Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj.
ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed:
3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja
Viikingid kehtestasid end ka Venemaa kunagistel aladel, olles suisa sealsed valitsejad. Prantsusmaal anti normannidele lausa oma maatükk, mis kannab tänini Normandia nime. Elanikud on muidugi ammuilma prantslastesse sisse sulanud. Taoline tihe suhtlemine kristliku Euroopaga tõi oma paratamatu tagajärje skandinaavlased võtsid vastu ristiusu. Selle vastuvõtmine käis käsikäes ka riikide tekkega, sest kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks. Taani, Rootsi, Islandi ja Norra riigi tekkimine leidis keskmiselt aset umbes 1000 aastat tagasi. Ka Britannia sai varakeskajal oma tänaste rahvaste emamaaks. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tungisid saarele germaanlased, põhiliselt anglid, saksid ja jüütid. Varasemad kohalikud keldid ja piktid suruti põhjaossa. Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast
Meile on teada tuntud tegelane Kalevipoeg, kelle kohta on nii mõneski Eesti piirkonnas rääkida oma lugu. Hiljem lisandus lisaks meie kangelasele ka Vanapagan, kes ma arvan, on tulnud ristiusust Kuradi näol. Sellisel juhul võiks ju Kalevipoega samastada Jumalaga? Nüüdseks on Kalevipojast ja tema vägitegudest koostatud ilmatu palju raamatuid nii värsivormis kui ka lasteraamatutena. Tänapäeval kohtab müütide tegelasi mingil määral ristiusus, kuna need ongi arvatavasti sellest tulnud. Eestlaste muinasusundis oli palju uskumusi, traditsioone jpm. Tänapäeval puutume kokku müütidega, mida kantakse põlvest põlve, ravitsejatega, esivanematekultusega, Jumala ning väga vähesel määral ka looduse hingestatusega. Muidugi on uskumused võrreldes muinasajaga muutunud, kui on siiski mingil määral praeguses maailmas kasutusel.
Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai sellest esimene paganlik tempel Roomas, mis pühitseti ristiusu kirikuks ja sai nimeks Santa Maria ad Martyres. Suur hulk ristiusus märtrtite ja teiste kristlaste põrme maeti Rooma katakombidest ümber selle pühakoja põranda alla. Purustused ja rüüstamised Aastate jooksul on ehitis vastu pidanud mitmesugustele purustustele. 663. aastal laskis Bütsantsi keiser Constans II üles kiskuda Panteoni katuse, et kätte saada kullatud pronkstahvleid. Keskajal oli Panteon palju aastaid kasutusel fordina. Paavst Urbanus VIII(Maffeo Barberini) laskis aga Panteoni protikuse sisemusest prnksi maha kiskuda
Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst. Keskajal toimus meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Kunstis tehti palju suuri saavutusi, eriti just arhitektuuris. Euroopasse rajati
3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks.
· Sündide ja surmade registreerimine d) Suleti enamus kloostreid. e) Vähendati vaimulike arvu, säilis 2 vaimuliku astet küree, kui alamvaimulikud ja piiskop. f) Vaimulikkudele määrati kindel palk, pidid vanduma kindlat truudust võimudele põhjustas vaimulike lõhenemise. Vannet mitte andnud vallandati, paljud neist liitusid konte(r)-revolutsiooniga (revolutsiooni vastastega). 3. Dekristianiseerimine kiriku vastane tegevus ristiusus välja juurimiseks (ajendiks paljude vaimulike revolutsiooniline vastalisus) a) Ülemaaline moraalikultus · Hävitati ususümboleid · Vaimulikud pidid abielluma · Vaimulikud pidid ülal pidama mõnda vaeslast või vanurit. b) (Vastaspoolest jakobiinid kuulutasid) mõistuse kultus, valgustuse ideede mõjul. · Pühakujude asemel austati filosoofide, revolutsiooni märtrite kujusid.
