Aegade algusest saati on inimesed vaadelnud maailma enda ümber ja imestanud - miks see kõik nii on ja kuidas on see kõik alguse saanud? Kes on loonud taeva, päikese ja kõik teised tähed? Kes teeb nii, et igal aastal saabub kevad, tuues uue elu maailma, mis talvel näib olevat surnud ja külm. On see osa mingisugusest plaanist, et pisike seeme kasvab ilusaks taimeks, millest saavad toitu inimesed ja loomad? Paljud inimesed usuvad, et kõik see peab olema loodud erilise isiku poolt, ja nad kutsuvad seda isikut jumalaks. Nad ütlevad, et jumal oli olemas enne maailma ja universumit. Nad ütlevad, et jumal teab kõigest, mis maailmas ja kosmoses juhtub. Nad arvavad, et jumal ise on küll nähtamatu, kuid et inimesed võivad näha tema loomingut ilusas päikesetõusus, kaunites lilledes ja paljus muus. Inimesi, kes usuvad jumalasse, kutsutakse usklikeks. See, mida nad oma jumala kohta usuvad, on nende usund ehk religioon. Usu tähendus Inimesed peavad ...
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed.
nelinurksed, selged luuletustega, et ja korrapärastes pakkuda naudingut ridades. nii silmadele kui ka mõtetele. Hiina J aapan · Alates 12. saj levis hiinast J aapanisse chan-budism, mida J aapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja
vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning selliseid toiminguid võisid sooritada kõik. Tähtsaimaid toiminguid aga pidi sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja
Antiikolümpiamängud Lähemalt Antiikolümpiamängud olid VanaKreeka pidustused Olümpias Neid toimusid vahemikus 776.a eKr kuni 393.a eKr Pidustuste raames peeti ka spordivõistlusi, Zeusi auks. Olümpiamängud olid ühed VanaKreeka tähtsamatest rituaalidest, spordi ja kultuurisündmustest Päris algusest... ...ei tea me eriti midagi... ...on levinud palju müüte... Traditsioonidest Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril, päikesekiirte valguse abil. Mängud toimusid iga 4a tagant. Mängudevahelist aega hüüti olümpiaadideks, millel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. ...
mõtleb nagu tavaline inimene. • "Minu on sinu ja sinu on minu," ütleb rumal. • "Minu on sinu ja sinu on sinu," ütleb suuremeelne. • "Sinu on minu ja minu on minu," on jumalatute sõnad." Judaismi tavad • Poisil 8. päeval pärast sündi tehakse britmila ehk ümberlõikamine. • Täiskasvanuks saab poiss 13-aastasena (bar- mitzva) ja tüdruk 12-aastasena (batmitzva). • Juudi pulmad on sakraalne segu suurejoonelistest rituaalidest ja spontaansest rõõmust, mis oma olemuselt on unikaalne. Täname tähelepanu eest! Kasutatud allikad • http://www.ejc.ee/ • http://www.bje.org.au/learning/SOR/ethics.html • http://www.eetika.ee/et/religiooneetika/judaismieetika • Pildid: http://www.polkadotbride.com/2012/11/mel-and-ronnys-trad itional-jewish-wedding/traditional-jewish-wedding022/
laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ametid Orjade elu, kes töötasid laeva meeskonnas või kaevandustes, oli täis kannatusi ja ohte. Nende eluiga oli kurnava töö ja ohtlike tingimuste tõttu lühike. Orjade eluviis Vahel said nad ka osa võtta pere rituaalidest Neid valvas alati perenaine, kes vastutas selle eest, et orjadel ikka tööd oleks. See oli päris raske, kuna ühes majapidamises oli tavaliselt 10-20 orja Orje koheldi Vana-Kreekas erinevalt Kuidas võis orjaks saada Lapsena võis saada orjaks ka siis, kui vanemad lapse maha jätsid või raha eest oma enda lapse maha müüsid Tihti röövisid vaesed, kuid hetkel veel vabad elanikud teistelt peredelt lapsi ja panid nad müüki Tihti, kui ei jõutud võlgu ära maksta, satuti ka
Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera-Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. Rahvatants on nagu ühine lemmik spordiala, kus saab teatud ja tuntud seltskond kokku ning hakkavad õppima tantse, mis sümboliseerivad meie kultuuri, on see siis võetud vanadest rituaalidest või täiesti ise välja mõeldud. Mõned tantsivad puhtast rõõmust, mõndadel on aga kindlad eesmärgid ja sihid, näiteks saada eesti suurimale tantsuüritusele, Laulu- ja tantsupeole. Me oleme küll terve koolipäeva koos, aga miks ei võiks peale kooli natuke aega maha võtta ja veidike tantsida. Mina olen rahvatantsuga tegelenud peaaegu 9 aastat, kindlasti tantsin ka edaspidi. Mul on olnud päris palju selliseid päevi kui ma ei taha või ei viitsi tantsima minna. Vaatamata sellele
poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et seda teha , viidi läbi erinevaid rituaale, milles kesksel kohal oli muusika.Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalidest, kommetest ja tavadest Muusikat kasutati ka töötegemisel , lauldi et töö tegemine kergemini edenks. Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika oli väga olulisel kohal ja väga kõrgelt arenenud oli Egitptus. Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias
otsustama, looma. Seda põhjustab geograafilise ja informatiivse avatuse kasv- kokkupuude teistsuguse elulaadi ja uskumustega. (lk 30) surmakujutelmad- ratsionaalne maailma seletus ei loo eeldusi huvi tekkeks. · Millist rolli täidavad vastutusmehhanismides surmakujutelmad? Surmauskumuste puhul on- suremise loomusel rituaalne aspekt, mis tähistab suremise loomuse sõltuvust rituaalidest ja moraalne aspekt, mis tähistab surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomuse sõltuvust surnuga tehtavatest rituaalidest. Surmauskumuste puhul on ka surmajärgse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus, kus on rituaalne aspekt e. suremise loomus on seoses inimese moraalsusega ja moraalne aspekt e. surmajägse eksistentsi või reinkarnatsiooni loomus on seoses inimese moraalsusega · Miks kaasaegsed kultuuris surmauskumuste mõju on väike?
Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks, kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati
pead küljelt küljele kõigutada, mis näitab ka mingi asja heakskiitu või jaatust. See on samaväärne meie pea noogutamisega. Tee mis sa teed, kuid ÄRA KÄTLE MEESTEGA Indias mehed ja naised teineteist avalikult ei puuduta, isegi mitte abielupaarid. See, kui vaatad mehele silma, kuigi räägid temaga neutraalsetel teemadel, ja kätled, on nende jaoks juba seksuaalne lähenemine. India Pulm Pulm on jagatud kolmeks osaks, koosnedes pulmaeelsetest ja -järgsetest rituaalidest ning pulmast endast. Pulmaeelsed rituaalid on Tilak, Mehandi,Sangeet jt. Bariksha (Variksha) - pruudi perekond on vihjanud, et on huvitatud teatud peiust ja peigmehe perekond on nõustunud. Tilak kätkeb endas pruudi perekonna külaskäiku peiu perele, et kihlust ametlikuks teha. Peigmehe perekond korraldab selleks puhuks suure peo. Byaha Haath tseremoonia tähistab pruudi ja peigmehe meele, hinge ja keha puhastamist, valmistades neid ette pulmadeks. Uptan on sandlipuust, kurkumist ja
sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus. Samba on seltskonnatantsuna väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afrobrasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Võistlustantsus on samba LadinaAmeerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 5052 takti minutis. 4 Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Tants jaguneb neljaks osaks
Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega. Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed. Juadismis on alati väärtustatud haridust ja seetõttu ei ole neil viimase kahe tuhande aasta jooksul esinenud kirjaoskamatust. Juudid on alati hoolitsenud vaeste ja õnnetute eest, mitte heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist.
