Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava seaduste ees, isiku- ja korteripuutumatus, riigivanema kätte. ühinemise koosolekute südametunnistuse, Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema ja usu- ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, uue riigikogu valimised. Vältimaks streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi vabadussõjalaste võitu ja koondamaks kitsendas aga Tallinnas ja piiriäärsetes võimu enese kätte, teostasid riigivanema
aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes. 5 1934. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Uue riigivanema ja riigikogu valimised toimusid 100 päeva pärast põhiseaduse välja kuulutamist. Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab olema 50 liiget ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Samuti muudeti riigikogu liikmete tasu saamise korda, kui nad saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. 1934. aasta põhiseadus nägi ette nii peaministri kui ka Riigivanema ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus riigivanem valitakse viieks aastaks.
1. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, riigi v]im rahva käes. 2. Seadus andlik Riigikogu, täidesaatav Vabariigi Valitsus. 3. Riigivanem täitis valitsusjuhi (peaministri) ülesandeid, esindas Eesti riiki väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6
veto ¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata ¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste tähtaeg lühem, liikmeskond väiksem ¤ täidesaatev võim- valitsus pidi saama nii parlamendi kui riigivanema usalduse - põhiseaduse tegelik rakendumine pidi toimuma pärast parlamendi- ja riigivanema valimisi - valimisvõitluse käigus vapside populaarsus kasvab, samal ajal maj. olukord stabiliseerub - 1934.a. 12.märtsi riigipööre- Riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner teostavad sõjaväe abil riigipöörde, et ennetada vapside võitu valimistel
Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised. Kui
Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra
erakonnad Muud 6 15 7 8 8 1932.aastal kujunes Eestis sisepoliitiliselt keerukaks, sest rahvas lükkas hääletusele pandud põhiseaduse muutmise eelnõu kahel korral tagasi. Vapsid, kelle liikumine oli rahva hulgas poolehoidu leidnud, töötasid 1932 lõpul oma põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1933 rahvahääletamisele. Vapside projekt nägi ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea riigivanema ametikoha loomist. Kokku võttis hääletusest osa ligi 574 000inimest, kellest ¾ uut eelnõu pooldasid. Vapside edule aitas kaasa see, et parasjagu võimulolev valitsus eesotsas J.Tõnissoniga oli vahetult enne rahvahääletust krooni ikkagi devalveerunud. Sellega päästis ta Eesti majanduse, ohverdas aga populaarsuse. Vapsid reageerisid oma edule Artur Sirgu ja Theodor Rõugu juhtimisel veelgi tulisemate rünnakutega, mis olid sihitud parlamentarismi
veebruaril kleebiti pealinnas üles iseseisvusmanifestid. Tallinnale lähenesid saksa väed. Need ei tunnistanud uut Eesti Vabariiki. · 1918. aasta suvel arreteerisid K. Pätsi Saksa võimud. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris vabastas vangid. Pätsi riigijuhina · Konstantin Päts viis riigi rahuaja rööbastele. 1923. aasta augustist kuni 1924. aasta märtsini tuli K. Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Pikema vaheaja järel astus K. Päts jälle valitsuse etteotsa 1931. aasta veebruaris. · Pärast mitut valitsusvahetust asus ta 1933.a. oktoobris riigijuhi kohale. · 1934. aasta 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner riigipöörde. Sisepoliitilise rahu saavutamiseks katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, pikendati kaitseseisukorda, algas vaikiv ajastu. Riiki juhtisid K
ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus Rahvuskogu ja 1937
ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937
6. Sisepoliitiline kriis -1929-1933 a - Põhjused: *Erakonnad-parteide arv liiga suur, huvid kõrgemal riiklikest *Riigikogu *Põhiseadus - Usaldus Riigikogu vastu kadus, tahtmine põhiseadust parandada - Esile kerkima uus poliitiline jõud-vabadussojalased, nende põhiseaduse eelnõu võeti vastu rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
parlamendi mõjujõu kärpimist ja valitsuse tegevusvõimaluste laiendamist. · Eriti jõuliselt toetas neid ideid Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel üliveenva võidu. See lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. AUTORITAARSE REZIIMI AASTAD · Nähes vabadussõjalaste suurt populaarsust ja teostasid riigivanema kandidaadid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2
märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti
Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati pühastustöö riigiametites. Parlament saadeti puhkusele ing seadusandlus läks riigivanema kätte. Igasugune valitsuse kritiseerimine oli keelatud. See oli esimene samm selle poole, et demokraatlik riigikord asendatakse autoritaarse reziimiga. 1934 aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti määrama ajakirjanduse sõnavabadust
, 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne. Valis rahvas
vabadusvõitluse ja langenud kangelaste mälestusi ning valvel seista ja kaasa aidata Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös." Alates liidu esimesest kongressist 1930. a kõlasid aga ka poliitilised seisukohavõtud - peamiselt erakondliku korruptsiooni ("lehmakauplemise") ja marksismi vastu. 1932. aastal valmis Eestis vapside algatusel uus põhiseaduse eelnõu, mis nägi ette parlamendi koosseisu kärpimist poole võrra (50 liikmeliseks) ja riigivanema volituste olulist suurendamist. Viimase kätte koondunuks vapside kava kohaselt nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim. Majanduskriisi raskematel aastatel ootas suur osa rahvast radikaalseid ja kiireid samme, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Vapsid näisidki lahendusi pakkuvat, 1932. aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida.