surmata Jeesus või üks röövel. Rahvas valis Jeesuse ning Pilatus lausus nüüdseks kuulsakssaanud sõnad: "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks.", ning rohkem loosse ei sekkunud. See oli Pontius Pilatuse omaenda viga, et ta ei tundnud ära oma lunastajat, ta ei kuulanud piisavalt oma südant, kuigi tegelikult aimas, kes Jesua on. Jah, see oli tema viga, samas kogu inimkonna õnnistus. Tekib huvitav filosoofiline küsimus sellest, milline oleks olnud Jesua tähendus ristiusus ilma suremata ja mis oleks kristlus ilma ristil hukatud Jeesuseta ning et kas ristisurm oli inimkonna jaoks ,,hea" või ,,halb". Pilatuse või koguni Juudase enese roll muutuks arutluste kohaselt selles kontekstis. Võimalikke loogilisi arutluskäike on mitmeid, mõni parem, mõni halvem. Kahjuks ei leia me kindlaid pidepunkte ka romaanist. Pigem tekitab romaan hoopis lisaküsimusi. Tegelikult ei olnud Pilatuse süü suur, kuna enamus
- Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone - Kuid! Kirikul tuli selle võidu eest maksta: tuli alistuda keisri tahtele, riik kinkis suuri maavaldusi – kirik hakkas rikastuma ja ilmalikustama, eelalduma algkristlikust vaesusest ja vendlusest. Sellele vastukaaluks kujunes 2 jõutegurit: paavstlus ja kloostriinstitutsioon. - LISAKS: 1. Miks pöörati ristiusus vanade polüteistlike religioonidega võrreldes tunduvalt suuremat tähelepanu õigele uskumusele? 2. Millised ristiusu küsimused tekitasid kõige enam vaidlusi? 3. Töö Piibli tekstiga. - Jeesuse mäejutlus - Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu! - Aga mina ütlen teile: Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!
kükloop — ühesilmaline hiiglane kreeka müütides. labürint — keerdkäikudega ruum, nimetus tuletatud muistse Kreeta kuninga Minose paleest. ladina rist — rist, mille püstharu on pikem kui põikharu. liseen — lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks, kasutati palju bütsantsi ja romaani ehituses. lööv — tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel sammastega eraldatud piklikud ruumiosad; põikhoones esinevad põiklöövid. madonna, jumalaema — ristiusus Jeesus Kristuse ema Maarja; kunstis Maarja kujutis koos Jeesus-lapsega. mastaba — vanaegiptuse lameda katusega haudehitis. mausoleum — suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias. meander — kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. menhir — pronksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas. minarett — islamiusuliste templi, nn. mošee torn.
Rooma riik 395-1453. Keisril piiramatu võim. Õukond suur ja uhke, palju ametnikke, Elanikkonna põhiosa talupojad. Linnades käsitöölised ja kaupmehed. Kuulus keiser Justinianus. Kultuuritase väga kõrge. 16. Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana ! 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19
1. rooma piiskop, Paulus- kristluse levitaja. 18. Ristiusu tekkimine? Kristus- oli messias, kristlased- kristuse õpetuse kummardajad, piibel- vana ja uus testament kokku, Uus Testament-Johannese ilmutusraamat. Apostlid- usu kuulutajad, piiskop- kogudusejuht, eremiit- elasid eraldi, pühendasid ennast jumala teenimisele. Basiilika- algselt oli madal kohtumaja, hiljem ehitati kirikuid. Katoliku kirik- üks osa ristiusus, kristlaste organisatsioon. 19. Mis muutus hilise keisririigi ajal? III- V saj. oli keisrite piiramatu võim, Senat kaotab oma tähtsuse. Inimesi hakati pikkamööda elukohta kinnistama, et makse kätte saada. Riigi lääneosas elati rohkem maal ja toimus linnade allakäik. Kujunes naturaalmajandus, ei kaubeldud enam nii väga palju. Ristiusk. Sõjavägi kasvas, järjest rohkem kasutai seal germaanlaste väeosi. 20. Millise sündmusega lõppes vanaaeg?
õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus Sintoismis puuduvad normid või käsud. Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head.
murduks. Üldiselt säärane kinni hoidmine neile ei meeldinud, sest nii ei saanud nad uuesti sündida ning omad lapselapsed teda puuslikuna kasutasid. Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist. Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega
keelatud.Korraldati aeg-ajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu ,et sundida nad usust lahti ütlema.Kuid nad ei suutnud takistada ristiusu levikut. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik-Keiser Constantinius legaliseeris ristiusu 313. aastal.Sellest sai kiiresti impeeriumi valitsev religioon.4 saj kuulutati ristiusk keiserriigi ametlikuks riigiusuks ja koos sellega algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine.Vanade jumalate templid muudeti kirikuteks.6 saj lõpuks oli enamik Vahemere maad ristiusus. Kiriku struktuur-Piiskopkond eesotsas piiskopiga.Piiskopile alluvat piiskonda nimetati diötsees.Suuremate eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid.Kujunes välja 5 peapiiskopkonda.Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid-Kirik muutus üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigifunktsioone.Kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust
Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12 pater, papa – mõlemad tähendavad kirikupead ristiusus sakrament – kiriku õnnistav toiming, nt ristimine, usukinnistus ja armulaud. Pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. katedraal – katoliku kiriku pühakoda askees – ülimalt vähenõudlikult elamine inimvõimete piiridel, loobumine füüsilistest ja vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid
vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim
,,Piibliõpik" Toomas Jürgenstein I VT JAOTUMINE Ristiusus ja judaismis on VT jaotatud osadeks erinevalt. Ristiusu traditsiooni järgi on see jaotatud (1) ajalooraamatuteks, (2) suurteks ja väikesteks prohvetiraamatuteks ning (3) õpetusraamatuteks ja lauludeks. Judaistlik traditsioon jagab VT vastavalt (1) seaduseks ehk tooraks, (2) varajasteks ja hilisteks prohvetiteks ning (3) kirjutisteks. TEKKEPAIK JA TINGIMUSED Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina. Sealset kultuuri on oluliselt
uurimisega, tehes selgeks nende päritolu ja vermimisaja. Samuti ka kaubandussuhteid. Etnoloogia Rahvateaduste uurimine. Kasutatakse igapäeva elu leide,et neid tõlgendada. Rahvaluule - See sisaldab vanu pärimusi ja seletus tegevuste kohta, näiteks kuidas künti vms. Kroonikad Kroonikad sisaldavad küllaltki täpseid kirjeldusi muinasaja ühiskonna kohta. Neist mahukaim ja täpseim on Henriku Liivimaa kroonika, mis kirjeldab ristiusus levitamist Läti ja Eesti aladel. 3. Kiviaeg §2 Pulli asula ja Kunda Lammasmägi (aeg, asupaik), arheoloogiline kultuur, Kunda kultuur (aeg, elanike tegevusalad, tööriistad), kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal
oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik." 4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. Me vaidleks sellele vastu ja väidame, et näeb küll vahet. Ristiusus usuti jumala olemasolusse ja haldjatesse, maausus usuti ussisõnu. Kuigi näiteks Ülgas, kes oli põline metsaasunik ja elutark, ei uskunud ussisõnu vaid hoopis haldjaid. Vootele ütles: ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus." Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma, näiteks Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel.
elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja
sümbol. Skylla ja Charybdis- Kaks merekoletist-kaljut, kes valvavad merekitsust. Ka väljapääsmatu olukord, milles üks lahendus pole teisest parem. Damoklese mõõk- Pideva ohu sümbol. Ka naudingus ja õnnes pidevalt ähvardavat hädaohtu. Elektra kompleks- Haiglane isa-armastus. Esineb enamasti tütardel. fööniks- müütiline lind. Ilmus iga 500 aasta tagant, põletas end tuleriidal, ärkas noorena uuesti ellu. Sümboliseeridb Rooma riigi igipüsivust. Ristiusus: surnust ülestõusmist, Jeesust. Gordoni sõlm- Keerulise probleemi lahendamine ühe otsustava liigutusega või vägivalla teel. hapud viinamarjad- Miski, mis väidetakse olevat vähemväärtuslik ainult seetõttu, et see on tegelikult kättesaamatu. kentaurid- Hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Kerberos- Hadese sissepääsu valvav 3 peaga koer, kes sisse lasi kõik hinged aga välja mitte ühtegi. kimäär- Lõvi pea, kitse keha ja mao sabaga koletis, hirmukujutlus, viirastus.
Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt Nad austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid; nende kujutluses maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega; valküürid; Valhalla-võitluses hukkunud sõdalaste
Suurus mõjutas otseselt kultuuri Alistasid väga palju erinevaid rahvaid, kellelt nad kultuuri üle võtsid Etruskid ja Kreeklased olid põhilised kellelt võeti kultuuri üle Lubimördi kasutuselevõtt Betooni leiutamine Suur osa Rooma teesid on alles jäänud Kujusid tehti valitsejatest ja sportlastest Realistlik kujutuslaad Ees Aasias tekkis uus usund, mida nimetatakse Ristiusuks Aastal 0 tekkis Kristlasi hakati tagakiusama, et vältida uue usu levikut Roomlased nägis ristiusus riski, kuna see väitis, et valitseja ja ori on võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu
Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan. käis käsikäes riikide tekkega.Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.Pärast neid sündmusi hakkasid harvenema viikingite retked Skand. Kaitse normannide vastu muutus tõhusamaks. Skand. maailm. jumal.ruunid, saagad: Paljude rahvaste kombel austasid skandin. loodusjõude.Valhalla oli võitluses hukkunute sõdalaste vald.Muinasskandi. nägid maailma 3-osalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, aga tema kõige alumine juur põrgusse mida ühendas vikerkaare tee.
Prantsusmaal on aroomteraapia sellest ajast laialt levinud Teise maailmasõja ajal kasutas sõdurite haavade ravimiseks eeterlikke õlisid dr. Jean Valnet, samal ajal arendas austria biokeemik Marguerite Maury õlide kasutamist massaazitehnikates. (Jan Kusmirek, lk 5). Lõhnade kasutamine usulistes traditsioonides Islam, hinduism, budism, sintoism ja taoism on kasutanud suitsutusrohte usutalitustes katkematult läbi aegade. Ristiusus ja judaismi traditsioonides on lõhnade kasutamine erinevatel ajaloo etappidel varieerunud. (Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt 6000 aastat tagasi. Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma, Visnu ja Siva) auks põletada lõketena lõhnavaid puid, millele lisatakse ka pühitsetud õlisid
teispoolsusega, samas aga teha ruumi siiajääjate leinale ning aidata neil leppida tekkinud olukorraga. Erinevad religioonid selgitavad surmajärgseid sündmusi väga erineval viisil, kuid põhisuund on kõigil siiski sama inimene koosneb kahest osast: kehast, mis on kaduv, ja hingest, mis jätkab eksistentsi. Tähtsal kohal raamatureligioonide kinnistumises on Lähis-Ida kultuuriruumis sündinud religioonide õpetus. Lähis-Ida põhireligioonides ehk judaismis, ristiusus ja islamis usutakse maailma ja inimese ainulaadsusesse. Need on ilmutususundid, kus jumal on ilmutanud oma tahte inimkonnale. Elu mõtteks on jumala tahte järgimine. Maailmapilt on lineaarne nagu joon, millel on algus ja lõpp (alfa ja oomega). Jumal lõi maailma ja tema oma kõikvõimsuses võib sellele ka lõpu teha. Sünd ja surm toimub ainult üks kord. Kui maailm hävib, algab igavik. Usutakse, et elu jätkub ka peale surma ning inimene suunatakse teispoolsuses kas taevasse või põrgusse
Tehti reljeefi millega kaunistati kapiteele ja sarkofaage. Maalikunst 3 maalikunsti liiki>seinamaal ja mosaiik,ikoonid ehk pyhapilt,miniatuurmaal.Seinamaalidega ja mosaiikidega kaunistati kirikute siseseinu.V2lja t66tati kindel kord piibliaineliste maalide paigutamiseks.Lisaks kujutati ka valitsejaid.Kolm v2rvi domineerisid>must,kuldne,violetne.Figuurid on pikaks venitatud.Ikooni maali eeskuju v6eti Egiptuses ja Syyrias levinud muumjaportreedest.Ja ristiusus kujutatakse ikoonide pyhakuid ja m2rtreid.Ikoonid on maalitud pinnaliselt.Kirikusse ehitati altari ette ikonostaase.Ikkonidega kanistatud kolme uksega pildisein Kreeka katoliku kiriku altari ees.Miniatuurmaal ehk raamatupildid mida tehti k2sitsi ja olid usulise sisuga.Miniatuuris hakati kaunistama v2ga rikkalikult esit2hte.Bytsansi kunstile oli 8 saj raske aeg kuna siis tegutsesid niinimetatud pildieitajad.Need olid inimesed kes pyydsid h2vitada kunstiteoseid millel kujutati inimesi
