Kreeka orjandus
Kreeka orjandus
Kreekas tegid kõige raskemaid ja
ebameeldivamaid töid orjad
Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse
ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud
inimesed
Orjad moodustasid
ligi veerandi Kreeka elanike arvust
Kreeka orjandus
Orjad mängisid Kreeka igapäevaelus väga
olulist rolli
Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes
orjadest
Kreeka orjandus
Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa
Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni
hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja
ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid
Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
geomees
Õppematerjali autor
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused
neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätestatud ka Rooma õiguses. Orjad enamasti üh võõrad, mujalt sissr toodud. Kui oma üh liikmed olid orjad, siis enamasti toimus see karistusena ( nt võlad). Vana-Kreeka/Klassikaline Ateena 500-300 eKr Homeroses hästi näha orhade seisukord. Vaieldi, kas kreeka maj ja tootmine põhines orjadel. Kreeka puhul märgata, et vaba palgatööline on levinud. Enamasti kreeka põllumaj siiski tugeines väiketp ja nende peredele. Mõisates tüüpiline mõisa maa-ala väljarentimine väiketalunikele Käsitöö Kreekas Tüüpiliseks vormiks vabaettevõtlus. Käsitööline oli meister või töökoja/poe pidaja. Orje kasut. Tihti koolitati neid ka välja. Levinud oli ka orjadele vabaettevõtlus, kus ori müüs ise
11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid. Ka kirik pidas orje ning teised kiriklikud institutsioonid samuti. Eriti Hispaania valdustel, nt Kataloonias. Latifundiumieis vähenes orjade arv aga majaorjad olid väga tavalised. Ka Skandinaavias 13. sajandil orjade pidamine levinud, viikingid võtsid neid. Orjus polnud keskajal kuhugi kadunud. Lääne tsivilisatsioon jaguneb: orjaühiskonnad nagu klassikaline Kreeka, klassikaline, hiline vabariik ja printsipiaat Roomas, Brasiilia, Kariibimere saared, Põhja-Ameerika lõunaosariigid. Teiseks ühiskonnad orjadega. Pärisorje 90%, orje 40%. Oleneb ka sellest, kuidas mõisteid defineerida. 18.Mis sai termist servus keskajal? Servus olnud levinum nimi orjadele. Keskajal tähendus läks laiaks, servuse all mõeldud pea kõiki mittevabasid. 12. sajandil Würtembergis kloostris Ortlieb kirjutab kloostri familiast
koosnes teejuhtidest ja turvamajadest, mis abistasid orjasid vabadusse jõudmisel. Ori on inimene. Mõned inimesed pidasid orjapidamist vääraks ja soovisid seda kaotada. Nad moodustasid koos organiseeritud liikumise, mida toetasid paljudest eri gruppidest pärit inimesed ja mis aitas orjadel ,,maa-aluse raudtee" kaudu vabaks saada ning mis tegi avaliku arvamuse muutmise nimel tööd. 1865. aastal keelustas Ameerika Ühendriikide kongress orjapidamise. Minu arvates oli orjandus põhjustatud ajaloo loomulikku käiguga. Muidugi oli see ebaõiglane, kuid kes hoolis tol ajal üksikinimese õigustest, on ta valge või mustnahaline? Ühiskonna arenguga koos muutusid ka arusaamad isikuvabadustest ja õigustest ning sammuti loomulikul viisil oli orjandusele lõpp pandud. Kahtlemata, on orjad olnud kogu ajaloo jooksul eelkõige inimesed vaid ühiskond jõudis selle arusaamiseni alles poolteist sajandit tagasi. Tolle aja inimese silmades oli ori eelkõige tööriist.
Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida
· Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8
tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga niinimetatud pikad müürid, mis ümbritsesid Ateenat tema sadama Pireusega. Seega muutus
Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all (palju orjasid). Insulae. Domus on rikastele ja tavapopulatsioonile ehitatakse 3,4,5 korrulisi elamuid, millel on vahel ka rõdud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid