Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid
Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa. Pirita jõe pikkus on 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Selle tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Tuhala õgi, Angerja oja ja Leivajõgi. Jõe lähe asub Saarnakõrve küla läheduses ning suubub Tallinna lahte. Suurim lang on jõe alamjooksu viimasel 12 km-l. Taimestik Pirita jões on liigirohke. Uuringus leiti 38 liiki soontaimi ja taimestiku kat...
ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke
Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub limnoloogiliselt tüübilt haruldaste oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede hulka. Linajärv , suuruselt teine, ehk Väike Viitna järv, on tunduvalt väiksem (4,2 ha), pehmeveeline ja eutrofoorne ehk rohketoiteline. Suur osa järve kaldast on soostunud ning rohke taimestikuga, veepõhi mudane, vesi sogane ja pisiloomadest tulvil. Linajärv pakub head elupaika kiilide vastsetele ning tõenäoliselt võib siit leida ka haruldasi kiililiike. Samuti kuulub järveasukate sekka tähnikvesilik (Triturus vulgaris). Nagu Pikkjärveski, torkavad veetaimede seas kindlasti silma valged vesiroosid. Nabudi järv on tilluke (0,6 ha) ning kaugemal metsade rüpes, seetõttu ei ole paljudel sellest aimu
Madalsoo Raba Kust tuleb vesi? Madalsoo toitub mineraaliderikkast Raba toitub mineraalidevaesest veest veest. Madalsoo vesi on segu põhja- (sademetest), välja arvatud juhul, kui raba veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks
siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a. Kevadel järvel punapea-varti. Tõenäoliselt pesitseb siin ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve
tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni 2,8 meetrit). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv
). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 5) Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres,
4. Düseutroofse toitelisusega (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofse toitelisusega (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest
Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. vesikarikas, konnakilbukas ujuv penikeel Eutroofne (rohketoiteline) veekogu Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest. laialehine hundinui ahtalehine hundinui
1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed Kujunenud lagedaks kasvualaks reeglina inimmõju metsadele. · Aruniidud · Puisniidud-kõige liigirikkam · Soostunud niidud Puisniit-pärandkooslus (UNESCO kaitse alla võetud), ei ole mujal kui Eestis. RABA: 1) SOOD · Põhjaveetoiteline · Eutroofne (rohketoiteline) 2) RABAD · Atmosfääritoiteline · Oligotroofne (vähetoiteline) Rabatüübid erinevad: · Elukoosluste · Toitumistüübi · Turba koostise poolest! Meie rabatüüpe: · Madalsoo · Siirdesoo · Raba e. Kõrgsoo Rabade tähtsus: · Magevee varu · Vee puhastamine · Hapniku tootmine · Eripäraste liikide kasvukoht AINERINGE -Ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine orgaaniliste ühendite koostisest anorgaaniliste ühendi koostisesse.
Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp on kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline. Veevahetuse skaala on väga nõrk ehk <0,5 ( http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012). Ähijärv paikneb Koiva vesikonnas-Mustjõe alamvesikonnas. Asukoht: Valgamaa, Karula vald, Rebasemõisa küla; Võrumaa, Antsla vald, Mähkli küla; Võrumaa, Antsla vald, Ähijärve küla ( http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE87845578&mount=view#HTTPFXANwrPfq5FCWAVb8hnPlaXZIPatxf , 01.10.2012). Tabel 1
Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool.
on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostussõrnad. 38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Võrtsjärv, Vasula järv Düseutroofne ehk segatoiteline järv d) jõgede arv ja kogupikkus 2084 vooluveekogu 2011 aasta seisuga EELISes
orgaaniliste ühenditena; leidub keskmisel 0,5 mg/L Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne. Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest · Rohketoiteline veekogu eutroofne - O2 : Pinna kihtides ülalpool termokliini lahustunud O2 sisaldus kõrge, termokliinis langeb järsult, allpool madal n-ühendid : pinnakihtides sisaldus madal, termokliinis tõuseb, allpool kõrge · Vähetoiteline oligotroofne O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge n-ühendid: NO3 ühtlaselt vertikaalses lõikes madal, NH3 pinnakihtides väga madal, allpool termokliini pisut tõuseb
· ökoamplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. · Eurütoop on elupaika vähevaliv organism · Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism · Atsidofiil happelembeline taim · Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb · Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) · Eutroofneon rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. · Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses · Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. · energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel · produktsiooniefektiivsus · Assimilatsiooniefektiivsus
piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st kus teised organismid neid välja ei tõrju. 65. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 66. Stenotoop kindlatüübilist elupaika valiv organism 67. Atsidofiil happelembene 68. Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest
66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. 67. Eurütoop mittenõudlik organism elupaiga suhtes. 68. Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis tegutsev. 69. Atsidofiil happelembeline taim 70. Kaltsifiil lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74. Energia võime teha tööd 75. Energiavoog päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 76
sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. BIOINDIKAATOR- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. ATSIDOFIIL- Happelembelised taimed. KALTSIFIIL- Lubjalembelised liigid. OLIGOTROOFID- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel
käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. BIOINDIKAATOR- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. ATSIDOFIIL- Happelembelised taimed. KALTSIFIIL- Lubjalembelised liigid. OLIGOTROOFID- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel.