alla jookseks, suunasid inkad vee igalt astmelt eraldi alla. Veel rajasid nad avedukte, et vajadusel vett ühest kohast teise kanda. Inkad ja loomapidamine Inkad pidasid laamasid, biisamparte, alpakaid, koeri, merisigu ja vikunjasid. Religioon Polüteistlik Viracocha oli jumala looja. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal, Inti. Inimohverdused olid osa religioossetest rituaalidest. Tihti toodi inimohvriteks lapsed. Päikesejumal Ohverdus toimus vaid väga olulise sündmuse puhul. Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka kägistati, löödi millegagi pähe või jäeti lihtsalt surema). Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse:
Selle järel nad keskenduvad Jainismi ettekirjutustele ja suunavad oma mõtteid viiele Paramesthile (Kõrgematele jumalustele). Pärast surma ja tuhastamise lein jälgitakse 10 päeva jooksul. Selle aja jooksul surnud inimese sugulased käivad templis, kus kummarduvad Dziini kujule ja kuulavad jutlusi. Juurde peab olema lisatud pilte antud usundi või liikumisega seotud paikadest/sümbolitest/rituaalidest. Video, mis vastab küsimusele : Mis on Jainism http://www.youtube.com/watch?v=M-3e30oOvAY Samuti ka see video http://www.youtube.com/watch?v=nSbXAVswxEs Selles videos ka räägitakse Jainismist (tänapäeval) http://www.youtube.com/watch?v=TwXFJgw3SHo Kasutatud allikad: http://dic.academic.ru/dic.nsf/induism/870/ http://antimilitary.narod.ru/antology/early/schweitzer_jainism.htm http://www.patheos.com/Library/Jainism.html http://en.wikipedia.org/wiki/Jainism#Origins www.youtube.com
Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtavast erinevaks, on koondkujud vähe sarnased elavate inimestega, vaid on enamasti väga kummalised ja fantastilised. Maskid ja kostüümid ,,Teispoolsusega" suhtlemisel peeti vajalikuks käituda ja esineda teisiti kui tavalises elus. Rituaalidest osavõtjad esinesid kostüümides ja maskides. Fantaasiaküllased maskid on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa. Maske on kantud ka hiljem, tänapäevalgi, mitmesugustel karnevalidel ja pidustustel. Ornamendid Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivad loodusrahvaid eemale nähtavast maailma jäljendavatest kujunditest. Selle üheks tagajärjeks oli ornamentide sünd ja areng
selged ja mõtetele. korrapärastes ridades. Kirjakunst Hiinas ja Jaapanis Hiina Jaapan Zen-Budismi mõjud · Alates 12. saj levis hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,zen". · Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Zen-Budismi mõjud · Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aindata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. · Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Maalikunst · Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia sontaansuses ja
pööranud. Saksa ja rootsi kirjamehi iseloomustas mõistagi kristlik vaatenurk. Seepärast suhtus enamus neist maarahva kommetesse umbusklikult või halvakspanuga. Igaühe isiklikust ilmavaatest sõltus vaid see, kas patuelus peeti süüdlaseks sakslastest ülemkihti või talurahva enda pahelist loomust. Baltisaksa kirjamehed kujutasid eestlasi enamasti, kui häbituid endassetõmbunuid olevusi, kes ei loobunud paganlikest rituaalidest. Sama moodi on kirjeldatud ka mõisnikke ja nende endi kombeid, tihti manitsuse vormis. Mõisas maksis teine kõlblus, kui külas. Herraste juures maksis põhjusmõte, et sugulik ühendus orjadega ei häbista. Nad sundisid tüdrukuid ja noorukuid võimuga oma himusid orjama. Teised said sedasamma kätte ähvarduse ja kullaga. J. Chr. Petri kirjutab: “Üks teine mõisnik tarvitas ikka saunas käies oma talutüdrukuid, üht teise järele pesijaks, kus ta nende puhtuse oma lihahimule ohverdas
