Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ..................................................................... Ülevalt alla: 1. Vedeliku reservuaar 2. Mootori laba 3. Rootor 4. Kaitseklapp Rooli parameetrid
................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid ......................................................................14 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid ..........................................14 5.4. Rooliratta pöördenurga andur ..........................................16 5.5. Pidurdusrõhu andur .........................................................20 2 ProDiags 1. ABS - pidurid Lühendid: ABS blokeerumisvastased pidurid ASR kaapimisvastane süsteem EBV elektrooniline pidurdusjõu kontroll
1. hea rooli tundlikkus(suurtel kiirustel) 2. kerge pööramine suure pööramisnurga all. Rooli pööramise raskust mõjutavad tegurid: 1. esiteljele mõjuv koormus 2. väike rehvirõhk 3. rehvi libisemine teepinnal 4. rehvi laius 5. külgjõust tingitud ratast tagastav moment pööramisel 6. rooli väike ülekande arv 7. rooliseadistus ja laagrite suur haaede tegur 8. väike rooliratas Mehaanilised rooli seadised peavad olema: 1. väikese hõõrde teguriga 2. reageerima väiksemalegi rooliratta liikumisele 3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob
Vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliratas Roolivõll Roolirdeuktor Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid (nupud). Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele. Hammaslatt roolisüsteemi kasutuselevõtmise põhimõte: see süsteem on kompaktsem, lihtsam, vastupidavam, täpsem ning
abil. Roolisüsteemi moodustavad: Roolimehhanism (vähendab rooli pööramiseks vajalikku jõudu) ja rooliajam (tagab juhtrataste pöördumise sobiva nurga võrra ning rooli häireteta töö tee- ebatasasustel). Roolisüsteemi põhikomponendid: rooliratas, roolisammas, roolilatt, roolivardad, käänmik ning roolivõimendi. Rooliratas Rooliratas on valmistatud terasest ja kaetud materjaliga, mis suurendaks mugavust sõites. Rooliratta sisse on nüüdisajal paigaldatud ka turvapadi ning erinevad mugavusseadmete lülitid(nupud). Roolisammas Roolisammas koosneb erinevatest liigenditest, et seda oleks võimalik ettenähtud kohtadest suunata. Roolisamba kaldenurka saab ka manuaalselt ja elektrooniliselt liigutada nii ette, taha, üles kui ka alla vastavalt juhi vajadustele. Roolisamba küljes on ka roolilukusti, mis aktiveerub süütevõtme eemaldamisel.
lämmastiku natuke rohkem kokku. Gaas allub koguse muutustele ja toimib vedruna. Gaasi pidev surve õlile tagab kohese reageeringu ja kolviklappide väiksema müra. Lisaks kõrvaldab selline surve kavitatsiooni ja emulsiooninähtuse, mis võivad amortisaatori summutusvõimet vähendada. 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad:
Kuidas seda määrata või kindlaks teha? Näidissõidukil ei ole paralleelne roolimine. Tegime kindlaks nõnda, et keerasime rattad näidissõidukil maksimaalselt paremale ning tuvastasime, et parempoolne ratas pöörab rohkem, kui vasak. Milline on näidissõidukil rooli ülekandearv (rooli pööramise suhe ratta liikumisse)? Sõiduautodel on tavaliselt rooli ülekandearv 12 kuni 20. Mida suurem on rooliülekandearv, seda kergem on rooliratta pööramine, kuid sellisel juhul kasvab oluliselt rataste pööramisele kuluv aeg. Näidissõidukil tuleb roolirattaga teha 1,5 täisringi, et saavutada piir. Ratta maksimaalne pöördenurk on 30 kraadi, seega 360 x 1,5/30 = 18. Rooli ülekandearv on 18. Sele 18. Näidissõiduki pööramise kinemaatiline skeem (autori foto) 12 2. ROOLISÜSTEEM JA ROOLIVÕIMENDI
Kui pööramiseks kasutatakse tagarattaid, siis on juhtratasteks tagarattad. Mõningail juhtudel pööravad kõik rattad, s.t. kõik rattad on juhtrattad. Pööramisel veereb sisemine juhtratas väiksema raadiusega kaart mööda kui välimine, seega tuleb sisemist juhtratast pöörata suurema nurga võrra. Kui seda tingimust ei arvestata, hakkab ratas üheaegselt veeremisega ka läbi libisema. See aga raskendab pööramist ja kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor.