põhitõde. Ainujumal. Kogu see maailm on Jumala kunstiteos. Usufenomen. Mimesis puudus. Jumalikku maailma ja Jumalat ei saanud kujutada. Jumalat sai kujutada teatud sümbolite abil (näiteks Jeesus Kristus). Eesmärgiks on jumalikku esindada meeleliste vormide abil ja seda nii, et need ei muutuks reaalsuse otsesekskujutamiseks. Nähtavat ilu tõlgendatakse kui nähtamatu sümbolit. Ikoon (pühapilt)– tavaliselt kujutatud Jumala ema ja Jeesus Kristust. Rist – universaalne sidememärk. Ristiusus on see lootuse ja surma sümbol. tähendus on seotud surmaga ja surma võitmisega. Altarimaalid KIRI – pühakiri – Piibel Milline on Augustinuse arusaam kunstist ja selle päritolust? Kunst on vajalik vaid selleks, et tunnetada jumalat ja hinge. kunst on vaja, et pühakirja paremini mõista. No ta oli ju keskaja mõtleja - et kõik need vitraažid ja illustratsioonid käsikirjades jms teenivad seda üht eesmärki. Füüsilisest maailmast ta suurt midagi ei arvanud
nimekirja Kristlus e. ristiusk U. 2 miljardit järgijat Ristiusk on maailma kõige suurema ja kõige kiiremini kasvava järgijaskonnaga. Monoteistlik usund usutakse ainult ühte jumalat Kolmainsus e. triniteet üks jumal kes avaldab end kolmel eri viisil(persoonid;hüpostaas) : isa, poeg ja püha vaim Inkarnatsioon jumal sünnib inimeseks Aabrahami usundid - islamis on 1 jumalasaadikutest, juutidel esiisa kellest tulenetakse, ristiusus viimane esiisa Ristiusk on rajatud usund Ristiusu rajaja on mees kelle nimi on Jesua, millest on tuletatud Jeesuse nimi. Ajalooline isik. Christos salvitu/võitu Masiah ehk messias Jeesuse sünniaeg on 7 eKr 30 pKr Jeruusalemma templi ülempreester, kelle nimi on Kaifas ja Rooma asevalitseja Pontius Peatus Evangeelium nimetati algul kogu kristlikku õpetust, nüüd raamatud Protestantlikes kirikutes on Vana-Testamente vähem, kui mujal Uue Testamendi raamatuid on 27
Osa rüütleid (kel polnud oma lääni) elas oma senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna, kuid osa rändas ringi ning otsis sobivat teenistust. Enamik neist lootis siiski saada endale lõpuks maa ning tänu sellele ka kindla tuluallika. Üha enam hakati tähtsustama rüütliseisust ning tänu sellele hakkasid suurnikud (ka kuningad) eriti rõhuma, et nad on eeskujulikud sõjamehed. Sellele aitas kaasa ka kirik, pannes rüütleid teenima ristiusus ideaale. Kirik astus vastu feodaalsõdadele, kuulutades seal piirkonnas rahuaja. Kõrgkeskajal muutus rüütliseisus järk- järgult päritavaks aadli seisuseks. Et rüütliks saada, pidi olema kindel kasvatus ja sõjaline treening. 7. a teenistust aadliperekonnas paazina, kus õpiti käitumist ja häid kombeid. 15. a hakati kannupoisiks ehk rüütli relvakandjaks ja saatjaks. 20. aastaselt löödi ta pidulikult rüütliks
Vt netist 37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Religiooni ja rahvausundi kokkupuuteala. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest. Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Filoloogiline/ tüpoloogiline- uuritakse legende ja nendes esinevaid kummitusi
nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Näiteks tuleb vältida kalduvust pidada lihtsate ühiskondade inimesi endast vähem arenenuteks või vähem intelligentseteks. 6. Siirderituaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine (4647). Avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas, tuntakse siirderituaalidena (kõige tavalisemad noorukiikka jõudmisega seotud; ristiusus laste leeritamine). Rituaali funktsioon on kõikjal tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse eest, ja viia inimese püüdlused,emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla. Subkultuuriks ehk sulbkultuuri kohandumiseks nimetatakse erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises. Ühiskonna gruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades (nt arstid, kes kasutavad erialasõnavara). Kuna kõikides