Tavaliselt kõlab tema lauludes regilaul katkematult, nii nagu seda vanasti lauldi - eeslaulja ees ja koor järel et ei tekiks viisikulgu katkestavaid ühiseid hingamispause. Helilooja lisab üksnes põneva fooni või jagab regilaulu erinevate häälerühmade vahel või paljundab seda korraga erinevatelt helikõrgustelt jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi tänaseni alles. Paljud Tormise teosed rajanevad sellel väel ja võimsal sisendusjõul ( ,,Raua needmine"). Heliloojale on alati väga oluline olnud ka regilaulu traditsioonilise esituslaadi säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine
com/images/uploads/A_Jewish_Family_2.JPG) Heebrealaste jaoks oli perekond väga olulisel kohal. Perekond on juudi religiooni ja elu aluseks. Perekonna tähtsaim funktsioon oli laste õige kasvatamine. Esmajärjekorras lasus laste kasvatamise ja harimise kohustus isal, sest vana heebrea perekond oli patriarhaalne Igapäevaelus valitses perekonnas range distsipliin. Haridus säärases situatsioonis oli eelkõige osavõtt igapäevaelu praktilisest tegevusest ja religioossetest rituaalidest Heebrea haridus algas varases eas. Lapsele tutvustati pühakirja juba enne kooliminekut. Kooli läks poiss juba nelja aastaselt. Peamine ülesanne koolis oli seaduste pähe õppimine, lisaks õpetati muidugi ka teisi aineid, näiteks lugemist, kirjutamist ja aritmeetikat. Tüdrukud said haridust kodus. Ema osaks pidasid juudid ennekõike kõlbeliste aluste kujundamist lastes. Esmase käitumisõpetuse said lapsed emalt. 12- 13 aastaseks saades ütles isa piduliku tseremooniaga
*Majanduslik kindlustatusolemas oma kodu ja töökoht. *Haridusplaneerimine,rasedusvahendite kasutamise oskus. *Olemasolevate laste sugusoov saada eri soost lapsi. *Vanemate endi kogemusoled sa 1-lapselisest perest või mitmelapselisest perest,kas tahad oma lastele seda kogemust. RITUAALIDE OSATÄHTSUS PERES Rituaalid on inimesele olulised, kuna neid sooritades kogeb ta teatud rahulolu, positiivseid emotsioone ja turvatunnet. Iga perekond püüab kinni pidada teatud rituaalidest. See on ka mõistetav, sest pererituaalidel on kindlad ülesanded. Pererituaalid on sümboolse tähendusega korduvad sündmused, tegevused ja suhtlemisviisid, mis loovad ja kindlustavad perekonna identiteeti ning annavad pereliikmetele vajaliku ühtekuuluvustunde. PERE MAJ.ELU KORRALDAMINE Perek argipäevale avaldab mõju see,kuidas on korraldatud pere maj.elu e. pere maj.Pere maj hõlmab
...............6 2 1 REISIPAKETID LIINILENDUDEGA 1.1 Germalo reiside Jaapani eksootikareis 12.05 21.05.2012 Lend ümberistumisega Tallinn-Helsinki-Osaka ja Narita-Helsinki-Tallinn, toitlustamine lennukis (Finnairi liinilennud ja Japan Airlines). 10 päevane reis, mis tundub väga põhjalik olevat, külastatakse palju erinevaid linnu. Jaapan on kaleidoskoobi sarnane segu rituaalidest ja ajaloost, kõrgtehnoloogiast ja värvikirevast kultuuripärandist, looduskaunitest aedadest, pühamutest ja tihedalt asustatud sätendavatest linnadest. Reis annab äärmiselt ülevaatliku pildi Jaapani ajaloost, traditsioonidest ning tänapäevast. Majutus on väga mugavates hotellides, ning hinnas on ka palju sööke erinevates, nii traditsioonilistes kui ka kaasaegsetes söögikohtades ja restoranides, mis omakorda annab võimaluse vaadata sügavamale traditsioonilisse
spontaansem ja mänglevam ilukiri. Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Alates 12. Sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga "zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks.
