Mä I 2 1 3 3 3 2 2 28 27 37,1 466 Ku I 6 5 6 7 5 5 6 32 32 44 655 Ku II 6 9 5 7 10 9 6 18 20 31 288 Lv II 7 0 5 7 0 3 6 19 19 29,3 256 Vastused Puistuelementide täiused I rindes Keskmine Ks I 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,2 Hb I 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Mä I 0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 Ku I 0,1 0,1 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 Summa 0,5 0,5 0,6 0,6 0,7 0,6 0,6 0,6 Puistuelementide täiused II rindes
piirkonda. Keskmine kõrgus jääb 40 ja 60 meetri vahele, erandiks on emajõeäärne piirkond, mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja
Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid .Puit ei murdu kergelt kuid on lumevaalimis oht .Põrder sööb ja murrab noori kaskesid .Hiired närivad puude tüvekoor ja juuri .Kask on sobiv puuliik põllumaade metsastamiseks kuna kannatab juure mädanike all vähem kui kuusk ja ei kasva seal okslikuks . Arukask õitseb Aprillis-mais
positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne rahvas , ning lääne rindes oli ainult läänepoolne rahvas. Läänerindel sõdisid näiteks: Luxemburg, Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa jne. Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjalaevad, kuulipildujad, tsepeliin ehk teisisõnu öeldes õhulaev, vintpüssid, lennuvägi jne. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918
2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba vale väide maha. Metsas jõuab maapinnani rohkem/vähem päikesekiirgust kui põllul. Päevase ja öise õhutemperatuuri esinevus on suurem põllul/metsas
Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill Raitlill on maailma kõige suurema õiega taim, õie läbimõõt kuni pool meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike.
pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Loomastik- Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised
salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3. Ühenda vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad selle alusel, kus need tunnused on kõige iseloomulikumad ja olulised. a) Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad, Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt
puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo. – harilik pihlakas Sorbus Väike vääriselupaikade galerii. aucuparia http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg Rohurinne on hõre, tavalised liigid on: – võnk-kastevars
toitained omastatakse kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid uhutakse juba enne täieliku lagunemist vihmadega jõgedesse. Vihmametsad on erakordselt liigirikka ja tiheda taimestikuga. Puud kasvavad rinnetena, kõrgeima rinde moodustavad 50-70 meetrised hajusalt paiknevad puuhiiglased. Teise rinde puud on umbes 40 meetri kõrgused ja nende laiad võrad lasevad vähe päikesevalgust madalama rinde varjutaluvatele puudele, mille kõrgus ei ületa 20 meetrit. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Kõrgemate puude lehed on paksud ja nahkjad, et vastu pidada tugevatele vihmahoogudele ja auramise vähendamiseks kaetud vahaga. Alumiste taimede lehed on õrnemad ja õhemad. Paljudel puuliikidel on lisatoestuseks plank- ja tugijuured. Maapinnani jõuab väga vähe valgust ja metsaalune on hämar. Paks kõdukiht on
aiandeid ja parke). Metsad jagunevad: Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad
liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. ---> Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. kapokipu u Banaani d Viigipuu Palmipuu Eebenipuu Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju
valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. 3 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Harilik mänd on valgusnõudlik puuliik. Kasvab ainult esimeses rindes, puistu all männi teist rinnet ei esine. Looduslikult uueneb ainult häiludes, harvikutes ja metsaservdel. Valgustusraied on väga olulised, varjavad puu- ja põõsaliigid tuleb noorendikust kindlasti ära raiuda. Männikut võib kasvatada hõrdeamalt kui kuusikut, kuid selleks et ta hästi laasuks, ei tohi puistu väga hõre olla. Mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini ja on külmakindel. Võra on plastiline s
esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon. Jänesekapsa-pohla alltüübis esineb ka kuuske, peamiselt II rindena
temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe 3. Piirkonnad Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5. Taimestik ulatuslikud metsad, sügisel värvikirevad. Kõrge puurinde alla kuuluvad pöök, tamm, vaher, kastan. Madalamas rindes on kask, paju, haab. Põõsad: sarapuu, kuslapuu. Rohu- ja samblarinnet palju. 6. Loomastik Peamiselt imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest. Mõned jäävad talveunne. Kiskjaid vähe, kuna kütitakse palju. Põhilised loomad: metssiga, pesukaru, nugis, hirv, naarits, pruunkaru. 7. Inimesed Tegeletakse karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse ja maavarade kaevandamisega. Rannikul tegeletakse ka kalandusega
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest
Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO) · 1943 - Teherani konverents (teise rinde avamine Lääne rindes) · 6. juuni 1944 Normandia dessant (saksa maa ründamine teiselt rindelt ootamatult) · 20.juuli 1944 Atentaat hitlerile · Strateegiline pommitamine sakslastele Saksamaa jäi ilma liitlasteta · 1944 sõjast lahkusid: o Rumeenia o Bulgaaria o Soome o Ungari Pühjuseks: · punaarmee pealetung · varssavi ülestõus
alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinda puude kõrgus on 4m. Puistuelement tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes. Üherindeline,
kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 1.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad (mitmesuguse päritoluga: fluvioglatsiaalsed, moreensed). Esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik (L(k)) leedemuld või sekundaarne leedemuld (L(s))
Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat. Kasutamine: puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Hea meetaim. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme. Kasvatamine levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka Eestis: ilupuuna, kasvatakse mitmeid vorme. Pildid 2. 3. 4. 6. 2 - punakaspruun pung; 3 - õitsev võrse; 4 - kaksiktiibvili; 6- lehed; Mägivaher: Acer pseudoplatanus Areaal: Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus: kuni 40 m.
Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris. Käbide värvus on violetne, helepruun, pikkus 10-13 cm. Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva. Harilik kadakas 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Okasd rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun ja kestendav. Okkad teravatipulised, 1-2 cm pikad, kolme kaupa männaseis. Okkad püsivad umbes 4 a
Proovitükil 772 on 1. rinde enamuspuuliigiks kuusk (KU), andmebaasis on esitatud andmed 63 esimese rinde kuuse kohta. Andmestikus on igal puul mõõdetud kaks diameetrit, d1 tsentri suunas, d2 risti tsentriga (Kiviste K 2011b). Lisan uue veeru ning arvutan igale puule keskmise diameetri. Kuna d2 võib olla 0, st. mõõtmata, kasutan keskmise leidmisel funktsiooni IF (=IF(d2>0; (d1+d2)/2; d1)). b) Filtreerisin välja selle puuliigi 1. rinde puud, mida oli risttabelis 1. rindes kõige rohkem ehk 1 rinde kuused. Kopeerisin nende diameetrid uuele töölehele (Kleebi teisiti, Väärtused (Paste Special, Values). Proovitükil 772 on peapuuliigiks kuusk (KU). 4. Rühmitamine Edasises töös vaatlen uuritava juhusliku suurusena diameetrit d. Andmetöötluse lihtsustamiseks omistasin pesadele, kus asuvad d väärtused, nime (märkisin hiirega andmeplokk, valisin menüüst: Lisa, Nimi, Määratle).
ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Taime liike on hästi palju, mille kõiki liike pole veel avastatud. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Vihmametsa puud vahetavad lehti ja õitsevad aasta ringselt ega pane tähele kalendrit. Palju on ronitaimi ehk liaanid. Puud tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks. Nad on parasiit taimed. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. õistaimed, näiteks kauniõielised
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad
Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 – 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad
mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti. Maht= suurem mass * proovi maht Proovi mass 11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted. Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni 12. Puistu koosseis ja rindelisus. Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga, milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus
kolmandat rinnet on väga haruldane kohata). Reegline kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Lihtpuistu e. üherindeline puistu on kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Lihtpuistu e. mitmerindeline puistuga on tegemist siis, kui puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu. (II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid nt Eestis kuusk, või vahel ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4. Tavaline kaherindeline puistu on nt. arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui ka teises rindes kasvavd kuused.
niiskusrežiimiga muldadel. Pohla (ph) kkt Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab liiv; nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik (L) või huumuslik leedemuld (L(k)) või sekundaarne leedemuld (L(s)). Põhjavesi sügaval; kõdukiht en õhuke; muld happeline (3,5-5,0). Puistud- domin männikud; II-III bon; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või teises rindes. Alusmets- puudub või hõre, üksikud kadakad ja pihlakad. Alustaimestik- dom pohl, mustikas, kanarbik; niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas; samblarindes peam palusammal ja laanik. Esinevad eriti laialdaselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, umbes 3,5% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) kkt Esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Muld- lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen.
1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest. Kasutusele on võetud arenguklassid, mida on kokku seitse: lage ala; selguseta ala; noorendik; latimets; keskealine mets; valmiv mets; kõps mets. 5. Boniteet - iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. 6
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele.