reguleerida. See tagab sõiduki kere õige kõrguse iga koormaga. Neid komponente müüakse tavaliselt komplektidena, kuhu kuulub kaks amortisaatorit, painduv õhutoru, T-kujuline ühendus torudele ja manomeeter. 3. Rool 3.1 Roolimehanism 3.2 Rooliajam · hammaslattrool · tiguajam 3. Roolimehhanism Joonis 3. Roolimehhanism Roolisüsteem Roolisüsteem võimaldab autot juhtida esirataste üheaegse pööramisega samas suunas teatud nurga võrra. Rooliratta vabakäik ei tohi ületada 10 kraadi; rooliratas peab vastama valmistajatehase juhendile; rooliseadme kõik detailid peavad olema kinnitatud ja splinditud. Roolisüsteemi riketele viitavad ebaühtlaselt kulunud rehvid, auto "ujumine" või rooliratta raske käsitsemine. Roolisüsteem on kogum mehhanisme ja ajameid, mis kindlustavad auto liikumise etteantud suunas. Roolisüsteemi ülesanne on võimaldada juhil auto liikumise suunda muuta juhtrataste pööramise abil. Roolisüsteemi moodustavad:
Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis
Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides.
Ratta pöörlemissagedusanduritelt saadud signaalide põhjal jälgib juhtplokk kõikide rataste pöörlemist näiteks kui tagarattad hakkavad teistest rohkem libisema vähendatakse tagarataste pidurdusrõhku EBV- süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest ESP elektrooniline stabiilsuskontroll ESP-juhtplokk võtab lisaks rataste pöörlemissagedusele arvesse veel ka rooliratta pöördenurka Nende andmete põhjal arvutab välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused ESP elektrooniline stabiilsuskontroll Külgkiirenduse andur näitab auto liikumist külg ees ja pöörlemisandur auto pöörlemist ümber oma püsitelje Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP ESP elektrooniline stabiilsuskontroll
samasse suunda esiratastega. Kui keerata rohkem siis rattad liiguvad otseks ja hakkab vastavalt rooli pööramisele liikuma vastupidisesse suunda esiratastest. Mazda süsteem Tagarattaid liigutab hüdrauliline mida elektrooniliselt juhitakse võttes arvesse rooliratta anduri ja kiiruse andurite poolt saadud informatsiooni. Vastavalt vajadusele 4ws- i Ecu avab vastavaid klappe milles liikuv vedelik liigutab kolbi tagasillas mis omakorda liigutab varraste kaudu tagarattaid vastavalt vajadusele . Süsteemi rikke puhul on olemas solenoid mille abil muudetakse ja lukustatakse tagumised rattad otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal
Nad koosnevad korpusest, milles paiknevad küldreduktorid ja kinnituvad rattarummud. Balanssiiri korpus on varustatud õli kontrollkorgi ja õli väljalaskeavaga ja ka sissevalamisavaga. 30. Rataskäiguosaga täispöördelise hüdroekskavaatori rooli ehitus, töötamine. Roolimehhanism, rooliliigend, roolihoob, jaotur, hüdropump, õlipaak, rõhuregulaator, kaksiksilinder, juhtklapid, keskkollektor, rataste pööramise hüdrosilinder. Rooliratast pöörates antakse rooliratta juhtimisvõllilt signaal edasi hüdrosüsteemile. Kaksiksilinder võtab vastu tagasiside signaali rataste pööramise hüdrosilindrilt ja annab selle edasi jaoturikorpusele. Jaotur jagab surve all olevat õli vastavalt rooliratta pööramisele, see aga juhib pööramise hüdrosilindrilt ja esirattad pöörduvad vastavalt sellele. 31. Teehöövli CG-18 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll.