Tänu tugevale perekondlikule institutsioonile, mis oli juudi religiooni ja elu alus, säilitasid juudid oma traditsioonid väga rasketes tingimustes. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne isa oli perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema
Tänu tugevale perekondlikule institutsioonile, mis oli juudi religiooni ja elu alus, säilitasid juudid oma traditsioonid väga rasketes tingimustes. Vana heebrea perekond oli patriarhaalne isa oli perekonna pea, juht, käskija. Isa oli laste esimene õpetaja ning pidev teadmiste see tähendab seaduse tundmise kontrollija. Haridus antud kontekstis tähendaski eelkõige osavõttu igapäevaelu praktilistest tegevustest ja religioossetest rituaalidest, mis kätkes endas karmi distsipliini. Hariduse andmine algas varakult, kui laps oskas rääkida õpetati talle esimesed palved, õpetussõnad jne. Kooli läks poiss enamasti 4aastaselt, kus õpetati lugemist, kirjutamist, artimeetikat. Ning peamine ülesanne oli seadused pähe õpida. Suursündmuseks noore juudi elus oli: poistel bar mitzva, tüdrukutel bat mitzva, kus noor tunnistati iseseisvaks ja võimeliseks ise otsustama, mis on õige ja mis on vale. Juudi naine ja ema
tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad, vaid Jeesus Kristus ja apostlid ühes pühakutega. Uued kristlased võtsid nüüd osa varem põlatud pidustustest ja rituaalidest. Kristlased ei olnud enam kannatav vähemus, kelle usk piirdus hingeeluga. Kristlus sai rahva ja riigi usuks, mis sobitas end uuenenud olukorras ka riigi tavade ja pidustustega. Varem ebajumalate kultusega seotud rooma kalendri pidupäevadel osalesid uued kristlased kui riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud oma ebajumalateenistusliku tähenduse, sõnastati ümber kristlikeks tavadeks. Kommetele,
loomad kuivama). Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni. Kogu maal ei olnud selle päeva toiduks vaid sealiha. Sel päeval söödi: sealiha, seapead, odrakruubid, hernestega keedetud seapea jm. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäeval kadunud, süüakse ikka tavapärast toitu ja ei peeta enam kinni rituaalidest, mis olid vanal-ajal. Suvistepüha- (liikuvad pühad, seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni) tüdrukud ehtisid end kiigele minnes kullerkuppudest pärgadega. Kiigel jagati ka kaselehtedega värvitud mune. Tuppa toodi sel päeval kase- ja toomingaoksi ning kevadlilli. Kaseokste sissetoomisele eelnes suurkorrastus nii majas kui selle ümbruses. Pühade laupäeval käidi saunas. Toitude poolest sarnanes karjalaskepäev kevadpühadega.
selleks terminit ,,kollektiivne sümbolism", mis tähendab rollide diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). 3. DANII ELKONENI MÄNGU TEOORIAD Daniil Elkonin (1904-1984) oli vene psühholoog, kes on uurinud koolieelikute ja nooremate
Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1.proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Thesphis- paneb aluse tragöödijale. 9. Vana-Kreeka teater- teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike.orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7
Nad on nagu keskaegne ja varasem vanamuusika, mis jääb Euroopa muusikakultuuris Bachi-eelsesse aega. Võib arvata, et uuemat moodi laulud ja uuem euroopalik muusikakultuur hakkas maarahva ellu tungima ajapikku, ehk kusagilt 17. sajandist mõisaelu vahendusel. See oli aeg, mil lihtrahva elus toimusid suured muudatused. Koos kõrtside ja viinapõletamisega tuli ka uus lõbutsemiskultuur, mis ei pidanud niiväga lugu enam vanadest rituaalidest. Tulid paaristants ja uued rahvapillid ning seda võikski lugeda ka maarahva muusikakultuuri moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel,
Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus Kaos Harmoonia Tume Hele Väljendub performance's Jätab endast maha tekstid Rituaalil on igas ühiskonnas suur tähtsus, aga kaasaegses ühiskonnas mõistetakse seda teisiti kui traditsioonilises. Tegelikult on kogu igapäevane elu rituaalidest kantud. Kultuuri arenedes rituaalide arv suureneb, nende staatus muutub, aga funktsioon jääb samaks. Rituaal tagab järjepidevust ja identiteeti. Tänapäeva rituaalid on põhiliselt inimesele suunatud, äärmisel juhul ühiskonnale. Arhailise ühiskonna rituaal oli kosmilise ulatusega. Tänapäeval on lapse kasvatamine (rituaalidesse pühendamine) ja õpetamine erinevad asjad, traditsioonilises ühiskonnas mitte.
Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega. Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega. Nii säilisid paljudes Kreeka linnriikides ja eriti Spartas vanad komestikud, traditsioonid ja rituaalid. Rituaalidest just need, mis puudutasid etappi, kus noormehest saab mees. Nii vanded, nõudedk kui ka kombetalitlus puutusid muutumatuna või väga vähesel määral täiendatuna Spartas aastakümneid, sadu. Kasvatuse ja hariduse põhieesmärk Spartas oli kasvatada häid kodanikke tuleviku tarvis. See ei puudutanud ainult professionaalsete sõdurite tootmist, vaid ka demokraatlike ja iseseisvate inimeste kasvatamist. Kasvatuse karmus õpetas noortele enesevalitsust, vastutust ja palju muud
selline. Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujundus ning osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke Euroopas. Katsushika Hokusai Zen budism Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,zen". Zen- budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu ei saa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aidata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus
Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud. Arusaam surmast, kui elust teises maailmas oli hästi arenenud juba Vana-Egiptuses, see on nähtav nende kunstis ja mütoloogias. Kinnitusi surmajärgse elu olemasolust ja uskumustest leiab muldapanekutest, rituaalidest ja kunstist juba preliterate kultuurides. Sõltumata surnukeha soost ja vanusest, võib paleoliitilistest muinaskalmetest leida oma kaasaja kohta tüüpilisi sõjariistu (kivipikukirved, jahiodad) ning skeletid on enamasti kaetud ehetega. Lääne-Euroopas domineerivad kaelakeed ja käevõrud on valmistatud väikestest karpidest, looma hammastest ja kihvadest. Ida-Euroopas on ülekaalus aga ümmargused helmed, mis on
Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrreldav dresseerimiesega. Täielik vanemate
valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonna liikmete jaoks. Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, väärtused moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme. Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid on avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. Kultuur koosneb seega sümbolitest, keeltest, normidest, väärtustest, rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises. Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega.
Hinduismi filosoofia peamine eesmärk on müstilise reaalsuse tajumine ja kuna see tegevus on loomult religioosne, siis on siin side filosoofia ja religiooni vahel eriti tugev. Hinduismi ei saa pidada filosoofiaks ega ka kindlalt piiritletud religiooniks. Pigem on see väga laiahaardeline sotsiaal-religioosne kompleks, mis koosneb lugematutest sektidest, kultustest ja filosoofilistest süsteemidest ning nendega põimuvatest mitmesugustest rituaalidest, tseremooniatest ja vaimsetest distsipliinidest. Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga,
diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). Piaget leiab, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus (Saar 1997:17). Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria (1979)
Eelkooliealisele lapsele võib mäng pakkuda erinevat liiki rahuldust, kuid alles konkreetsete operatsioonide perioodil muudab ausa mängu reeglite mõistmine selle rahulduse seaduspäraks (Butterwort., Harris 2002: 199). Reeglitega mängud jäävad Piaget järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, näiteks ,,Röövel ja politseinik" (Saar 1997: 20). 3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN Võgotski teooriale tuginedes töötas D. Elkonin välja lapse arengu periodiseeringu, milles iga perioodi iseloomustab mingi põhiline tegevus (Veisson 2009: 8). 1. Esimene eluaasta ehk imikuiga oluline on füsioloogiliste vajaduste rahuldamine, 8
värvitud puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuure. Jaapani tarbekunsti üheks suursaavutuseks on külmrelvad, mida kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). Zen-budismi mõjud. Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,Zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest. Seetõttu eisaa zeni õpetaja esitada mingit teooriat või seletust, kuid saab olla eeskujuks oma elustiiliga ja aidata õpilasi napisõnaliste, paradoksaalsete vihjetega. Zeni kloostrid kujunesid samuraide poegade kasvatusasutusteks. Kunstis võib zeni mõju näha kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis, kus
diferentseerimist ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar, 1997, 20). Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust. 5 Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Kikas, 2008, 133). 6 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS L
