Metsad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.

Eesti metsad

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

- Inimtegevus: küttimine, rooste, majandus - Viigerhülge puhul pole sobivat poegimis paika - Harvendamine - Võsastumine - Niitmine - Kuivendamine Liigikaitse Ebapärlikarp (elab ühes Lahemaa jões) Jõekarp Paksuseinaline jõekarp Ojasilm Jõesilm Lendorav Madal Unilook Saaremaa robirohi Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis. - Jõe elupaikade mitmekesisus - Mitmekesine vana segamets - Häiritud maapinnad - Allikasood III. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste - ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevats loomastikust. Metsamaaks loetakse maatükki pindalaga üle 0,1 hektari, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit. Metsa tähtsus Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadess on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist, sademete jaotust ja hulka, pinnavee

Eesti elustik ja elukooslused

7

doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp ­ kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti. Kanarbiku kasvukohatüüp ­ toitainete vaesel liival kuiv kasvukoht, muld tugevalt happeline, hõredad puhtmännikud, alusmets puudub, alustaimestik liigivaene, Põhja- Eesti, saartel 1.3 Palumetsad (võrreldes nõmmemetsadega kasvavad viljakamatel muldadel, metsakõdu kuni 10cm, I-III boniteedi männikud, kaaspuuliik kuusk) Pohla kasvukohatüüp ­ kõrgematel osadel, muld nõrgalt või keskmiselt leetunud

Üldmetsakasvatus

16

docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse

Eesti metsad

13

docx

Eesti looduskeskkond

5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks  · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad

Eesti loodus ja geograafia

11

doc

Eesti elustik ja elukooslused

II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali

Hüdrobioloogia

16

docx

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe. Iga kasvukohatüüp jaotat nii mitmeks alltüübiks, kui mitme naabertüübiga on tal ühiseid piire. Alltüüpide nimetused on alati kaheosalised (jänesekapsa- mustika (tagumine nimetus on domineerivam)). Veerežiimiga ja sellega seotud soostumiseprotsessi alusel jagatakse metsad 2 klassi: 1. arumetsad (metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30cm tüsedusena (kuivendatud muldadel kuni 25cm)) 2. soometsad (metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30cm, kuivendatud aladel üle 25cm). Põhjavesi ulatub sageli maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainesisalduse tõttu madal. Enamasti IV- V bon puistud

Metsamajandus

48

docx

Eesti biotoobid

suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,

Eesti biotoobid

Kommentaarid (0)