Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved) Rohketoitelised järved- palju mineraal-ja toitaineid, liigirikas elustik (suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel)
Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga
· Järvenõgude teke: · Mandrijää tekkelised ( Pühajärv ) · Jäänuk e. Rannajärved meretekkelised ( Suttlepameri ) · Sootekkelised ( Rabajärv ) · Meteoriidi tekkelised ( Kaali Järv ) · Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla ) Järvede Toitumine · Vähetoitelised : toitaineid vähe, tänu sellele elustikku vähe. Selge veelised, veevahetus on väike. · Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid. Veevahetus on kiire, loomastik ja taimestik on tihe. · Huumusetoitelised : vesi on pruun ja happeline, puhas. Taimestik ja elustik on hõre. Järvede veevahetus · Umbjärv jõgesid ei tule sisse ega välja. Sageli soolajärved · Lähtejärv järvest voolavad jõed välja · Läbivoolujärv jõgesi voolab sisse ja ka välja
maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari 10
on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m). Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved. Nad on sageli üsna sügavad, näiteks Saadjärv kuni 25 m. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve. Umbes kolm neljandikku tänapäeva Vooremaa territooriumist on kultuuristatud ning looduslikku taimkatet on säilinud vaid väikeste areaalidena. Suuremaid metsi leidub
· Endises Elistvere mõisapargis asub 1997.a. avatud loomapark. · Vooremaal Saadjärve ääres asub Äksi külas asuv Jääaja Keskus. · Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist.
2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem
• Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa • Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus. • Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Vooremaa • Teistsugune on järskude nõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab jõge. Vooremaa • Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Vooremaa • Pandivere kõrgustik mõjutab mõneti Vooremaa kliimatingimusi. • Vooremaal on aastane sademete hulk väiksem kui Pandiveres. • Kuid Vooremaa põhjaosas tuleb sademeid Pandivere kõrgustiku mõjul
Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud
Peipsi järve vesi vahetub umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi
b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid? Muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. 3. Lisa info juurde sobiv vaste
Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus, mida võib pidada Vooremaa kõige tüüpilisemaks osaks. Suurvoorte vahel helgivad siin järved ning rohetavad niidud ja metsad. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve (Estonica 2001a). Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008).
· Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1)
Ökosüsteemis väikejärvedel on mitmekesised. Põhilisemaid järve tüüpi ja tema ökosüsteemi iseloomu määrav tegur on järve akumulatsiooni tüüp, mis põhineb mineraal-, toite- ja humiinainete omavahelisel suhtel. Nii jaotataksegi järved 8 põhitüübiks, need omakorda alltüüpideks, misa on 27. uuritud järvedest on- 8% vähetoidulised ehk oligotroofsed, 5,8% poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed, 9% huumustoitelised ehk düstroofsed, 36,4% rohketoitelised ehk eutroofsed, 36,6% segatoitelised ehk düseutroofsed, 2,6% lubjatoitelised ehk alkalitroofsed, 1,4% soolatoitelised ehk halotroofsed, 0,2% rauatoitelised ehk siderotroofsed. Pärast mandrijää taandumist oli valdav osa meie järvi oligotroofsed, eriti liivikutel. Merest eralduvad rannajärved on algselt halotroofsed. Nii alkalitroofsed kui halotroofsed järved läbivad tavaliselt eutroofse staadiumi ja muutuvad lõpuks kalgiveeliseks düseutroofseteks järvedeks. [Koostanud Raukas, A
38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud
atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal –
Kaitseala eesmärgiks on jõe deltasoostiku ja Peipsi järve looduse, maastike ja looduskasutusega seotud kultuuripärandi kaitse, uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo-
tingimused · Suur erinevus rakusisese ja välise keskkonna vahel nõuab energiakulukaid regulatsioonimehhanisme. Eutrofeerumine: · Toitainete- fosforit ja lämmastikku sisaldavate ühendite hulga suurenemine veekogus. · Toitained ergutavad taimede kasvu, samas orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik. · Eutrofeerunud järvi ohustab hapnikupuudus. · 40% Eesti järvedes on rohketoitelised. Mis on osmoos?: · Läänemere riimvee soolasisaldus on Taani väinades 1,5%, Põhjalahe põhjaosas 0,2% · Nii madala soolasisaldusega suudavad kohastuda väga vähesed ookeaniliigid. · Seega osmoosiga saab seletada Läänemere liigivaesust. Happelisus: · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vesinikuioonide (H+) rohkusest. · Väljendatakse pH- arvuga. · Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus, neutraalse lahuse pH on 7, üle 7 on lahused leeliselised.
Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega. Sisaldavad vähe mineraalaineid, orgaanilisi aineid ja biogeenseid aineid. -) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast. -) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas-kollakas vesi. -) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu.
Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3 - 10 m sügavustest kaevudest, puurkaevude sügavus ulatub 200 meetrini. Põhjavesi on Haanja vallas valdavalt hästi kaitstud, reostusoht on väga madal. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.6 Pinnavesi Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo-(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi, mis tagab looduslike koosluste säilimise. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf
N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine
· 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks. Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2
kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved - mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi). Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis
Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 40. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on
reostusõrnad. · Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29
füüsikaliste ja keemiliste keskkonnamuutuste tähendust ökosüsteemides. Bioindikaatorid võivad olla keskkonnatingimustele tundlikud liigid, nt: samblad, samblikud, põhjaloomastik, makrofüüdid-suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil-ehk happelembelised Kaltisfiil-ehk kaltsiumilembelised Oligotroofid- vähetoitelised(vähenõudlikud taimed vajavad kasvuks väheviljakat mulda, seetõttu suudavad kasvada ekstremaalsete omadustega mullastikul) Eutroofid- rohketoitelised(e mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid ei suuda üldse kasvada toitainevaesel mullal ja kasvavad halvasti suhteliselt väheviljakal mullal) Mesotroofid-keskmisetoitelised taimed Eutrofeerumine-(eutrofikatsaioon) veekogude rikastumine toitainetega. .. 26) 27)Energia ökosüsteemis-energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. A)maale langev päikese kiirgusenergia loob otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima
veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane
tasakaalus integreeritud süsiniku hingamiskattega. Kõik on nullis. Toitained Lämmastik ja fosfor põhiliselt. Enamus mere süsteeme on klassifitseeritud aastase primaarproduktsiooni alusel: oligotroofsed ehk vähetoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on madal. Primaarproduktsioon väga madal. C aastane varu vees alla 100g C/m 2 kohta aastas. eutroofsed ehk rohketoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on kõrge. Primaarproduktsioon kõrge. C aastane varu vees 300-500g C/m2 kohta aastas. hüpertroofsed ehk liigtoitelised veekogud fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon väga kõrge. Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. C aastane varu vees üle 500g C/m 2 aastas. mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine. Primaarproduktsioon keskmine
Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29.Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal
ökosüsteemide puutumatuse või kultuurilooliste ja esteetiliste väärtuste pärast kaitset. Põhieesmärk on maastiku ilme säilitamine. Rohkest Lääne- ja Kesk- Euroopas. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Masindegradatsioon- on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine masinatega Mesotroofne- keskmisetoitelised siseveekogud (Eestis on 40% siseveekogudest rohketoitelised) Mitmekesisuse all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust kogu elukeskkonna rikkust. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näit. kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu.
Helofüütidel esineb rohkelt õhulõhesid ka veest väljaulatuvatel leherootsudel ja vartel. Kohtades, kus veereziim on muutlik, on mõnedel taimedel välja kujunenud rida ökoloogilisi vorme, millest osa kasvab maismaal, teine osa aga vees. VEEKOGUDE TÜPOLOOGIA JA ARENG Olenevalt vee troofsusest e toitainesisaldusest, mis määrab hapnikureziimi ja seega elustiku, eristatakse mageveekogude hulgas: Vähetoitelised Huumustoitelised Segatoitelised Rohketoitelised Järvede tüpologiseerimisel on põhiliseks tunnuseks biogeensete ainete sisaldus vees. Geneetiliselt nooremateks peetakse vähetoidulisi järvi (Arktika, kõrgmäed), mis ei tohi olla mõjustatud inimtegevusest ja planktonivetikate arenguks peavad olema mittesobilikud. Seda seepärast, et vetikad paljunema ei hakkaks. Vetikate massilist paljunemist nim veeõitsenguks, mille kordumisel algab pöördumatu protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv.
Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke kuni kesktoitelised. Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised. Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest. Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk
Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised. Segatoitelised e düseutroofsed – 33,7 %. Toit- ja humiinaineterikkad. Jagunevad samuti pehme- ning kalgiveelisteks. Lubjatoitelised e alkalitroofsed – 2,6 %. Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju esineb Pandivere kõrgustikul. Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved.
(soolajärved). Orgaaniline aine tekib põhiliselt järvede ülemises (trofogeenses) veekihis taimede fotosünteesi saadusena ja laguneb alumises (tropolüütilises) kihis bakterite tegevuse tagajärjel. Vee mineraalainete (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid) ja orgaaniliste ainete (peamiselt huumusained) sisalduse ning elustiku koostise järgi eristatakse Eesti järvi: -vähetoitelised e. oligotroofsed -rohketoitelised e. eutroofsed -poolhuumustoitelised e. semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast.
Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja humiinainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. Järvede tavaline arengukäik alates nende tekkest kuni hääbumiseni on oligotroofne-mesotroofne-eutroofnedüstroofne. 11.Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m.
·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised huumusaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja huumusainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. 10. Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline
· Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga happelised · Tudu, Kakerdi, Nohipalu Mustjärv · Eutroofsed e rohketoitelised (36,4%) põllumajanduslikus maastikus. Peipsi · Arvukalt · Segatoitelised ehk düseutroogsed (36,6%) · Eesti oludes järvede arengu lõpplüli, millele järgneb soo · Rauatoitelised ehk siderotroogsed (0,2%) · Räätsma järv Kurtna mõhnastikus Eesti järvede paiknemine Lõuna-Eestis on kõige rohkem. Kurtna mõhnastikus on palju koos. Maa tõusust tekkinud. Põhja-Kõrvemaa. Limnoloogiline rajoneerimine 1
P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas vähetoitelised e. oligotroofsed, rohketoitelised e. eutroofsed ja keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld.
jaotatakse Eesti jõed 8 hüdrobioloogilisse tüüpi (tüpoloogia autor Arvi Järvekülg): oligohumoossed-oligotroofsed (vähetoitelised orgaanilise aine vaesed jõed; 4% jõgedest), polühumoossed-oligotroofsed (vähetoitelised orgaanilise aine küllased; 1%), oligohumoossed-mesotroofsed (kesktoitelised orgaanilise aine vaesed; 37%), polühumoossed-mesotroofsed (kesktoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine vaesed; 19%), polühumoossed-eutroofsed (rohketoitelised orgaanilise aine küllased; 13%), oligohumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine vaesed; 8%) ja polühumoossed-hüpertroofsed (liigtoitelised orgaanilise aine küllased; 5%). Meri avaliselt eristatakse meres kahte elupaikade rühma: veemassi (pelagiaali) ja veepõhja (bentaali). Mere pelagiaali elustiku ehk pelagose moodustavad järgmised organismide
annaabi.ee 