integreeritud ei ole, võib olla ka ilma elektrilise juhtimiseta. Aeglustuse graafik: 1 = BAS võimendiga 2 = ilma BAS võimendita 3 = nõrk pidurivajutus 5. ESP Juhitavuskorrektor Väldib üksikute rataste pidurdamisega ning mootori ja jõuülekande töö korrigeerimisega auto muutumist üle- või alajuhitavaks.Juhitavuskorrektori tähistamiseks kasutatakse ka lühendeid ASMS, DSC, FDR, VSA, VSC Ala- ja ülejuhitavus Alajuhitavuse korral pöördub auto vähem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist välja sõita. Auto alajuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi sisepoolset tagaratast. Ülejuhitavuse korral pöördub auto rohkem kui rooliratta asend seda eeldab. Auto üritab kurvist sisse sõita. Auto ülejuhitavuse vähendamiseks pidurdab ESP kurvi välispoolset esiratast. 5.1 Ootamatu kõrvalepõige Ilma ESP- ta Autojuht märkab takistust ja keerab rooli järsult vasakule. Rehvide läbipaindumise tõttu muutub auto alajuhitavaks
Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas. Esirataste pööramise erisuguse nurga võrra tagab roolitrapets, mille külgedeks on esisilla tala, käänmikuhoovad ning rööpvarras. Rooli on raske pöörata kui roolireduktoris puudub õli, roolireduktor on reguleeritud liiga pingule, rooliliigendid on määrimata, käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilutud. Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub suurim lubatud vabakäik 50...60mm. Rooliratta lubatust suurem vabakäik võib olla põhjustatud roolireduktori tööpaari suurest lõtkust, roolikarbi kinnituse nõrgenemisest aga samuti roolihoovastiku liigendite ning käänmikupoldi ja pukside kulumisest. Rooliajami hüdrovõimendi
Ø Käsipiduri lukustusmebhanism ei tööta . Ø Käsipidur ei hoia täismassiga sõidukit paigal 16% kallakul. Sõiduautol kiiruselt 40km/h kuival teel lubatud pidurdusteekonna pikkus mitte üle 14,5 meetri. Keskmine reageerimisaeg normaalse töövõime korral on 0,8 .. . 1.0 sek. Libedal teel kasutada mootoriga pidurdamist lisaks katkendlikule pidurdamisele . Rool ja rehvid Rool Ei tohi kasutada autot, millel: Rooliratta vabakäik on lubatust suurem Ø SA-10* Ø Buss- 20* Ø VA-25* Rooli detailid on kinnitamata või detailid on deformeerunud . Roolisüsteemi ehitust on muudetud ilma kooskõlastuseta . Autol olev roolivõimendi ei tööta . Rehvid Ei tohi kasutada rehve , kui : 1. Mustri sügavus on alla lubatud määra . Ø SA - 1,6mm.(suverehvil) ; (3mm. Talverehvil) Ø VA 1,6 mm. Ø Bussil - 2,0mm 2.Pealiskiht on purunenud või vigastatud .
