Rooma kangelased (0)

Rooma kangelased
Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas . Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse „Aeneis“ jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus . Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon – rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi. Edasi võitles sangar Itaalia põliselanikega, kusjuures etruskid tulid Aeneasele appi. Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem „maailma isandaile“ alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele.
Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et seda ohtu võita, otsustas Senat hääletusel nimetada Cincinnatuse diktaatoriks, mis kujutas endast ajutise kestuse ja piiramatu võimuga ametikohta. Senati saadikud leidsid Cincinnatus töötamas, ta kaevas kraavi (või kündis põldu). Kui Cincinnatus oli toogasse rõivastunud, kuulas ta ära saadikute õnnitlused, võttis väejuhatuse enda kätte ja saavutas võidu. Kuid plebeid kartsid, et Cincinnatus võib oma positsiooni kuritarvitada. Nende kartused olid alusetud ning pärast eekvide purustamist, tema 60-päevase ametiaja lõpul, hääletasid nad Cincinnatusele kuldse pärja andmise poolt. Seejärel läks ta tagasi oma põllule ning teda mäletati kui täiuslikku näidet vooruslikkusest ja kohusetundlikusest.
Gnaeus Marcius Coriolanus , legendaarne Rooma väejuht, kangelane ja reetur, kes oli vahvusega silma paistnud ja saanud oma hüüdnime eduka tormijooksu eest volskide linnale Coriolile (ta olevat vallutanud Corioli aastal 493). Ta oli plebeide veendunud vastane.