akumulatsioonitüüp, aluseks põhilise keskkonda kujundava aine päritolu halotroofne, düstroofne, miksotroofne jne Tähtsamad järvetüübid (vähemalt 8), nende lühike iseloomustus - Oligotroofne e. vähetoiteline sisaldab vähe nii mineraal- kui orgaanilisi aineid, vähe biogeene, vesi hele ja läbipaistev, hapnikurikas, elustik haruldane ja seetõttu väärtuslik. Puhverdusvõime väike, tundlik välismõjude suhtes. Eutroofne e. rohketoiteline looduslikult, enamasti aga inimtekkeliselt toitesooladega rikastunud, rikastumise astmest sõltuvalt mitu astet: mesotroofne, mõõdukalt eutroofne, tugevalt eutroofne, hüpertroofne eristatav eraldi tüübina. Düstroofne e. huumustoiteline pruuni veega, kõrge orgaaniliste ainete sisaldusega, hea puhverdusvõimega. Väike läbipaistvus, tugev kihistus. Miksotroofne e. segatoiteline sisaldab mõõdukalt nii toitesooli, mineraal- ja orgaanilisi aineid. Kalgi- ja pehmeveelised
või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22%. Madalsoo, soo arengu alam (enamasti esimene) aste, on rohketoiteline (eutroofne), sest põhja-,pinna- ja üleujutusvesi toovad sisse mineraalaineid; vee kareduse järgi eristatakse lubjarikkaid ja - vaeseid madalsoid. Läbivooluline metsastunud madalsoo on lodu. Siirdesoo, turbalasundi tüsenedes kujuneb järgmine aste - siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo.
Osatähtsus: 9% uuritud järvedest Düseutroofne (segatoiteline) Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv Vee värvus: kollakas või rohekas Küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved Leidub: Valdavalt Madal-Eestis Iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt Osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6%. Eutroofne (rohketoiteline) Toitelisus: rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne (soolatoiteline)
ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline) 7) Muld- ja taimkate: Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad, kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos
Osatähtsus: 9% uuritud järvedest *Segatoiteline Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Vee värvus: kollakas või rohekas Küllaltki tiheda taimestikuga.Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved Leidub: Valdavalt Madal-Eestis Iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas ,konnakilbukas jt Osatähtsus: 36,6% uuritud Eesti j. *Rohketoiteline (eutroofne)- Toitelisus: rohkesti mineraal- jaorgaanilisi aineid, teiste hulgaskaltsiumisooli Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid,räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% *Soolatoiteline (halotroofne)- Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega
Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu
Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr. Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Eurütoop - Eurütoopne elupaika vähevaliv (organism). Vastand on stenotoopne. Eutroofne - rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat.
hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest.
lahte Kakumäe supelrannast lõunas. Oja pikkus on 4,6 km ja valgala on (koos Harku järve valgalaga) 50 km² suurune ja väljavoolul Harku järvest on 0,27 m3/s . Järve vesi seguneb ja soojeneb suvel põhjani ja on hapnikurikas. Mõõdukal hulgal on hapnikku isegi talvel, kuigi mõnel aastal on järv ummuksile jäänud. Suvel on vesi kollakas- või pruunikasroheline, vees hõljuvate vetikate ja pudeme (detriit) tõttu erakordselt vähe läbipaistev. Järv on eutroofne ehk rohketoiteline. Veevahetus umbes 5 korda aastas. Tüpoloogilise kuuluvuse järgi keskmise karedusega kihistumata. Harku järve seiret on Tallinna Keskkonnaamet korraldanud alates 1971. a. Kõik järve suubuvad ojad on suuremal või vähemal määral reostunud ja põhiliseks probleemiks on kõrge fosforisisaldus. Suurim fosfori sissekanne toimub Harku oja kaudu. Seire tulemused näitavad, et Harku järv ja Tiskre oja on vee füüsikalis-keemiliste näitajate poolest tugevasti reostunud veekogud.
vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Eurütoop on elupaika vähevaliv organism Stenotoop on elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism Atsidofiil happelembeline taim Kaltsifiil neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikkail muldadel kasvavad taimeb Oligotroofne on vöhetoiteline, toitevaene(veekogu või soo) Eutroofne on rohketoiteline veekogu, elustikult rikkad, väga produktiivsed. Mesotroofne on kesktoiteline veekogu, taimedele omastatavaid toitaineid on piisavas koguses Energiavoog on päikeseenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. Energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel
osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest huumustoiteline (düstroofne), toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane reaktsioon: happeline leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad) iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus penikeelt osatähtsus: 9% uuritud järvedest segatoiteline, rohketoiteline (eutroofne) toitelisus: biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv vee värvus: kollakas või rohekas küllaltki tiheda taimestikuga, enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved leidub: valdavalt Madal-Eestisiseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6% soolatoiteline (halotroofne).
· düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e. rohketoiteline kkt.- mineraal- ja orgaanilist ainet palju, palju planktonvetikaid, sellest tulenevalt üheks iseloomulikuks tunnuseks vee õitsemine. 20 21
penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved - Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu - Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest.
(keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid · Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. · Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld · Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral
Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved.Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid-ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikkpenikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukasjt. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu.Vees rohkesti mineraal-ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehinehundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardheinjt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritudEesti järvedest. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu
mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E- sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast
happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- kesktoiteline on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Eutrofeerumine- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniiste ainete lisandumise ja akumuleeruvuse tagajärjel
suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 5 Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev organism. Atsidofiil happelembene liik. Kaltsifiil kaltsiumilembene liik. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energia võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima; orgaanilise aine
Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk
Düseutroofne – segatoiteline -toitelisus: biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv -vee värvus: kollakas või rohekas -küllaltki tiheda taimestikuga, enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved -leidub: valdavalt Madal-Eestis -iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas -osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6% Eutroofne – rohketoiteline -toitelisus: rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumi -kujunenud oligotroofsete järvede biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel -leidub: peamiselt Kõrg-Eestis -iseloomulikud liigid: kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp vesiroosid, räni-kardhein -osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne – soolatoiteline
Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede toiteelementide (eriti P ja N), detriidi ja lahustunud orgaaniliste ainete lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Kaasnevad vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus ja täielik hapnikukadu sügavais kihtides, planktoni ja bentose rohkenemine, elustiku liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Omane kõigili looduslikele veekogudele ja ilmneb nende vananemisel. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Evasioon loomade ebakorrapärane massiline liikumine mingilt alalt välja. Vastand on invasioon. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm
Suhteliselt hea hapnikureziim on veel säilunud eutrofeerunud oligotroofsetes järvedes, kus hapnik puudub vaid sügavamates põhjalähedastes kihtides ning üleküllastumist veesambas praktiliselt ei esine. Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta jooksul küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. b. Eutroofne (rohketoiteline) - heleda, kareda veega, rohke biogeenide sisaldusega Miksotroofne (düseutroofne = segatoiteline) - tumeda, kas kareda või pehme veega, mõõduka kuni rohke lahustunud orgaanilise ainega Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline
Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval kujunenud mättad turbasamblaist koos neil kasvavate tüüpiliste rabataimedega sookail, küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt. Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik. Muld: Mitmesuguse sügavusega halvasti kuni keskmiselt lagunenud turbaga siirdesoo- mullad S´, S´´, S´´´. Rohketoiteline madalsoo turbalasund (enamasti tarnaturvas) on kaetud kuni 30 cm tüseduse vähetoitelise vähe lagunenud samblaturbaga või õhema lasundi korral koosneb kogu lasund siirdesooseguturbast. Siirdesooturvas on happelise reaktsiooniga (pHKCl 3,5-5,0) ning sagedamini 5-10% tuhasusega. Veereziim: alaliselt veega küllastunud, vee tase ei lange suveperioodil maapinnast madalamale kui 10-30 cm.
K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas vähetoitelised e. oligotroofsed, rohketoitelised e. eutroofsed ja keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid.
Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofne (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti
annaabi.ee 