haakumise korral võib auto küllalt kiiresti ettekogunenud lumevallis peatada, ABS- pidur ei luba aga ratastel blokeeruda ja nii võib pidurdusteekond oluliselt pikeneda. Siinjuures tuleb jälle meelde tuletada ABSi peamist eelist - auto säilitab rahuldava juhitavuse. Liiklusolukorras võimaldab see näiteks ohutult mööduda ootamatult ette tekkinud takistusest. On suur erinevus kahe võimaluse vahel: sõita kiiresti või aeglasemalt eesseisva auto külge või, säilitades kontroll rooliratta ja auto üle, takistusest viperuseta mööduda. Eelkõige viimast ongi ABSi juures põhjust esile tuua. ABS-pidurid ja autotööstus Turvalisuse järjest tähtsamaks muutumisel hakati 1980ndatel aastatel pakkuma ABS- pidureid põhivarustusena, enne seda oli ABS küllaltki kallis lisavarustus. Esimesena kasutati ABSi just suuremate veokite ja suure klassi sõiduautode põhivarustuses, sest eelkõige nende juhtimisel on turvatunne vajalik. Praegu ei ole
Ümberpaiskumise võimalus kasvab järsuslt, kui külje suunas libisev liiklusvahend põrkub vastu teepinnal olevat takistust (äärekivi vms.). · Raskuskese on ettekujutatav punk kuhu on koondundud auto mass . Mida madalamal see on , seda paremini püsib auto teel (jonnipunn ; sportautod) . · Auto juhitavus on võime liikuda vastavalt esirataste asendile . See sõltub rehvi rõhust; veose paigutusest; rehvi tüübist (radiaal, diagonaal). Juhitavust halvendavad : rooliratta suur vabakäik ; roolivõimendi rike ; esirataste valed seadenurgad ; erinevad rehvi rõhud : roolihoovastiku liigendite kulumine . Pv Pidurdamistehnika.Peatumisteekond. Liiklusvahendi pidurdamine sõiduajal võib olla järsk või sujuv. Järsul pidurdamisel on vaja saavutada lühim pidurdusteekond . Kõige efektiivseem pidurdus saavutatakse siis , kui rattad on veeremise ja libisemise piiril. Järsul pidurdusel võib tekkida
kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga Ühtse mehhanismiga roolil on mehhanismi vedav osa rooliratta võlli alumise otsa küljes. Lahutatud mehhanismi korral on vahel kardaanülekanne. Rooli kergemaks juhtimiseks on kasutusele võetud roolivõimendid. Kasutatakse nii hüdro- kui õhkvõimendit. Roolide hüdrovõimendid liigitatakse: · kasutusvaldkonna · agregaatide paigutuse · töötamise järgi
1. Bensiin. On naftasaadus, mis koosneb mitmesugustest süsivesinikest ja põleb aurustunud olekus. Tähtsaim bensiinile on detonatsioonikindlus, selle rikke korral võib mootor üle kuumeneda. Detonatsioonikindlust saab vaadata oktaanarvu järgi näiteks A95 arv näitab oktaanarvu mootormeetodil. 2. Rooli rikked Auto ei hoia otsesuunda Kokkujooks on liiga suur, Rööpvarra kõveraks paindunud Auto pole täpselt juhitav ( rattad pöörduvad üle takistuste veeremisel kõrvale) Rooliratta vabakäik liiga suur Auto kisub ühele poole Rehv tühjeneb, esirataste kalle vaja reguleerimist, tee on ühele poole kaldu. Rattad ei pööra ennast otse Pöördtelje kalle vajab reguleerimist Rooliratas pöördub raskelt Vigaste katetega liigendid saastunud, uued liigendid sisse töötamata Pilet 14. 1. Toitesüsteemi rikked Rike ja selle tunnus: 1)Vahelejätud tühikäigul Põhjus: Tühikäigu väär reguleering.Tühikäigu-bensiinidüüsi ummistus.
