SUUR LIIVAKÕRB (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Tootsi Lasteaed-Põhikool
SUUR LIIVAKÕRB
Referaat
Katrin Klemmer
8.klass
Tootsi 2014
SISUKORD

Asukoht……………………………………………………….…….3

Kliima………………………………………………………...…….3

Veestik ...............................................................................................4

Taimestik ............................................................................................4

Loomastik ..........................................................................................5

Rahvastik ............................................................................................6

Majandus............................................................................................6

Kasutatud kirjandus...........................................................................7
ASUKOHT
Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb
Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb
paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes.
Suure Liivakõrbe pindala on umbes 338 tuhat km2.
KLIIMA
Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas. Kimberely lavamaa
läheduses, aga 300 mm aastas. Suviti on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni. Talvel jääb temperatuur 25-30 kraadi vahele. Gibsoni kõrbe lähedastel aladel võib esineda paar korda aastas härmatis. Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on laskuvad õhuvoolud. Laiuskraadidel puhub kagupassaat,siis järelikult asub Suur Liivakõrb tuulealusel nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus , mis mõjutab samuti kuiva kliima teket.
VEESTIK
Suur Liivakõrb asub pöörijoonte piirkonnas. Seal on asetsevad laskuvad õhuvoolud.
Kuna nendel laiuskraadidel puhub kagupassaat, asub Suur Liivakõrb tuulealusel
nõlval. Seega on tekkinud pidev kõrgrõhkkond ja väga kuiv kliima. Lisaks möödub
rannikust Lääne-Austraalia külm hoovus, mis mõjutab samuti kuiva kliima teket.
TAIMESTIK
Suur Liivakõrbe taimed on peamiselt roht - ja põõsastaimed, kuid seal esineb ka üksikuid õistaimi.
Suure Liivakõrbe domineerivaks taimeks on Spinifex.
Põõsastest leidub Suures Liivakõrbes mitmeid akaatsia liike. Üks neist on
inglisekeelse nimega umbrella bush ( Acacia ligulata).
LOOMASTIK
Suur Liivakõrb pole eriti liigirohke loomade poolest. Väiksematest loomadest elab seal inglisekeelse nimetusega bilby,kellel on hästi suured kõrvad. Kõige tuntum on punane känguru.
Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil , ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus). Okkaline kurat kasvab kuni 20 cm ja see võib elada kuni 20 aastat.
RAHVASTIK
Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid .
Põlisrahvad jagunevad kahte põhirühma: Martud läänes ja Pintupid idas.
MAJANDUS
Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti Entsüklopeediakirjastus, 9 köide. Tallinn. 1996
Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 2000
http://travellingboard.net/countries/land-of-kangaroos-australia/
http://www.murweh.qld.gov.au/bilby-night-talk-and-tour
http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/punane_hiidk2nguru_liina.ht m
http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Thorny_dragon&prev=/search%3Fq%3DThorny%2Bdevil%26biw%3D1366%26bih%3D622
http://en.wikipedia.org/wiki/Great_Sandy_Desert#See_also
http://www.andydownunder.com/nature_profiles?id=114
http://www.annaabi.ee/Suur-Liivakõrb-m59729.html
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariela Õppematerjali autor

liivakõrb suur liivakõrb austraalia pidev kõrgrõhkkond kõrgrõhkkond kagupassaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Suur Liivakõrb

Suur Liivakõrb 1. Kõrbe asend Suur Liivakõrb asub Austraalia madril ja paikneb selle loodeosas. Lõunas piirneb Gibsoni kõrbega, kirdes Kimberley lavamaaga ja loodes India ookeaniga. Kõrb paikneb ligikaudu 20-30 S ja 110-140 E. Kõrb asub troopilises kliimavöötmes. 2. Kõrbe suurus ja ulatus Suure Liivakõrbe suurus on 284993 km2 ning sellise pindalaga hõlmab ta umbes kahekümnendiku Austraalia pindalast(7,7 mln km2 ). 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Suure Liivakõrbe keskmine sademetehulk on 250 mm aastas, Kimberely lavamaa läheduses 300 mm aastas. Suviti (septembrist maini) on temperatuurid kõrged, keskmiselt 37 ja 38 kraadi ümbruses. Talv on lühike, mai algusest augusti lõpuni

Geograafia

doc

Geograafia kordamine 8.klass

GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas

Geograafia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Konvektsioonipilve teke Orograafilise pilve teke Stratocumulus pilvede teke õhu segunemisel LOENG 9 - sademeradar ● Sademeradari parameetrid Impulsid mikrosekundites Lainepikused 1-10cm Tavaliselt S-riba (2-4GHz) 10cm või C-riba (5cm) Takistavad mäed, sajupilved, auramine, sadamine, peegeldamine Doppleri radar (registreeritakse objektide liikumiskiirusi ja suundi) - doppleri efekt LOENG 8 ● Veetilk tekib kondensatsioonil aurust, kui suur veeauru rõhu gradient ületab pinnapinge ● Nukleatsioon: -Protsess, mille käigus tuleb ületada vaba energia barjäär homogeenne nukleatsioon - pilvetilgad aurufaasist moodustuvad -Nõuab sadades % pleküllastust -Tekib veetilk,, kui tõusev õhk jõuab tasakaalulisele küllastusele,,, sest õhus on alati kondensatsioonituumi ● Heterogeenne nukleatsioon - veetilgad moodustuvad tuumadele aurufaasist

Klimatoloogia ja meteoroloogia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2). Siseveed hõlmavad Eesti territooriumist 4,8 %. Looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse, asudes ulatuslikul Ida-Euroopa lauskmaal.

Euroopa