"Maarja Magdaleena kõrbes", "Maarja Magdaleena palvetamas" vms. Meenutame vaid, et väga tihti kannavad seda kohtumist kajastavad teosed ladinakeelset nime NOLI ME TANGERE, mis oleks eesti keeles: Ära puuduta mind! Paraku ei räägi ükski evangelist sellest, millal täpselt ja kuidas Jeesus ellu ärkas. Ehk oli ta varjusurmas, sest ei purustatud ju tema sääreluid, nagu tehti tema kahe saatusekaaslasega? Kõigis usundites, ka ristiusus, on palju sellist, mida polegi vaja ühel või teisel moel põhjendada. Ehk piisaks meilgi lähtuda üksnes sellest, et usk Jeesuse ülestõusmisse on üks ristiusu põhitalasid. Praegu huvitab meid eelkõige see, kuidas kujutasid seda müsteeriumi suured kunstnikud. __________ 1 Maarja Magdaleena Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja ka hiljem mängisid tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel
mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. 2. Linlaste ellusuhtumine a. Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: · Aadlisuguvõsa tänavalahingud. · Vaese lihtrahva väljaastumised. · Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. b. Rahakultus: · Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. · Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. · Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. · Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. 3. Linnakultuur ja linnakirjandus a. Pidustused: · Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. · Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. b
esikülge krooniv peasimss, palatso keskele ehitati avar sammaskäikudega õu. Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris
"Maarja Magdaleena palvetamas" vms. Meenutame vaid, et väga tihti kannavad seda kohtumist kajastavad teosed ladinakeelset nime NOLI ME TANGERE, mis oleks eesti keeles: Ära puuduta mind! Paraku ei räägi ükski evangelist sellest, millal täpselt ja kuidas Jeesus ellu ärkas. Ehk oli ta varjusurmas, sest ei purustatud ju tema sääreluid, nagu tehti tema kahe saatusekaaslasega? Kõigis usundites, ka ristiusus, on palju sellist, mida polegi vaja ühel või teisel moel põhjendada. Ehk piisaks meilgi lähtuda üksnes sellest, et usk Jeesuse ülestõusmisse on üks ristiusu põhitalasid. Praegu huvitab meid eelkõige see, kuidas kujutasid seda müsteeriumi suured kunstnikud. __________ 1 Maarja Magdaleena Jeesusel oli peale 12 jüngri ka naisõpilasi, kes jäid talle truuks surmani ja ka hiljem mängisid tähtsat rolli tema õpetuse levitamisel
sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on. Dante arvas, et melanhoolikuid karistama ei pea, vaid veenmise teel nad väärettekujutlustest vabastada. Aastal 1633 välja antud korraldusega pandi Liivimaa konsistooriumile südamele, et ta peab ,,likvideerima paganliku ebajumalakummardamise, nõidumise ja ebausu." XVII sajandil oli veel tegemist perioodiga, mil vähemalt osa talupoegi nägi ristiusus ,,võõrast maagiat" ja selle vastu võitles. Talupoegi maeti veel kalmetesse ning kui politseivõimud andsid inimesi kohtutesse ja nõidu põletati, käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas. Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel
olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri 8. saj. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis 11. sajandini. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini-äärseid alasid. 911. a. andis Lääne-Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Põhja-Prantsusmaal Normandia hertsogkond. Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taani võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960. a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason, kuid levis usk Olav Püha ajal 1016- 1028. Skandinaavlaste maailmapilt. Maailm on müütiline kolmeosaline ilmapuu: · Taevas Asgard, kus elasid jumalad. · Keskosa Midgard, kus elasid inimesed ja seda ümbritses maailmameri,
Ka on töölauludes tuntud koori hõigetest välja kasvanud nn. riff-lühike fraas, mida on võimalik peaaegu muutumatult korrata harmoonia muutusest hoolimata. 4. SPIRITUAALID Aafrika suguharude vahelistes võitlustes oli loomulikuks nähtuseks, et alistatud suguharu võttis üle võitja jumalad. Selles peitus loogika, sest kaotus näitas, et vastase jumalad olid tugevamad ja vanu, häbistatud jumalaid polnud vaja austada. Sellepärast oli ka ristiusus levitamine orjastatud neegrite seas võrdlemisi lihtne. Ristiusk lubas paremat tulevikku, küll alles taevas. 19 sajandil hakkas neegrite eraldumine nn. segakirikutest (need hõlmasid nii valgeid, kui mustanahalisi). Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone. Nimetust spirituaal kasutati juba Uus-Inglismaa asunike vaimulike laulude kohta. Varasemates vormides kujutas
