Ekvatoriaalsed vihmametsad (0)

Kelly Ilp
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Asend-
Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias.
Kliima-
Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20C ringis . Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved , millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. 
Taimestik -
Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused . Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud , palmid, mahagonid , kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid , puissõnajalad.
Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest .
Loomastik -
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt.
Lindudest on levinumad papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jne. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid , arvukalt on krokodille , jõehobusid, mitmesugused veelinde. 
Inimtegevus-
Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure.
Keskkonna probleemid-
Igal aastal hävitatakse tuhandete ruutkilomeetrite suuruselt maa-alalt vihmametsi. Puid võetakse maha, et saada väärtuslikku ja hinnatud puitu, samuti selleks, et rajada uusi istandusi. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni.
Iseloomustavad suurused-
Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus , millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe , igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.
Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet.
Huvitavaid fakte-
 Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
 Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
 Vihmamets on valgusvaene kooslus, mistõttu rohttaimi ja põõsaid praktiliste pole. Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
 Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest.