mütoloogias on Mars. Tema kujutamine Ares. Stockholm.Skulptuur. Ares ja Aphrodite.18.saj.Oldenburg.Maalikunst. Arese kujutamine kaasajal Varem teadsin Varem ma olin ainult tema nime kuulnud Enim kujutatud Teda on enim kujutatud 18.sajandil ning enamasti skulptuuris. Ares(Mars) kokkuvõte · Ares on sõjajumal · Enim kujutatud 18.sajandil · Enamasti kujutatud skulptuuris · Armastas surma, hävingut ja oli rumal. · Ta oli Zeusi ja Hera poeg. · Tema sümboliteks on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Kasutatud ...
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaeg...
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal ku...
Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,...
BAROKK · Kirjanduse juhtteema Baroki kirjanduse ja kunsti juhtteema oli maise elu tühisus ja kaduvus. Maailma kujutati absurdse ja mõttetu näitelavana. Kirjanduses valitses pessimistlik elukujutus. · Suhtumine inimesse võrreldes renessansikirjandusega Inimest kujutati barokis moraalituna ja hingelt tasakaalutuna. KLASSITSISM Eeskuju võeti antiikkirjandusest · Kardinal Richelieu' taotlused Võitles individualismi vastu. Püüdis maksma panna riigi huvidele vastavad põhimõtted. · Kunstiteostele esitatavad reeglid 1. Eristati ,,madalat" ja ,,kõrget" kunsti. 2. Tragöödias (,,kõrge") ei tohtinud olla midagi labast. Tragöödia aine pidi olema kreeka ja rooma ajaloost või mütoloogiast, kangelased kõrged isikud. Tragöödia pidi olema viievaatuseline, keel värsistatud, ülev ja pidulik. 3. Komöödia (,,madal") pidi olema õpetliku sis...
Euripides Euripides elas klassikalisel perioodil, 5.sajandil e.m.a. Euripidese elu langeb kokku sofistika õitseajaga, teiste traagikutega võrreldes võib teda pidada kõige filosoofilisemaks: teda on nimetatud filosoofiks teatrilaval. Oma teostes taotles ta üllatuslikkust traditsiooniliste teemade ja vaadete käsitlemisel (näiteks jumalate kriitika). Euripidese kangelased on lõhestatud vastuolulistest tunnetest, sündmuseid iseloomustab muutlikkus ja ootamatud pöörded. Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhand...
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv ...
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
Keskaeg Gregooriuse laul on rooma katoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne saateta liturgiline laul. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Gregooriuselaulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregorius I juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli se...
Kordamine Prantsuse realismi kontrolltööks 1. Realism valitses 19. sajandi keskpaigal, kõrgperiood 1850-1880 2. Realism tuleneb ladinakeelsest sõnast realis esemeline (res asi) 3. Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Realismi tekkimise eeldused: · poliitiline tagurlus · tööstuse tormiline areng, töölisliikumine · tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi · heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse · darvinism · materialistliku maailmavaate tekkimine 5. Darwini seos realismiga on lihtne, sest darvinism on üks realismi tekke eeldusi. 6. Realistid kujutasid oma loomingus harilikke inimesi ( nt käsitööline, teenijanna, sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja v...
1. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erin...
Müüdikursuse meelespea Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjandus...
Robespierre - kangelane, kurikael või läbikukkuja? Minu arvates oli Robespierre nii kangelane, kurikael kui ka läbikukkuja. Oma elu alguses oli ta kangelane, siis muutus kurikaelaks ning seejärel kukkus läbi. Teda võib pidada poliitikuks kellel oli mitu erinevat palet. Kangelaseks pean ma teda sellepärast, et ta suutis hakkama saada peale seda kui ta ema suri ja isa lahkus. Läbi raskuste sai ta Sorbonne'i ülikooli õigusteadust õppima. Robespierre oli usin õppima. Teda vaimustasid algul Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kangelased, aga tema maailmavaate ja poliitiliste tõekspidamiste kujunemisel sai määravaks Rousseau õpetus. Ainult ülisuur kokkuhoidlikkus võimaldas tal stipendiumist ära elada. Paljud ei suudaks sellises olukorras toime tulla ning seepärast peangi teda kangelaseks. Põhjus miks teda täielikuks läbikukkujaks või kurikaelaks pidada ei saa on tema karjääri algus. Pärast seda, kui Robespierre oli ülikool...
