Rabapüü arvukuse uuring (0)

Rabapüü arvukuse langus
Evelyn  Landing
2015
Sissejuhatus
• Rabapüül eristatakse 15 
alamliiki
• Eestit asustab kesk-vene 
alamliik  Lagopus lagopus 
rossica
•  Rabapüü  on Palearktise 
kanaline , elab tundras ja 
rabas, meil on ta 
hilisjääaja jäänuk.
• 19. sajandi lõpuni oli 
rabapüü tavaline jahilind.
Rabapüü välimus
• On umbes varesesuurune, jässaka keha 
ja suhteliselt  väikese peaga lind.
• Emane ja  isane  rabapüü ei erine 
teineteisest oluliselt ei suuruselt ega 
välimuselt.
• Sulgib väga pika aja jooksul:märtsist 
kuni novembri lõpuni või detsembri 
alguseni
• Selle aja jooksul kokku kolm osalist 
sulgimist ja üks täielik, talve- eelne  
sulgimine.
Rabapüü käitumine
• Eestis  paigalind
•  Isaslinnud  hakkavad mängima 
enamasti märtsis
•  Territoorium  sageli mõne hektari 
suurune
• Veedab oma elu põhiliselt maapinnal
• Suguküpseks saavad esimese 
eluaasta  lõpul
• On monogaamsed (moodustavad 
paare )
Pesa ja toitumine
• Pesa asub maapinnal tavaliselt 
männi all või tihedas puhmastikus.
• Pesalohk vooderdatud roht- ja 
puhmastaimedega
• Talvel põhiliseks toiduks paju-ja 
kasepungad koos võrsete  tippudega
• Suvel süüakse enamasti rohttaimede 
ja kanarbikulaadsete osi ning marju
Arvukuse uurimise 
meetodid
• ekstrapoleering (prooviala-andmete 
ekstrapoleerimine  kogu Eestile). 
•  eksperthinnang (hinnang liiki 
uurivate spetsialistide poolt).
• umbmäärane hinnang – kasutati 
Eesti piirkondlikke hinnanguid ja 
asustustihedusi naabermaades 
(Lõuna-Soome, Läti). 
Arvukuse vähenemise algus
• Esimesed viited rabapüü arvukuse 
vähenemise kohta pärinevad 1870. 
aastatest .
• Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul 
oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult
• XX sajandi esimese veerandi jahistatistika 
näitab, et piirkonniti kütiti püüsid 2-15 korda 
vähem, eriti Harju ja  Tartumaal
• 1920-1940 oli arvukuse vähenemine eriti 
ilmne Lõuna- Eestis.
Arvukuse langus
Arvukuse languse põhjused
• Kunagine üleküttimine
•  Kaudselt  võibolla isegi teine 
maailmasõda
•  Soode   kuivatamine
• Lumevaesed  talved
• Turbavõtmine
• Üleüldine kliima muutus
• Kiskjasurve suurenemine (peamiselt 
väikekiskjad) 
• Keskmiselt väheneb rabapüü aastas 
5,5 paari.
• Minu arvutuste kohaselt kõige 
mustema stsenaariumi korral kaob 
rabapüü eesti aladelt umbes 10 aasta 
pärast.
• Vaadates languse trendi, on see vägagi 
reaalne.
• Levila on muutunud katkendlikuks
Kasutatud kirjandus
•  http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabapüü2
• http://
www.eoy.ee/ varamu /linnulood/ rabakana .htm
l
•  http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile .
aspx?fail=-
792912712
•   Elts ,J., Leito,A., Leivits,A.,  Luigujõe,L., 
Mägi,E., Nellis,R.,  Nellis, R., Ots,M. &  
Pehlak,H.,2013.Eesti lindude 
staatus,pesitsusaegne ja  talvine  arvukus 
2008-2012.Hirundo 26(2) : 80-112
Tänan  kuulamast

Document Outline

• Slide 1
• Sissejuhatus
• Rabapüü välimus
• Rabapüü käitumine
• Pesa ja toitumine
• Arvukuse uurimise meetodid
• Arvukuse vähenemise algus
• Slide 8
• Arvukuse langus
• Arvukuse languse põhjused
• Slide 11
• Kasutatud kirjandus
• Tänan kuulamast