Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID
.. • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust 9. Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus • a) Tartu • b) Tallinn 10. Mis iseloomustas keskaja kaupmeest? • a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja –valmidus. • b) kaupmees oli vära nõrk ja ta ei osanud end kaitsta. 10. Õige vastus a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja – valmidus. 11. Mis on tsunft ? • a) kaupmehede ühing • b) rahvavahetajate ühing • c) käsitööliste kutseühing 11. Õige vastus • c) käsitööliste kutseühing 12. Kes oli perekonnapea keskajal? • a) Mees • b) Naine • c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused
ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus
ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga
1.Defineerida mõisted - ettevõtja, ettevõtlikkus, ettevõte. Ettevõtja- isik, kes tegutseb äris kasumi saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute riski. Ettevõtja (ÄS §1)- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtlikkus- hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikkus on oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusl, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskusel. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, kellel on oma vara, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on
loodusvarad, inimressursid ja kapital. 2.Loodusvarad On see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma ekuks ja majandustegevuseks kasutab. Näiteks maavarad, mets, õhk. 3.Tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toote ja teenuste loomiseks. 4.Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete/teenuste loomiseks. 5.Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. 6.Majandusjõud on üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. 7.Teenused on immertsiaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt nagu autoparandus. 8.Tooted on materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad nagu arvutid, pitsa, rõivad jne. 9.Turg on majanduse alus, kus inimesedteevad igal ajal/igal pool üksteisega vabatahtlike vahetustehinguid. 10
Loodusvarad on see osa keskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõttlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. ● Ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tootmistegurit kasulikult kombineerida) Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne Majandus harude kaupa: Näiteks energeetika, masinaehitus, ehitus jne. Makromajandus Riigi majandus tervikuna: ● RKP ● SKP ● Keskmine hinnatase Majandus sektoritena
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.- 16
siis teevad seda konkurendid. Turumajandus. Konkurents • Konkurentsi kasulikkus: 1. aitab toota efektiivsemalt; 2. aitab säilitada nappe ressursse; 3. aitab suurendada toodangut; 4. aitab vähendada kulusid; 5. aitab alandada hindu. •.Konkurents on ostjate võistlus müüjate pärast ja müüjate võistlus ostjate pärast. Turumajandus. Ettevõtlikus • Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustab: 1. loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus; 2. uute ja paremate toodete turuletoomine; 3. uute ja paremate juhtimise ja töö organiseerimise meetodite rakendamine; 4. uute ja paremate tootmistehnoloogiate rakendamine. Turumajandus. Kasum • Kasum on raha, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutada kogukulud. • Soov teenida kasumit, ehk kasumimotiiv, on nagu starter, mis käivitab turumajanduse mootori. • Turumajanduses on kasum see, mis jaotab ära tootmistegurid (maa, töö, kapital) Turumajandus. Majandusringlus
Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi) Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide meie ressursid on piiratud tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi. Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid.
nappide ressursside säilitamisele, efektiivsemale tootmisele ning toodangu suurenemisele. Lisaks aitab konkurents ka vähendada kulusid ja võib alandada hindu. 6 2.4 Ettevõtlikkus Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ning arukas juhtimine. See tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid ja tootmistehnoloogiaid. Ettevõtlikkust on iseloomustatud veel ka kui oskuste ja võimete kogumit, kus oluline koht on nii analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, kui ka suhtlemise-, organiseerimise-, ja eesmärkide püstitamise oskusel. Joonis 1. MAJANDUSRINGLUS DEAL! Raha