lainete lööke vastu roolilehte (vaata Joon. 10.1.11.). Vaatleme mõningate rooliülekannete skeeme: 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.1.8. Tüürtrossiga ülekanne. 1- tüürtross, 2- suunavad rattad, 3-rooliratta trummel, 4- rumpel, Joon. 10.1.9. Rooliülekanne tüürtrossi ja sektoriga. 1- baller, 2- tüürtrossi kinnituskoht, 3-sektor, 4 ja 7- juhtrattad, 5- tüürtross, 6- roolitrummel, 8- puhvervedrud, 9- rumpli piirajad, 10- vintpinguti. Joon
See vähendab oluliselt pidurdusteekonda ja säilitab auto stabiilsuse isegi tugevatel pidurdustel ja kurvides manööverdamisel. Süsteemi rakendumist võib põhjustada ebaõige kiirus, häda- või mõnes muus olukorras ootamatud olukorrad. Elektrooniline stabiilsuse kontroll ESP ESP on praegu käsitlevatest süsteemidest kõige keerulisem. Lisaks auto kiirusele ja rataste pöörlemissagedusele arvestab ESP ka rooliratta pöördenurka, mille järgi arvutab juhtplokk välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused. Soovitud sõidusuunast erineva liikumise tajuvad ära külgkiirenduse andur (näitab auto liikumist külg ees) ja pöörlemisandur (mis näitab auto pöörlemist ümber oma vertikaaltelje), mis näitavadki auto tegeliku liikumissuuna. Kui need kaks suunda teineteisest erinevad, alustab tööd ESP. Juhtplokk arvutab välja kui palju ja millist ratast on vaja pidurdada või kiirendada ning kas on
2 või 4 külgust ja tagauks, 4+ külgakent. Kupee kere kinnine, tagaosa maht võib olla vähendatud. Katus jäik, paikselt kinnitatud, salongis 2 või enam istekohta. 2 külgust ja 2 või enam külgakent. Kabriolett katus jäik või pehme, katusel peavad olema järgmised asendid : suletud, kere kaetud ja avatud, kere avatud. Salongis 2 või enam istekohta, vähemalt 2 istmete rida. 2 või 4 külgust, 2 või enam külgakent. Mahtuniversaal sõiduauto, mille rooliratta keskpunkt asub kere pikkuse esi/neljandikus. Autobussid projekteeritud ja ehitatud enam kui 9 sõitja ja nende pagasi veoks. Võib olla kuni 2-korruseline ja võib vedada kerghaagist. Linnaliini buss Buss, mis on projekteeritud ja ehitatud istuvate ja seisvate reisijate ning nende pagasite veoks linna- ja lähiliikluses. Peab olema tagatud bussis vaba liikumine sisse ja välja. Reisibuss buss, mis on projekteeritud ja ehitatud kaugliikluseks, sõitjate ning meeskonna
Rattanurgad Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 1 Rataste suunang on ratta erinevate seadenurkadesumma mille ülesandeks on teha auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 2 Rataste suunang mõjutavab: peale pööramist rooliratta tagastumist, rehvide kulumist, pöörderaadiust, rooli pööramise raskust, rehvide haardumist ja rooliseadmete koormust. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 3 Tänapäeva autode rataste suunang on pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4
Mittelahutava siduri puhul lülituvad käigud raskesti. Käigukast- võimaldab muuta rataste veojõudu mootori sama võimsuse juures, viies hambumisse mitmesuguse läbimõõdusuhtega hammasrattapaare. Lisaks võimaldab käigukast liikuda tagurpidi. Rooliga- muudetakse auto liikumise suunda. Rool koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, mille ajam kannab esiratastele. Kui autol on roolivõimendi, kulub rooliratta pööramiseks vähem jõudu; ühtlasi vähendab võimendi tee ebatasasuste tekitavaid lööke juhi kätele ja aitab esirehvi lõhkemisel säilitada auto juhitavust. Roolivõimendi töötab vaid mootori töötades. Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist
kütust tarbides. Sõltumatu vedrustusega esisild (ILS) me- lisavarustuses) on tööstuse jõulisim ja täielikum roolimissüs- suurematel kiirustel näiteks transportimise ajal. Süsteem re- haanilise esirattaveoga (MFWD) võimaldab nii põllul kui teem. Olgu siis põllul või sõiduteel, vähendab see roolikeera- guleerib nii rooliratta takistust kui pöörete arvu lukust lukuni sõiduteel maapinnale rohkem jõudu rakendada. mise vaeva, suurendades märkimisväärselt sõidu mugavust ja manöövritel. masina juhitavust. Ka kütusekulu on väiksem
sõidukit peatama, kasutades selleks ainult üht kätt. Rikkepiduriga pidurdamine peab olema reguleeritav · Seisupidur on pidur, mis kindlustab sõiduki püsimise paigal ka teekaldel, kusjuures juhi kohalolek ei ole vajalik. Seisupidur peab toimima ratastele otseselt, mehhaaniliselt · Sõidupidur on pidur, mis peab võimaldama juhil kontrollida sõiduki liikumist ja seda kindlalt ning kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse, teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest, v.a käsijuhtimisega invasõidukid Piduriseade · 6) ratta pidurdusjõud, sõiduki pidurdusteekond ja sõiduki aeglustus peavad olema saavutatud piduripedaalile vajutamisel jõuga, mis ei ületa: · M1 kategooria sõidukil 490 N · M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 687 N · 7) seisupidur peab olema otsese mehaanilise toimega sõiduki ratastele · 8) juhil peab olema võimalus seisupidurit lülitada oma töökohalt
pööramine tema poolraamide kaudu, kuhu kinnituvad vedavad rattapaarid. On kasutuses suurte traktorite juures. Näiteks T- 150K ja K-710. Juhtrataste pööramine võib toimuda mehhaaniliselt, hüdromehhaaniliselt, hüdrauliliselt. Rooliseadme põhiosad on: 1-rool koos roolisambaga 2-roolikarp 3-roolihoob 4-pikivarras 5-paralleelvardad 6-pöördhoovad 7- esisilla kinnitus 8-käändtelje poldid 9-esisild 10-juhthoob 11-juhtratta telg. Kogu rooliseadmestiku tööülesanne on muuta rooliratta pööramine jõukohaseks juhile nii, et samal ajal oleks tagatud ka juhtrataste vajalikud pöördenurgad. Seda tagab ülekandearv 20:1, mis tegelikkuses annab 5 pööret. Rooliratast keerates pööratakse juhtrattaid ca 90deg ehk veerand ringi. Selliselt ongi juhtrattad pööratud ühest äärmisest asendist teise. Olenevalt traktoritest, nende otstarbest, esisilla konstruktsioonist, juhtratastele pandud lisaülesannetest võib juhtrattaid pöörata ühes suunas otsesõiduasendist kuni 55deg
Rattasuunagu stend (sillastend) Sõiduvahendi rataste õige reguleerimine onüks tähtsamaid momente sõiduohutuse tagamisel ja auto pikaajalisel kasutamisel. Reguleerimise täpsusest oleneb: rehvide kulumiskiirus / kulumisühtlus kütusekulu auto teel püsimine, auto "käitumine" kurvi sisenemisel, kurvis, kurvist väljumisel, pööretel kurvidesse sisenemisel sõiduki teel püsimine silladetailide jm veermikuosade kulumine rooliratta asend autojuhi mugavus Enne igat sillastendi tuleb teostada veermiku kontroll. Sillastendi pole mõtet teha kui veermikus on mingisugune lõtk või kui mingisugune puks on läbi. Tänapäevane sillastend on väga täpne töövahend ja isegi 1mm lõtku ta tunneb ära ja ei luba sillastendi edasi läbi viia. Enne igats sillastendi tuleb ka kontrollida rehvirõhku. Rehvid on osa auto veermikust ja vedrustusest ja need mõjutavad auto juhitavust otseselt
5. .erinevad olendid ning kuidas tänu nendele maailm kujunes 12. Müütide ja arhetüüpide kasutamine tänapäeval Räägitakse palju jumalast ning maailma loomisest nt. Piibel. Väidetakse ,et kõik asjad on loodud põhjusega nt. Inimeste suremine, sest inimesed kasvasid ülekäte ning kasutasid surematust kurjalt ära. Siiani usutakse ,et meremehi kaitseb poseidon ning kantakse kaasas poseidoni kujukest või medaljoni mis kaitseb pikal mereteel. ( meie nt. Kasutame ankru ja rooliratta kujuga medaljoni mis on väidetavalt poseidoni poolt kaitsud , nagu kristlikel inimestel rist).