21. juuli). Paasapüha on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes pä on pühad päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud. Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo ehitis budistlike reliikviate jaoks Kagu-Aasias, sageli mitmekihiliste tornidega vt. paasapüha hinduismi pühakirjad (350-950 pKr), mille hulka kuuluvad müüdid, mis räägivad nii hindu jumalatest kui ka Visnu avataaradest, kosmose ja inimkonna päritolust, palverännakutest, rituaalidest, seadustest, kastikohustustest jne. Kokku on 18 peamist puraanat, millest iga ülistab mõnd Trimurti (Brahma, Visnu, Siv jumalat. Puraanad on väga olulised teosed rahvalikus hinduismis. Kõige populaarsemaks neist on "Bhagava puraana", mis käsitleb Krisna noorust ning julgustab temale pühendumist. eluenergia, eluhingus Juudi vaimulik hindude traditsiooni kohaselt Visnu seitsmes kehastus. Tema armastuse ja lahingutega seotud lood on pand kirja "Ramajanas"
Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene- näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik dekoratsioonidega. Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud, teemad, näited. Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral
sajandi algul Rio de Janeiros. Samba tants on elav ja rütmikas, 2/4 taktimõõdus, kuid igas taktis tehakse kolm sammu. Esimese taktiosa liikumist venitatakse kergelt teise arvel. Lugedes rütmi "üks- ja-kaks", kõverdatakse jalad ühe ja kahe peal põlvest, "ja" peal jalad sirutuvad, andes kokku iseloomuliku vetruva üles-alla liikumise. Sambale on omane ka väga liikuv puusavöö. Samba pärineb maxixest (nn Brasiilia tango), sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides
vandeid, matmisrituaale, kroonimisi, abiellumisi jne. Kaya'd on aga kindlustatud asulad, mille kultuuriruumid on asendamatud jõustumaks elavaks kultuuriks. mia rõhutavad identiteeti, järjepidevust ja sidusust Mijikenda kogukondades. (Traditions and...: 2009) Turisti jaoks on hõimu elus vaadata nii mõndagi. Näiteks on igal allhõimul oma keel, mis kattub teistega 70% ulatuses. Osa on võimalik saada ka erinevatest rituaalidest, näiteks palvusest hea tervise üle (Sadaka ya Mudzi) või palvetest, et põua või nälja ajal tuleks vihma (Kulomba vula). (The sacred...:2008) Just Keenia rannaäärne ala on turistide seas populaarne. Kaya metsade populaarsus aina kasvab ning inimesi hakkab üha enam huvitama erinevate hõimude eluviis. Kuigi Keenia on rajamas rohkem ja rohkem turistile mõeldud ehitisi, peab lootma, et kohalike hõimude elu selle all ei kannataks. 2.4. Setod Iga eestlane on kuulnud setodest
Tegelikult nähtub seisukoht esmalt vaimses hoiakus, mille ta äratab ja selle hoiaku mõjul sooritab indiviid transaktsioone, mis moodustavad tema rolli. Üks põhjusi, miks ajatäited on nii stereotüüpsed, on see, et nad teenivad nii stereotüüpseid eesmärke. 6 Mängud - Mäng - täiendavate varjatud transaktsioonide ahel, mis jõuab hästidefineeritud ja oodatud tulemusele. Protseduuridest, rituaalidest ja ajatäidetest eristab mänge jooned: 1) Nende peidetud loomus. 2) Tasu. Protseduurid võivad olla edukad, rituaalid tõhusad ja ajatäited tulemuslikud, kuid nad on kõik avatud. - Operatsioon - lihtne transaktsioon või nende seeria, mida kasutatakse spetsiifilisel selgel eesmärgil. Mänguanalüüsid: 1) Praktiline - tegeleb eri juhtudega, mis tulevad ette kindlates situatsioonides. 2) Teoreetiline - püüab erinevate mängude tunnusjooni abstraheeria ja üldistada, et need
ebameeldivate tegevuste ja stseenide läbitöötamine. Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4- 7.aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele. Reeglitega mängud jäävad P järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob P esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, nt. ,,Röövel ja politseinik". · Lev Võgotski(1896-1934) - ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive
ja stseenide läbitöötamine. Piaget märgib, et aegamööda lapse mängus sümbolid taanduvad ja ikka suuremat osa hakkab etendama keel. 4-7.aastase lapse mäng läheneb järjest enam reaalsusele. Reeglitega mängud jäävad P järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob P esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, nt. „Röövel ja politseinik“. Lev Võgotski(1896-1934) - ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise
ja sotsiaalses plaanis täpsemaks muutmist (Saar 1997:20). Reeglitega mäng Reeglitega mäng vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12. eluaastani. Reeglitega mängud jäävad Piageti järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: · ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele · teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust (samas:20). Piaget` järgi suudavad reeglitega mänge mängida lapsed siis, kui on saavutanud konkreetse mõtlemise taseme, st mitte enne viiendat eluaastat. Neid mängides õpivad lapsed reegleid mõistma ning nende järgi käituma (Niilo, Kikas 2008:133). Piaget leiab, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus (Saar 1997:17). 15
annaabi.ee 