Maailma metsasus 26% - puude omavaheline vastastikune mõju puid, mis moodustavad madalamaid Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti - mõju ümbritsevale keskkonnale. võrastikutasapindu, siis on tegemist metsade pindala suurenenud ligemale Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude
rootsud. Koos niigi lühikeste ja mitmes suunas hargnevate tipmiste okstega annavad need rootsud võra välisringile huvitava ilme. Puu kogu võimas olemus lõpeks nagu peenikeste kapillaaridega. Nooremate puude võra on teistsugune ja siis tunneb ehk selle puu ära pungade järgi. Mida veel peaksime teadma vahtrast? Leviku alaks on peamiselt Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. Vaher on Eestis levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka ilupuuna ja kasvatakse mitmeid vorme. Teda leidub leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, peamiselt alumises puurindes. Vaher on külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on
kasvatakse kultuurvorme. kultuurvorme. mitmeid vorme. EESTIS: levinud EESTIS: levinud karmimatel metsapuu, ilupuu, kasvatakse talvedel esineb enamasti kasvab mitmeid vorme. külmkahjustusi. teises rindes. Sage Levinud ilupuu, kasvatakse ka ilupuuna, mitmeid kasvatakse mitmeid vorme. vorme.
palumets, kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju) Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed-
tekkinud kas hooldusraiete või kultiveerimise tulemusena (Laas, 1967). 7 2.3. Kasvutingimused Harilik kuusk on varjutaluv ja pakasekindel, kuid niiskemates kohtades võib esineda külmakahjustusi. Eelistab parasniiskeid viljakaid muldi. Kuuse juurestik on pindmine ning ei ulatu väga sügavale, seetõttu esineb tihti tormikahjustusi (Harilik kuusk picea abies, 2011). Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired. Koort kahjustavad kuuse-kooreürask ning puitu siklaste vastsed. Kuusk on pesapuuks oravatele ning paljudele lindudele. Kuuse juurtega moodustavad mükoriisa kuuseriisikad. Parasiitseentest kahjustavad kuuske juurepess,
30% konnaliikidest ja 23% roomajaliikidest. Suur osa neist metsadest on looduskaitse all. Väga põnev on näiteks 1200 ruutkilomeetri suurune Daintree rahvuspark, kus saime mitu päeva ringi liikuda. Lähistroopilisi vihmametsi on järel veelgi vähem kui troopilisi. Neid leidub üksikute omaette saarekestena Austraalia idaosas. Parasvöötme vihmametsi leidub peamiselt Austraalia kaguosas. Võimsad puud on tihti kaetud sammaldega, metsa alumises rindes kasvavad puukujulised sõnajalad. Harvikuid ja põõsastikke leidub Austraalias tohutu suurtel aladel. Sageli on nad levinud väga kuivades kasvukohtades. Puud on madalad ja kõverad, tihti kasvavad puude asemel põõsad. Nii hõredad metsad kui ka harvikud ja põõsastikud on väga tuleohtlikud iga-aastased tulekahjud on seal tavalised. Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril
võib üksikute põõsaste või rühmadena näha nii teede ääres kui keset rohumaad. Probleeme on aga hakanud tekitama võõrpuuliikide levimine pärismaistesse metsadesse, selhulgas kaitsealadelegi. Eemalt vaadatuna meenutab Uus-Meremaa loodusmets pigem Eestimaist kui troopilist. Esimese rinde moodustavad tavaliselt okaspuud, eriti kivijugapuulised, mis sarnanevad meie mändide ja kuuskedega. Metsa sisenedes on aga vaatepilt sootuks võõras: teises rindes valdavad kuni kümnemeetrised jämedatüvelised puissõnajalad ning alusmetsaski kasvavad peamiselt sõnajalgtaimed, sealhulgas noored puissõnajalad. Puudest ei ole meiega ühtki ühist liiki. 10 4.4 Uus-meremaa loomastik ja linnustik Uus-Meremaal pole mürgiseid ja surmavaid sipelgaid, skorpione, madusid, kaane ja vapsikuid
Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalsete vihmametsade taimed · Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi · Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50-70 m kõrguseks. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neeelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15-20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigupuud, palmid, mahagonid,kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust. · Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel
Salumetsad Naadi (nd) – kõdukiht puudub, huumushorisont tüse – 25-30 cm, viljaka mulla ja soodsa veerežiimi tõttu Eesti viljakaim kkt, esinevad nii segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel. Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad, bon. Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V- Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb
Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Üherindelises ja ühevanuselises puhtpuistus on üks puistuelement, üherindelises kahe puuliigiga puhtpuistus on kaks puistuelementi jne. Ka võivad ühe puuliigi puud samas puistus jaguneda mitme puistuelemendi vahel, näiteks kuus esimeses ja teises rindes. 6
eristamine väga erandlik ja haruldane). Reeglina kasvavd väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I rinde kõrgusest. Tavaline kaherindeline puistu on arukaasik kuuse teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad kuused. Ülarinde eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt 0,3. Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada
which have intermediate strata of a more heavy texture. Jänesekapsa-pohla osatüüp on enamasti leitav nõrgalt leetunud leedemuldadel, mis sisaldavad huumust või ka teisena liivadel, mis asuvad moreeni- või muu raskema lõimisega vahekihtidel. In the pine forests we can also find spruce as regrowth, as a component in the second tree storey or as a mixed species in the upper storey. Männimetsades võime samuti leida järelkasvuna teises rindes kuuske või siis esimeses rindes seguliike. The cases where the spruce is the dominant species are rare. Juhtumid, kus kuusk on enamuspuuliik, on haruldased (harvad). Some birch forests or aspen forests grow there as the secondary types. Mõned kasemetsad või haavikud kasvavad seal kui tekistüübid (teisesed tüübid). The pine forests are of high productivity and they have a high degree of stocking, the quality classes are from (Ia) I to II. The growing stock of timber may surpass 600 cubic metres per hectare
võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25.....0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. Kaherindelise puistu mõlema rinde täiuseks peab jääma vähemalt 0,3, muudel juhtudel takseeritakse II rinne pearinde koostisosana. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puistu koosseisust. Näide: 50Ks 30Lm 20Lv 50 % kaske 30 % sangleppa 20 % halli leppa ehk 50% puistu koosseisust tagavara järgi moodustab kask, 30 % sanglepp ja 20 % hall lepp. Liitpuistus määratakse koosseis iga rinde kohta eraldi. Puhtpuistuks määratakse puistu siis, kui kõrvalliike on vähem kui 10 % tagavarast. Koosseisu valemis kasutatavad lühendid: Mä - mänd
Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enam-vähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25- 75%) I rinde kõrgusest. Minimaalne teise rinde puude kõrgus on 4m. Tavaline kaherindeline puistu on näit
alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude valgusnõudlikkusest on puistus 1-2 rinnet. Reeglina kasvavad väheviljakatel muldadel üherindelised, viljakatel muldadel kaherindelised puistud. Puistu on üherindeline e. lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses
Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Selliseid ülikõrgeid puuhiiglasi on siiski võrdlemisi hajusalt. Nende võrad ei puutu kokku, vaid kõrguvad siin-seal metsa kohal. Selleks et kindlalt püsti seista, ümbritsevad puude tüve tugijuured. Teise rinde puud kasvavad umbes 40 m kõrguseks. Nende võra moodustab tiheda lehekatuse, mis neelab suurema osa päikesevalgusest ja varjab maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore
Alustaimestik- metsas kasvavate samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogum. Alustaimestik iseloomustab indikaatorina kasvukohatingimusi. Mida rohkem on alustaimestikus rohttaimi, seda viljakam on reeglina kasvukoht. Peapuuliik- puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohatingimustele, st. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu, täidab antud tingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. Enamuspuuliik- I rindes tagavara poolest esikohal olev puuliik. Puistu tagavara- puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m 3ha-1). Boniteet- puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha viljakuse näitaja (vastavale puuliigile). Boniteediklassi määratakse puistu vanuse ja keskmise kõrguse järgi. Boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, seega ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale. Boniteediklasse on seitse.
Õied või õisikud: Õied valged, väikesed, mee lõhnaga, mis on kogunenud pikkadesse küünlataolistesse õisikutesse, õisikud kuni 80 cm pikkused Õitsemine: juuli-september Liigi eritunnused: kahjurid ja haigused praktiliselt puuduvad, kasvamine aeglane Kasvukoha nõuded: niiske, toitaineterikas, poolvarjus või päikesepaisteline, tuulte eest varjatud Kasutamine haljastuses: üksikpõõsana või gruppides muru sees, peenardel kõrgemas rindes Joonis 14. Haruline lursslill ,,Pink spike" (http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/haruline- lursslill-pink-spike) 18 Joonis 15. Haruline lursslill 19 Kilpleht (Darmera) Konkreetne liik: kilpjas kilpleht (Darmera peltata syn. Peltiphyllum peltatum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 60 - 150 cm, lõpplaius 50 - 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: jõuline, massiivne
minutitel peale päikesetõusu ja -loojangut. Laulab ka sügisel, aga siis ei ole laul enam nii meloodiline kui kevadel. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi. Ränne Rändlind. Saabub kevadel märtsi lõpul või aprilli esimesel poolel, sügisel äralend peamiselt oktoobris, aga mõned lahkuvad alles detsembri alguses. Üksikud isendid võivad jääda ka talvituma. Toitumine Hüpates liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid: mardikad (kärsaklased, naksurlased ja nende vastsed, jooksiklased), liblikaröövikud, lehevaablased ja nende vastsed, lutikalised, kahetiivalised jt putukad, ämblikud, hulkjalgsed, maismaateod. Sügisel tarvitab ka marju ja seemneid. Pesitsemine Kõdunenud kändude juurte vahel olevates tühemikes, murdunud puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5...7 muna
Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad
annaabi.ee 