1. jalgades 2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61. Millised näitajad iseloomustavad laeva juhitavust? 1. pööratavus 2. püsivus kursil 3. seegamine 4. kasutatava rooliratta tüüp 62. Mida nimetatkse laeva autonoomsuseks? 1. laeva autonoomsus on aeg, millise vältel laev võib merel viibida täiendades varusid vahesadamates 2. laeva autonoomsus on aeg, mille vältel laev võib merel viibida ilma varusid täiendamata 3. laeva autonoomsus on laeva võime katta võimalikult pikk vahemaa ilma kütuse varusid täiendamata 63. Milleks on laeval kogunemis- ja päästejaamad? 1
Suured lõtkud rooliseadmes võivad traktoriga liikumise muuta ohtlikuks. Perioodiliste hoolduste ajal kontrollitakse rooliseadme juures juhtrataste suunangut, lõtke hoovastiku kuulliigendites ja rattalaagrites, poltliidete kinnitust, hüdrosüsteemi kaitseklapi rakendumisrõhku. Kui lõtkude reguleerimine ei anna tulemusi asendatakse kulunud detailid uutega. Kõigil traktoritel on valmistajatehaste poolt määratud rooliratta vabakäik 3.4. Elektriseadmed Traktori elektrisüsteem koosneb elektrienergiaallikates, elektrienergia tarbijatest, lülititest, kaitsmetest ja ühendusjuhtmetest. Elektrienergiaallikateks on aku ja vahelduvvoolugeneraator. Generaator ja aku on traktori elektrisüsteemi vooluringi lülitatud rööbiti
· Ackermanni põhimõte: vasaku ja parema juhtratta telgede pikendused peavad lõikuma tagatelje pikendusel. · Rooliülekanne peab summutama raputuste kandumise teekonarustelt roolirattale. Seejuures ei tohi juht kaotada kontakti teega. · Rooli kinemaatika peab vastama Ackermanni põhimõttele. · Sõiduk peab reageerima koheselt liikumissuuna korrigeerimisele. · Rooliratta vabastamisel peavad juhtrattad automaatselt pöörduma otsesõidu asendisse · Rooliseadme ülekandearv peab olema võimalikult väike · Roolireduktorid peavad vastama järgmistele nõuetele: - Ei tohi olla lõtku otsesõidu asendis; - Väike hõõrdumine ja suur kasutegur; - Suur jäikus; - Reguleeritavus. 79. Rooliülekande tüübid
vasakule või paremale. Roolimehhanism Höövli roolimehhanism on hüdrauliline ja seetõttu on teda kerge kasutada. Rooli pööramisel suunab dosaarpump õli vastavate esisilla juhtimissilindrite ühtedesse kolvipooltesse rõhu all sisse. Samal ajal suruakse õli silindrite teistest pooltest kolvi poolt välja. Silindrit pööravad esirattaid vastavalt rooliratta pööramisele. Kui seirattad on pööratud äärmisse piirasendisse, ei või rooli hoida pööramist jätkuvas asendis. Rooli tuleb veidi tagasi pöörata, et vältida õli liigset kuumenemist ja kaitseklappide tarbetut koormamist. Rattaid saab pöörata ka seisva mootoriga, kuid pööramine on siis aeglane ja raske. Mootoririkke korral saab höövlit aeglasel kiirusel pukseerida, kuid seejures tuleb täita juhiseid.
Kui mootorist ei kostu kloppimist, võib edasi sõita. Millal tohid sõita päevatuledega? Halva nähtavuse korral. Valge ajal. Pimeda ajal. Tahad maanteel autode reast mööda sõita, kuid sinust eespool alustab veel üks juht möödasõitu. Kuidas toimid? Ei lase ennast sellest häirida ja jätkan möödasõitu. Ohutuse huvides katkestan möödasõidu, kuna ma ei näe enam, kas tee on piisavas ulatuses vaba. Milline nimetatud tegur halvendab auto juhitavust? Rooliratta vabakäigu suurenemine. Roolihoovastiku liigendite kulumine. Roolivõimendi rike. Milline tegevus on õige? Sõidan enne jalgratturit põleva nooletule suunas. Annan teed jalgratturile. Pärisuunalisel trammiteel tohin sõita, kui... ...sõiduradade arv sõiduteel ei ole tähistatud märgiga „Sõidurajad ja -suunad”. ....sõiduradade arv sõiduteel on tähistatud märgiga „Sõidurajad ja –suunad”. ...ma ei takista trammiliiklust. Mida pead meeles möödasõitu plaanides?