oma toimetused sinnapaika ja tõttasid imetlema tema suurepärast kuju ning kauned näojooni. Ilu peeti keskajal pühaduse tunnuseks nagu tarkust ja vagadustki. Tegelikult oli Aquino Thomas tüse ja kehva tervisega mees. KETSERLUS Ketserid- inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusus kiriku tekkega. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, sajandil tekkisid uued ketserlikud liikumised. Ketserlikud liikumised said enamasti alguse Vahemere linnadest(areng kiire, kristlikest ideaalidest eemaldumine). Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine(puhas). Nad eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vaimulike lõtvu elukombeid, õndsus oli hinge vabanemine maapealsest kehast
veel erinevaid stiile või vorme(Mahalia Jackson, Nat King Cole jne.): · gospel songs (evangeeliumilaulud) · moans (kaebed) · shouts (hõisked) · sermons (jutlused) Selleaegsete kirikulauludega, olnud need siis evangeeliumilaulud või kaebed, otsiti väljapääsu mustas maailmas olevatest raskustest. Otsiti lohutust maapeal olevatele piinadele, mis on saanud osaks tänu valgete inimeste toodud orjusele. Nende lauludest tuleb välja, et nende jaoks on ristiusus eksiteeriv Jumal mitte kõrgel taevas, vaid pigem meie juures maapeal ning kõigi meie tavaliste inimeste sarnane. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inimlik kurbus paljudes kauni meloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" - "Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "Vana saatan on toimekas vanamees, ta veeretab
Õige on kirjutada Läti majandus ja Eesti majandus. Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender. Lõbustuspargis on Ameerika mäed (Ameerika suure algustähega). Spordiala on Ameerika jalgpall. Õige on Eesti juudi kogukond, mitte Eesti Juudi Kogukond. Õige on kirjutada nii Harju maakond (teine sõna väiketähega) kui ka Harjumaa (kokku). Kirjutage Krakovi vorst. Sõnaühendis Eesti raha on täiend suure algustähega. Ristiusus on viimne kohtupäev (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tema Pühadus dalai-laama (väikese algustähega). Õige on Taani kuninganna (kohanimi suure algustähega). Kirjutada tõotatud maa (väiketähtedega nii otseses kui ka piltlikus tähenduses). Õige on kirjutada Euroopa kirjandus. Joogi nimi on Sprite (suure tähega), mitte „sprait“. Tartus on Vabaduse park. Kas ka park on suure tähega? – Ei ole, liigisõna käib väiketähega.
Õige on kodanikupäev (väikese algustähega). Õige on Hiina kalender. Õige on kirjutada kala Tai moodi. Nimi Tai on suure algustähega. Lõbustuspargis on Ameerika mäed (Ameerika suure algustähega). Õige on kirjutada Ameerika jalgpall. Õige on Eesti juudi kogukond, mitte Eesti Juudi Kogukond. Õige on kirjutada nii Harju maakond (teine sõna väiketähega) kui ka Harjumaa (kokku). Kirjutage Krakovi vorst. Sõnaühendis Eesti raha on täiend suure algustähega. Ristiusus on viimne kohtupäev (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Rooma saun. ÕS 2006 järgi kirjutage Capri püksid. Õige on kirjutada dalai-laama (väikese algustähega). Õige on Taani kuninganna (kohanimi suure algustähega). Kirjutada tõotatud maa (väiketähtedega). Ilusaid jõule! Sõna jõulud on väikese algustähega. Õige on kirjutada Euroopa kirjandus. Joogi nimi on Sprite (suure tähega), mitte ,,sprait". Tartus on Vabaduse park. Kas ka park on suure tähega
Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest. Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida. Lucifersaatan (valgusekandja, koidutäht). Luciferi vastu võitlemiseks peab palvetama. Daemon familiaris-abivaim, 3 tilka verd kuradile risstteel. Piiratud ressursid, mida tuleb naabritelt nt krati abil ära võtta
annaabi.ee 