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ...
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
Farenz Liszt 1811- 1886 Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Lo...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
Keskaja olulisus: uued keeled; kaubanduslikud linnad; kapitalistlik majandus; tuuleveskid; kompass. 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonide levikut. Kirjanduszanrid: proosas: romaan, novell. lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5-10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11- 15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika-mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis. Zonglöörid(prantsus), hugläärid(hisp), spiilmannid(saksa) -elukutselised rändlaulukud ning veiderdajad.zonglööride seisus kujunes 10. saj., nende repertuaar oli laialdane: näitasid dresseeritud koeri või ahve, ...
Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on t...
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
1. Millist ajastut peetakse renessansiks ja millised on selle omased tunnust? Tähendab taassündi. Renessanss hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse. Toimus naasmine antiikkultuuri. Sai alguse 14. Saj Põhja-Itaaliast. Selle võttis kasutusele Giorgia Vasari. Renessanssi peetakse keskajalt uusaega mineku perioodiks. Renessansikirjanduse keskuseks kujunes Firenze. Selle tunnusteks on: · Inimene kui looja tähtsustamine · Humanism · Trükikunsti areng · Kunstiteoste signeerimine · Poeetiliste väljendusvahendite uuendamine · Kirjandusteoste peamine kujutamisobjekt oli inimene Itaalia renessanss 1. Dande Alighieri (,,Jumalik komöödia") Dante oli üleminekuaja luuletaja- keskaja viimane, uusaja esimene. Teda nimetatakse Lääne- Euroopa suurpoeediks. Pärit oli Firenze aadlisuguvõsast, sai tavalise keskaegse koolihariduse, kuid õppis ise palju juurde. Oli oma aja haritumaid mehi. Pidi Firenzest p...
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid paavsti ja valged kes eelistasid keisrit. Dante, kes kuulus valgete hulka osales aktiivselt linna juhtimises, kuulus...
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aas...
Kordamisküsimused Antiikkirjandus FLLC.02.001 (Maailmakirjandus I. Antiik), kevadsemester 2018 Eksamil tuleb vastata lühidalt (12 lauset) 10 küsimusele (à 1 punkt) ja pisut pikemalt (0,250,5 lk) ühele küsimusele (2 punkti). Küsimused, mis võivad olla kahepunktiküsimused, on loetelus paksemas kirjas. Vana-Kreeka kirjandus 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajaloopr...
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi koha...
Müsteeriumid. Isise ja Mithra kultus Roomas Roomas valitses teiste rahvaste uskudesse salliv suhtumine. Ainsaks nõudmiseks oli, et austataks ka Rooma jumalaid. Seetõttu kujuneski just Rooma soodsaks paigaks uskude segunemiseks. Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid ...
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad pa...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
Antiikolümpiamängud Aravete Keskkool Juhendaja:Raido Rohi Sissejuhatus Antiikolüpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge.Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi.Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Idaiose Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elam...
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel ...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pä...
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus o...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Mari-Liis Jänes VIIKINGID JA NENDE PEAKATTED MÜÜT VÕI TEGELIKKUS Essee Juhendaja: Anneli Rumm, MA Tallinn 2018 Essees annab töö autor ülevaate, kas piltidel kujutatud viikingite peakatted- kiivrid on müüt või tegelikkus tänapäevase popkultuuri tingimustes. Tänapäeva popkultuuris on viikingitest kujunenud inimeste teadvusesse valeinformatsioon seoses nende peakatetega. Allpool annab töö autor ülevaate mõnedest valearusaamistest ning tõendite olemasolust või mitte. Inimeste teadvuses on pildid pikkadest ja tugevatest meestest, sarved turritamas uhkelt nende kiivritelt kui kiirustati lahingusse ning hävingut külvama viikingid. (Trafford, Pluskowski, 2007, 58). Viikingitest sõjamehed, kes muistsetel aegadel võtsid ette pikki merereise rü...
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber ork...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
annaabi.ee 