Riho heitis kõrvale aga tegevusalade analüüsi osa alasid on küll tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Riho oleks pidanud alguses võistlustrateegia asemel valima kohanemisstrateegia (õpik lk 76). Tema sooviga pakkuda midagi paremat ja uuemat võiks sovida Raymond Miles'i ja Charles Snow strateegia otsijad ehk kullakaevajad innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Mingil määral sobib ka analüüsijad riski viimine miinimumi, stabiilsus ja paindlikus ja kindlasti konkurentide jälgimine! Riho oleks rohkem pidanud jälgima ka rohkem oma konkurente ja keskonda (õpik lk 84), et määrata esilekerkivaid suundi ja arendada oma kasvu sellele vastavalt. Sellest tulenevalt - konkurentide luure kes nad on? kuidas võib nende tegevus mõjutada meid? mis on neis erilist? . Keskendudes
ressursside arukaks kasutamiseks ning selliste suu dab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal toodete ja teenuste tootmiseks, mida inimesed vajavad ajahetkel. Tootjad soovivad müüa mingit kaupa ja mille eest nad on nõus maksma. Ettevõtlikkus kõrgemate hindadega rohkem kui madalamate on hoiak, mida iseloomustab loov ja uuen - hindadega. Seda turuhindade mõju pakutavale duslik mõtlemine, riskijulgus ning arukas juhtimine. kogusele nimetatakse hinnamõjuks ehk pakkumisseaduseks. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja Kui müüjad pakuvad turul tooteid ja teenuseid, siis nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid liituvad nende pakkumised turupakkumiseks. tooteid. See on majanduse tõukejõud ning Turupakkumine näitab samuti hinnamõju. Hinna - majanduskasvuks oluline
Ressursid on loodusvarad, inimressursid, capital Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. N: maavarad, mets, õhk..... Tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikus hoiak mida iseloomustevad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusjõud üldised ressursid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Teenused on immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. N: torulukksepatööd ja autoparandus Tooted materiaalsed hüvitised, mida ettevõttedvalmistavad. N: arvutid, pizza, jne. Turg majanduse alus, kus inimesed teevad igal ajal, igal poole üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Personalijuhtimise eriala Esimene kursus Ilona Šmunk INNOVATSIOON EESTIS JA MUJAL Kodutöö Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2015 Sissejuhatus Juba iidsetest aegadest on inimesed otsinud paremaid viise oma töö- ja elukorralduse parandamiseks. Ammu on aru saadud, et kõik uus algab ideest ning entusiasm ja riskijulgus on uute lähenemiste juures väga tähtsad. Idee ja teostuse ühisjõul leiabki aset majanduselu edenemine.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127) Innovatsioon on millegi uue ja kasuliku edukas ellurakendamine, mis leiab tunnustamist olulise ja arengule suunatud muutusena. Uudsus võib tähendada, midagi uut ettevõtte, mingi turu või kogu maailma jaoks(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool: lk 127)
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). Organisatsioonid jagunevad: - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne organisatsioon - inimestele meeldib koos teatud tööd teha - sekundaarne organisatsioon - tähtis on tulemus Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 2. Organisatsiooni keskkond (sisekeskkond, mikrokeskkond, makrokeskkond) Sisekeskkond Kliendid - määravad, mida org. peab tegema Klienditeenindajad - kellest sõltub kliendi rahulolu Juhid - aitavad kliend...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES 'ETTEVÕTTE JUHTIMISE ÜLDKURSUS' (2.0 EAP) 1. Organisatsiooni mõiste, organisatsioonide jaotus ja eesmärgid? Organisatsiooni mõiste. Inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loodud määratletava omavahelise suhete struktuuri. Organisatsioonide jaotus: Formaalsed, Mitteformaalsed, primaarsed, sekundaarsed Sekundaarsed eesmärk: - Ei ole kuulumise fakt vaid see, mida inimene organisatsioonilt saab. Tähtis on tulemus Primaarsed eesmärgid: Inimesed koonduvad kuna neile meeldib koos olla. Väärtustatud on sellesse gruppi kuulumise fakt ning saadakse emotsionaalset rahulolu. Mitteformaalsed eesmärgid: Eesmärke pole täpselt formuleeritud, Otseseid alluvussuhteid ja õigust võimule teiste üle praktiliselt ei ole. Formaalsed eesmärgid: Organisatsioonil on kindel struktuur ja eesmärgid, seosed liikmete vahel on kindlalt määratud. Igaüks tea ...
· Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik: omavad nad erinevaid tootmisressursse nagu nt maavara, kapital, tööjõud. Majapidamine pakub ettevõttele tööjõudu jt ressursse. · Ettevõte toodavad tooteid ja teenuseid, mida majapidamised nõuavad. Maksavad tööjõu
teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel (2). Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus (2). 1.2 Alternatiivkulu
Kuna ettevõte seda nö teenust koheselt ei pakkunud siis kliendibaas vähenes. Porteri teooria-ostjate mõjuvõim (õpik lk 77) määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. Riho oleks pidanud võistlusstrateegia (M.Porter) asemel valima kohanemisstrateegia (R.Miles ja C.Snow) õpik lk 76. Kohanemisstrateegia põhjal on omakorda 4 erinevat strateegiat: kaitsjad, otsijad, analüüsijad, reageerijad. Riho riskijulgus ning soov pakkuda inimestele midagi uuemat ja paremat sobib strateegiaga otsijad ehk kullakaevajad. Veel sobib kokku analüüsija strateegiaga, mida iseloomustab riski viimine miinimumini, stabiilsus ja paindlkus ja kindlasti konkurentide jälgmine. Konkurentsiedu valikus, juht peab valima erinevate strateegiate vahel kulu liidri strateergia, diferentseerumisstrateegia, fookusesse koondamise strateegia ja kekstee strateegia. Ilmselt
absoluutne tulude ebavõrdsus - situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile gini indeks - lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus vaesuse põhjused- inimesest sõltuvad(riskijulgus, tahe) ja mittesõltuvad(sõjad, loodusõnnetused) 4. Turgude liigid: Tööturg, maaturg, kapitaliturg Asenduskaupade nõudlus- tarbimisvajadust sarnaselt rahuldavad kaubad(nt külakost- sa ei vii ju kallist asja, kui sa sellest ise väga suurt kasu ei saa. Kui leiad sama asja odavamalt, viid ikkagi selle) Täiendkaupade nõudlus- kaubad, mille tarbimine eeldab teatud teise kauba ostmist(autod ja bensiin- kui ostad auto, pead suurendama ka bensiini tarbimist)
endast: - personali kujundamist ja rakendamist - personali valikut - paigutamist - arendamist - hindamist - hüvitamist. 10. Juhi edukust määravad tegurid. Eesmärgi selge tajumine Püsivus Enesetundmine Pidev kirg õppida Tööarmastus Tulevikunägemuse jagamine Tundlikus vajaduste suhtes Emotsionaalne küpsus Riskijulgus Usk võitu, edasiminekusse 11. Juhtimisteooriad ja koolkondade esindajad Juhtimise klassikalised teooriad 1. Teaduslik juhtimine – F.Taylor 2. Administratiivne juhtimine – Henry Fayol 3. Bürokraatlik juhtimine – Max Weber Juhtimise neoklassikalised teooriad 1. Inimsuhete juhtimine – Mary Parker Follett, Elton Mayo 2. Inimressursside juhtimine – Abraham Maslow, Douglas McGregor Juhtimise kvantitatiivsed teooriad 1
viimaseks on Balti börsidel. Et investorid saaksid aktsiaturu kohta ülevaatliku pildi, koostavad börsid reeglina aktsiaturu indeksi. Aktsiaturu indeks on indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes. Eestis kasutusel olevate indeksitega saad tutvuda NASDAQ-i veebilehel. Aktsiatega kauplemisel on oluline määratleda oma sihid ning kindlasti eelnevalt kindlaks määrata oma riskijulgus. Vastavalt sellele tuleks valida edasine strateegia, kindlasti ei tohiks kogu portfelli 8 paigutada ühe aktsia alla, ning ainult ühe varaklassi soetamine on tihti liiga riskantne, parima valiku leidmisel on alati nõus aitama meie spetsialistid. Väga oluline aktsiatega kauplemisel on hoida kinni varem paika seatud strateegiast, distsipliin on edu alus
tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel.. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus.
Keskastmejuhid (ülesandeks tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega) Esmatasandi juhid (ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida) 29. Juhi edukust määravad tegurid Eesmärgi selge tajumine, Püsivus, Enesetundmine, Pidev kirg õppida, Tööarmastus, Tulevikunägemuse jagamine, Tundlikus vajaduste suhtes, Emotsionaalne küpsus, Riskijulgus, Usk võitu, edasiminekusse 5
· ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · - Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu
Ratsionaalse ellusuhtumise põhimõtted Toskala (1991): - Huvi enda vastu (positiivne enesessesuhtumine, elurõõm); - sallivus (kõik inimesed kalduvad eksima. Pole arukas eeldada enda või teiste täiuslikkust); - paindlikkus (avatus muudatustele. Oma vigade tunnistamine, et siis neid parandades edasi minna); - eneseregulatsioon (iga inimene vastutab ise selle eest, milliseks tema elu kujuneb); - loovus (püüd teha edasiarendusi, tuua sisse uusi ideid) - riskijulgus (katsetamine ebaõnnestumise võimaluse kiuste). Emotsioonid on subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide teket ei saa kontrollida ega keelata, aga kui õppida aru saama, millest need tekivad ning neid järgneval korral samas situatsioonis ennetada ja ära hoida. Põhiemotsioonid on rõõm, viha, kurbus ja hirm (füsioloogiliselt kõige tugevamad). Emotsioone kutsub esile
· Tootearendus(sortiment) · Sobiva materjali leidmine · Allhange · Väike tarbimine · Konkurendid 7 2. Ettevõtjale S Ettevõtja tugevad küljed W Ettevõtja nõrgad küljed · Tahtejõud · Loovuse,innovaatilisuse · Ettevõtlikkus puudumine · Riskijulgus · Ebakindel · Soov areneda · Oskamatus reklaamida · Vähene kannatlikkus · Emotsionaalsus O Ettevõtja võimalused T Ettevõtja ohud · Arenemisvõimalused · Majanduslikult arenemisvõimaluse · Enesetäiendamine puudus(õppida) · Luua meeskond · Naabrite, tuttavate kadedus,
kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe
võistlusteks ettevalmistumisel. Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne. Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus) uuenduslikkus (uued lähenemised) enesekindlus sihikindlus otsustusvõime töökus püsivus riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks) vastutusvõime saavutusvajadus realistlikkus hea kohanemisvõime optimistlikkus jne Õpetaja: kasutada võimalusel Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleheküljelt http://www.mkm.ee videomaterjali (3),,Eesti elanike ettevõtlikkus" Kõik ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus
Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ülesannne 5. Täida antud tabelis sisendite ehk ressursside osa
soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Ressursid on kõik
Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus. Joonis Tootmisprotsess.