Kui juht on tõstuki ümberkaldumisel juhikohal, on oht vigastada saada väike. Kategooriliselt on keelatud tõstuki ümberkaldumisel sellest välja hüpata. 29. Kui juhile tundub, et tõstuk hakkab ümber kalduma, ei tohi üritada tõstuki kabiinist ega juhiistmelt lahkuda. Sel juhul tuleb käituda järgmiselt: - jääge oma kohale - haarake mõlema käega tugevasti roolist või juhtseadmete konsoolist - kummarduge ülakehaga rooliratta või juhtseadmete konsooli kohale - suruge jalad tugevasti vastu tõstuki põrandat - hoidke end ümbermineku suunale vastupidisesse suunda 30. Kirjeldatud viisil toimides on olemas võimalus pääseda vigastusteta. 31. Pärast ümberminekut ei tohi asuda tõstukit kasutama enne, kui teeninduskeskuse töötajate poolt on viidud läbi tõstuki põhjalik tehniline kontrollimine. 32. Tõstuki hüdraulikasüsteem on varustatud ülerõhuventiiliga
Kui juht on tõstuki ümberkaldumisel juhikohal, on oht vigastada saada väike. Kategooriliselt on keelatud tõstuki ümberkaldumisel sellest välja hüpata. 29. Kui juhile tundub, et tõstuk hakkab ümber kalduma, ei tohi üritada tõstuki kabiinist ega juhiistmelt lahkuda. Sel juhul tuleb käituda järgmiselt: - jääge oma kohale - haarake mõlema käega tugevasti roolist või juhtseadmete konsoolist - kummarduge ülakehaga rooliratta või juhtseadmete konsooli kohale - suruge jalad tugevasti vastu tõstuki põrandat - hoidke end ümbermineku suunale vastupidisesse suunda 30. Kirjeldatud viisil toimides on olemas võimalus pääseda vigastusteta. 31. Pärast ümberminekut ei tohi asuda tõstukit kasutama enne, kui teeninduskeskuse töötajate poolt on viidud läbi tõstuki põhjalik tehniline kontrollimine. 32. Tõstuki hüdraulikasüsteem on varustatud ülerõhuventiiliga. Kahvlite maksimaalse
Vanasõna „Parem karta kui kahetseda“ kehtib kiirabiauto korrashoiu puhul täiesti. Sellele vaatamata ei ole ootamatut riket alati võimalik vältida. Rehvi lõhkemine Kui rehv sõidu ajal lõhkeb või kiiresti õhust tühjeneb, hoidke rool tugevasti paigas ja pidurdage aeglaselt, vältides rataste äkilist blokeerumist. Sõitke enne auto täielikku peatumist tänavaservale/teepeenrale. Lülitage sisse vilkur ja teavitage häirekeskust. Juhitavuse kaotamine Kui sõidu ajal rooliratta keeramine enam sõidusuunda ei mõjuta, püüdke auto võimalikult kiiresti ja ohutult peatada. Suurema kiiruse korral võib auto sellest pöörlema hakata või koguni üle katuse rulluda. Pidurite tõrge Püüdke kaasliiklejaid signaali või valjuhääldi abil hoiatada, et nad kõrvale hoiduksid. Ärge püüdke pidurdada käsipiduri abil, tagarattad võivad blokeeruda. Püüdke piduripedaali ägedalt pumbata. Sel teel võib olla võimalik luua piisavalt pidurdusjõudu.
Kõrgkomplekteerimistõstuk võib liikuda orienteerudes ruumis põrandasse süvistatud vooluga kaabli elektromagnetvälja järgi. See funktsioon võimaldab tõstuki automaatjuhtimist, mis blokeerib täielikult tõstuki juhtimise rooliratta abil. Riiuli otstes süvistatakse põrandasse püsimag- Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR netid, mis annavad tõstukile teada kohad, kus algab ja kus lõpeb riiul. Tõstuki jõudmisel riiulirea lõppu aktiveerivad põrandasse süvistatud püsimagnetid tõstuki sensori ja tõstuk pidurdatakse auto- maatselt
annaabi.ee 
