Ladina-Ameerika tantsud (1)

Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha)
-on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants.
Tšatšat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tšatša on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest.
Tšatša loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet.
Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tšatša on tempokast tants.
Tšatša tempo on 28-30 takti (u 120 lööki) minutis . Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki.
Võistlustel tantsitakse tšatšat Ladina-Ameerika tantsude seas teisena
6
Rumba
Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel.
Rumbat iseloolustab kõige rohkem väljend "armastuse tants". Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba erootilis-romantilist feeling ´ut edasi anda. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants.
Võistlustel tantsitakse kuuba rumbat, seltskonnatantsijad harrastavad aga tihti ruutrumba tantsimist. Need kaks on küll sammude skeemilt erinevad ja muusikassegi tantsitakse neid erinevalt, kuid põhiline alatoon - anda edasi tundeid - jääb ikka samaks. 
Rumba tempo võistlustel on 27 takti minutis, kuid seegi tempo on aja jooksul langenud võimaldades edasi anda veelgi rohkem tundeid.Rumbat tantsitakse järjestuses kolmandana.
5
Samba
Aafrika juurtega Brasiilia tantsu- ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus. Samba on seltskonnatantsuna väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast.
Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afro-brasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 1923-24 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis.
4

Paso doble
Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks .Paso doble tants kestab 2 minutit ning highlight´ide ajal võtavad tantsijad tavaliselt sisse mõne huvitava poosi. Võistlustel tantsitakse alati originaalse paso doble muusika järgi, sest see kirjeldab kõige paremini õiget õhkkonda. Samas on see õhkkond jällegi üks asi, mille üle palju vaieldakse, sest kui paso doble peaks kuulu järgi pärinema Hispaaniast, siis tegelikult sellest tantsu Hispaanias ei tunta. Paso dobles on küll sugemeid hispaania rahvatantsust ja flamenkost, kuid samas kirjeldab ta härjavõitlust ning arvatakse, et see tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. On neidki , kes arvavad , et paso doble ei sobi oma olemuselt võistlustantsude sekka, kuid praegu ta seal siiski on. Võistlustel tantsitakse seda sõjakat  marsimuusikale sarnanevat tantsu neljandana enne jive ´i, tempoks 60-62 takti minutis.
3
Jive
Küllap vist kõge kiiremaks ladina tantsuks võib nimetada jive´i. Jive´i esiisaks on mõningatel arvamustel olnud Jitterbug, mis ei ole praegu sugugi nii populaarne kui jive. Kuigi ei saa ju ka salata , et jive´i populaarsus on tugevalt põhjustatud just selles,t et ta on võistlustantsu programmis . Rahva seas on aga jive´ist arenenud välja hoopis rock ehk siis 1950ndate menukate rock and roll tantsude eelkäijaks ongi jive. Arvatekse isegi, et ilma jive´ita poleks diskotantsu tekkinudki. Tavaliselt hakkab jive lastele kohe meeldima , sest seal on palju hüppamist, liikumist ja muusika on alati särtsakas ning lõbus. Samas väsitab ta juba ühe loo jooksul üsna ära ka, mistõttu ehk ongi seltskonnatantsijate jaoks välja mõeldud rockilaadsed tantsud.
Võib-olla tingituna selle tantsu hoogusest, võib-olla millestki muust , igal juhul on jive ladina tantsude seas võistlustel viimaseks pingutuseks ehk siis viies tants. Jive´i tempo peaks olema 42-44 takti minutis
2
Sissejuhatus
Ladinaameerika rütmid on mõeldud tulihingelistele. Kui standardtants on põhjamaalasele sobivalt rahulik, siis ladina tantsud kütavad kirgi – neis on romantikat, erootikat, liikumist ja salapära. Kleididki on ladina tantsudes napimad ja see annab võimaluse nautida keha igat liigutust.
 Tegelikult on ladina tantse terve rida – lisaks võistlustel tantsitavatele viiele tantsule võiks nimetada näiteks mambot, salsat, lambadat jt.
Ladinaameerika tantsud võistlustel ( Eestis kasutuselolevas võistlusjärjestuses): samba, cha-cha-cha, rumba, paso doble, jive.
1
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Ladina-Ameerika tantsud
Referaat
2008mai
Kasutatud kirjandus
google.ee
vikipeedia.ee
8
Sisukord
1……….Sissejuhatus
2……….Jive
3……….Paso Double
4……….Samba
5……….Rumba
6……….Tšatša
7……….Sisukord
8……….Kasutatud kirjandus
7