: maavarad, mets, õhk ja vesi. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti. Inimressursid ehk tööjõud füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides
Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks ja mida selle jaoks pead tegema? Raha teenimise võimalused Tegevused võimaluse realiseerimiseks Teenitav summa Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused: loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lähenemised), enesekindlus, sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus hea kohanemisvõime, optimistlikkus ÜLESANNE 2 Märgi järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid täiendada eelnevat loetelu). Ettevõtliku inimese isiksuseomadused on:
o Heterogeensemad ressursid o Põgusamad, instrumentaalsemad suhted o Konkurentsieelise loomine turuvahetuses 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid o Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud „teistele“ (nt etniline majandus) o Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas) o Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) o Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas o Individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused (võimalused ja piirangud) 6) Habitus – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe 7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel
katmisega. Maatriks eeldab, et äri arenedes toodangu hulk suureneb ja kulutused tooteühikule vähenevad. Portfoolio eeldab,et ettevõttel on mitmeid tooteid või ärisid. 14. strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad 1. Kohanemisstrateegiad Miles, Snow 1.1 kaitsjad- hoiab oma turuosa mõõduka uuenduse teel 1.2 kullakaevajad- innovaatiline, uuenduslik, teha midagi mida teised ei tee, riskijulgus, paendlikkus 1.3 analüüsijad- jälgib mis teised teevad ja teeb järgi, riski viimine miinimumini, püüavad säitidada olemasolevaid tarbijaid ja turge 1.4 reageerijad- pole strateegijat, saavad kiiresti turumuudatustele reageerida 2. konkurentsistrateegiad Porter · tegevusala analüüs- osa alasid on tulutoovamad kui teised, kuid seda õige strateegia korral · ostjate mõjuvõim- kui on üks ostja
Äriseadustikus: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 24. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on iseloomuomadus, mis väljendab inimese võimet ja tahet tegutseda. See kätkeb soovi unistada ja eesmärke püstitada, oskust leida probleemidele lahendusi ja viia alustatu lõpule. Ettevõtlikkus: 1. Hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine. 2. Võimaluste nägemine ja nendele reageerimine, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. 3. Oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemisel ja eesmärkide. *Ettevõtlikkus on ettevõtja isikuomadus. Ettevõtlikkus avaldub meie tegevuses, mis erineb harjumuspärasest ja mis peaks andma meile senisest parema tulemuse. Kuna uus ei pruugi erinevatel põhjustel alati
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel. Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Ressursside võimalikult efektiivne kasutamine alternatiivsete variantide hulgast tuleb valida parim. Piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste tingimustes on erinevad majanduses osalejad sunnitud valima välja võimaluse paljudest võimalikest. Igapäevaelus peaksime pidevalt arvestama, kui palju oleksime võitnud
1. Kohanemisstrateegiad: Kaitsjad ( Defenders)- stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule; kõrge standardiseeritus, tihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool nende turunissi toimuvat; kaitsevad olemasolevat turuosa, teenindades olemasolevaid kliente; püüavad säilitada stabiilset kasvu. Otsijad (Prospectors)- ehk kullakaevajad- innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Analüüsijad ( Analysers)- imiteerijad, ideede kopeerijad; eesmärk stabiilsus ja pindlikkus, riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. Reageerijad (Reactors)- ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 2. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad:
informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992) Põhineb kaasamisel (Putnam 2000) Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses KUIDAS TAGADA SAAVUTUSLIKKUS (EESMÄRK/TULU/KASU) - INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS + STRUKTUURSED TINGIMUSED (VÕIMALUSED JA PIIRANGUD) INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS – Loomingulisus; Riskijulgus; Teadmised/Oskused; Kujutlusvõime; Oskus formeerida meeskonda; Auahnus; Tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas + STRUKTUURSED TINGIMUSED: VÕIMALUSED, PIIRANGUD, VÄÄRTUSED Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus
Diskontomäär, mis kajastab tuleviku võimalikku piirkulu ja –kasulikkust. 208. Millised probleemid tõstatuvad sotsiaalse diskontomäära valimisel? Kas valida diskontomääraks laenuintress, mis kehtib tootjatele või tarbijatele? 209. Kuidas mõjutab määramatuse (riski) suurenemine diskontomäära taset? Riski suurenedes tuleb rakendada kõrgemat diskontomäära (ehk vähendada võimaliku raha väärtust). 210. Kuidas mõjutavad riskijulgus, -neutraalsus ja –kartlikkus diskontomäära valikut? Riskijulgus – diskontomäära alandada; Riskineutraalsus – jätta samaks; Riskikartlikkus – diskontomäära suurendada. 211. Milliseid meetodeid kasutatakse projekti mõju hindamiseks heaolule? 1) Erinevate ühiskonnagruppide heaolu suurenemisele omistatakse erinevad kaalud – madalama sissetulekute tasemega gruppidele suurem ja kõrgema sissetulekute tasemega gruppidele väiksem
- Kaitsjad stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule; kõrge standardiseeritus, tihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool nende turunissi toimuvat; kaitsevad olemasolevat turuosa, teenindades olemasolevaid kliente; püüavad säilitada stabiilset kasvu. - Otsijad ehk kullakaevajad innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. - Analüüsijad imiteerijad, ideede kopeerijad; eesmärk stabiilsus ja paindlikkus, riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. - Reageerijad ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 170
Natukene enne neljakümnendat eluaastat ettevõtjaks hakkamine on üldjuhul seotud keskeakriisiga. Vananedes kitsenevad inimese valikuvõimalused ja seetõttu üritatakse sageli midagi muuta, enne kui on hilja. Siin kohal on kõige tõenäolisem hakata tegelema ettevõtlusega hobi pinnalt, sest ollakse rahulolematud senise tegevusega, aga päris uues valdkonnas äri alustamiseks puudub selles eas piisav riskijulgus. (Odres 2009: 55-56) Peale neljakümnendat eluaastat satutakse ettevõtlusesse tavaliselt välistel asjaoludel, näiteks kaotatakse töö, keegi kutsub oma äripartneriks või pakutakse sobivat firmat müüa. (Odres 2009: 56) Edukate ettevõtjate äri alustamise põhjuseks ei ole, et tahetakse teenida palju raha. Halb põhjus äri alustamiseks on see, et tahetakse olla iseenda ülemus. Ka on naiivne loota, et kui omada enda ettevõtet jääb rohkem aega perekonnale
Kaitsjad (Defenders) – stabiilsuse saavutamiseks toodetakse ainult piiratud tootevalikut kitsale, kuid väga ulatuslikule turule (McDonals); kõrge standardiseeritus, ihe kontroll, kõrge kvaliteet, konkureerivad hinnad, ei arvesta väljaspool nende turunišši toimuvat; kaitsevad olemasolevat turuosa, teenindades olemasolevaid kliente; püüavad säilitada stabiilset kasvu. Otsijad (Prospectors) ehk kullakaevajad – innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Analüüsijad (Analysers) – imiteerijad, ideede kopeerijad; eesmärk stabiilsus ja paindlikkus, riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. Reageerijad (Reactors) – ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 40. Viie konkurentsijõu mudel (M
did (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste Ressursid on kõik valmistamisel. tootmissisendid, Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest mida kasutatakse just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on kaupade ja teenuste tootmiseks hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik
o Toksoplasmoos areneb lõppvormis väga mõnes kaslases, tema vastsed satuvad mulda, arenevad kellekski, ja nii satuvad nad putukate kaudu mõnda looma (see on siis vahevorm) o Vahevormis satuvad nad ajju, mandeltuuma, kus on hirmutundlikkuse keskus mõjutavad kaslastesse suhtumist, ei karda enam nt kasse, mis oligi selle parasiidi eesmärk, jõuda jälle kaslasesse ja seal areneda lõpuni Hirmutunne ja riskijulgus · Ei ole üks-üheselt seotud sõltub ka paljudest muudest faktoritest o Nt linnud ju riskivad kaitses oma poegadega pesa o Ka ema kaitseb on lapsi palju julgemalt kui ise-ennast · Õpitavad hirmureaktsioonid o Seotud kõrgemate ajupiirkondadega o Siis kui mingi stiimul tekitab seletamutut hirmu o Nt hirm hiirte ees (nt pimedas hirmu märkamine) o Hirm koerte ees (kui nad on inimest hammustanud)
annaabi.ee 