Toimusid löömingud. 1933. a. põhiseaduseelnõu · 1933. a. 7. mai Tallinnas vapside miiting. A. Sirk ründab kõiki erakondi ja kutsus hääletama II parandatud põhiseaduseelnõu vastu. · Vapsid jätkavad oma kogunemiste ja marsside pidamist. Valmis vapside vormiriietus. · 1933. a. 1. juuni Tartus on riigivanem J. Tõnisson agiteerimaks tartlasi hääletama II parandatud PSi eelnõu poolt. Vapsid segavad ja takistavad riigivanema kõnet. 1933. a. põhiseaduseelnõu · 1933. a. 2. juuni Tõnisson kehtestab Tartus ja maakonnas kaitseseisukorra vastuseks eelmisel päeval toimunule. · 1933. a. 3. juuni sise- ja kohtuminister sulgeb EV Tartu Liidu koos valdade osakondadega. 1933. a. põhiseaduseelnõu · Ka II parandatud põhiseaduseelnõu kukkus rahvahääletusel läbi. Viga oli hääletussunduse kaotamine. Referendumil osales 66,5% hääleõiguslikest kodanikest. 1932. a. augustis oli
riigivanem Tõnissonil ei lastud vapside ja teiste parteide liikmete poolt kõnet pidada. 1933 oktoobris pandi Eestis rahvahääletusele vapside põhiseaduse muutmise eelnõu, mis võitis selge rahva poolehoiu (üle 400tuhande oli poolt ja ~150 tuhat vastu). 1934 algul kehtima hakanud põhiseadusega nähti ette: - laiade võimuvolitustega rahva poolt 5 aastaks otseselt valitava riigipea (riigivanema) ametikoha loomise. Riigivanemal oli õigus laiali Riigikogu enne tähtaega laiali saata ja panna Riigikogu eelnõudele veto (e. keeld). - Seadusandlik võim oli 50 liikmelisel Riigikogul. - Täidesaatev võim oli valitsusel eesotsas peaministriga, kes oli vastutav nii Riigikogu, kui ka Riigivanema ees. - Riigivanema ja uue Riigikogu valimised nähti ette 1934 aprillis. 3. 1934 aasta 12.märtsi riigipööre:
1930ndate lõpuks ühinesid kõik vapsid Vabadussõjalaste keskliiduks. Vapside ideoloogiajuhi Sirk'i juhtimisel töötasid oma PS-e muutmise kava välja ja see pandi rahvahääletusele. 1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema. Selle PS'e muudatusega suunati Eesti presidentaalse demokraatia teele. 4) rahvas valis riigivanema otse. Niisiis eelseisvad riigivanema valimisteks seati üles senituntud poliitikud, nt Päts, Laidoner, Laika. Mõni taandas end nähes, et vapsid võidavad selle. Uus PS jõustus 24.01.1934. kuni seaduslike riigiorganite moodustamiseni moodustati nn ülemineku valitsus, eesotsas Pätsiga. Aprillis 1934 pidid toimuma riigivanema valimised ja kuna rahvameelsuse uuringud näitasid, et riigipeaks
Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". i) suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid j) suhtumine ajakirjandusse- tsensuur, suleti palju ajakirju ja ajalehti, nt ,,Maaleht", ,,Postimees"
detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat, kusjuures valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. Esimene põhiseadus tõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Ilmselt peegeldas see teadlikku soovi rõhutada rahva kui poliitilise võimu alge tähtsust.
VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles.
(fasistide) liikumisega nõuti "tugeva käe" poliitikat, valitses juhikultus, rõhutati rahvusühtsust, parteide asemele taheti kutsekodasid jne. 1930. aastate algul valmistuti Eestis sisse seadma uut põhiseadust. 1932. aasta augustis ja 1933. aasta juunis kukkusid rahvahääletusel läbi Riigikogu koostatud põhiseaduse eelnõud. 1933. aasta oktoobris aga võitis rahvahääletusel võimsalt vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu (kus oli tugeva riigivanema, sisuliselt presidendi ametikoht). Senine, J. Tõnissoni juhitud valitsus astus tagasi, moodustati üleminekuvalitsus K. Pätsiga eesotsas. Uues põhiseaduses ette nähtud riigivanema, samuti uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Üles seati 4 riigivanema kandidaati: 1) K. Päts 2) J. Laidoner 3) A. Rei 4) A. Larka (vapside kandidaat) Vapside populaarsus kasvas üha ja võis ette aimata Larka võitu ning vapside edu Riigikogu valimistel. NB
riigivanem, sisuliselt president, kes pidi ametisse nimetama ja ametist vabastama valitsuse (see süsteem meenutab mõnevõrra USA oma). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Rigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantib Päts (Põllumeestekogud), Andres Larka (Vabadussõjalaste liit) ja August Rei (sotsialistid). Peamine rebimine tõotas tulla kahe kindrali, Larka ja Laidoneri vahel. Selles olukorras otsustas riigivanema kohuseid täitev K.Päts kasutada talle äsjajõustunud põhiseadusega süllle kukkunud laiu volitusi ja võim enda kätte haarata. Seljataguse kindlustamiseks sõlmis ta kokkuleppe Johan Laidoneriga, kes samuti kartis vapside võimuletulekut. 12.märtsil 1934 võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit toompea ning Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Taas kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioonid suleti
Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus. Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise ,,Tartu vaimu" üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939. 8. 1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete
vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja korteripuutumatus, usu-ja sõnavabadus, õigus eraomandile jt. · Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Teine põhiseadus ( 1934.a.jaanuar ): · riigivanema võimupiiride laiendamine · rahvas valis riigivanema(riigipea) hääletamise teel viieks aastaks · seadusandlik võim endiselt Riigikogul(ühekojaline) · täidesaatev võim valitsusel koos peaministriga Kolmas põhiseadus ( 1.jaan. 1938 ) · EV riigipeaks oli president, kes valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Riigikogu muudeti kahekojaliseks · Vabariigi valitsuse(koos peaministriga) määras president · rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus
Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le. Konstantin Päts kui riigivanema kohusetäitja kuulutas
Andres Larka, teine aktiivne tegelane oli Artur Sirk. Riigikoguga samal ajal töötasid oma põhiseaduse projekti välja ka Vabadussõjalased, nende projekt pandi hääletusele oktoobris 1933. Ligi kolmveerand rahvast oli selle põhiseaduse poolt. II põhiseadus, mida on nimetatud 34 aasta põhiseaduseks. Seadusandlik jõud oli endiselt riigikogu, aga neid oli vaid 50. Suur muutus oli see, et nähti ette riigipea ametikoht, aga riigipea ei oleks mitte president vaid riigivanem. Riigivanema olid väga lai mõjuvõim. Ta sai riigikogu laiali saata, seadustele veto panna, õiguse välja anda seadusi dekreetidena. Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest
Valimised *II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma *Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni *Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise 1.detsembril 1924 tegid kommunistid Jaan Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. -Valitsus oli olikorrast teadlik kuid ei võtnud mässu ennetamiseks midagi ette. -Mässajad vallutasid mõned strateegilisemalt tähtsamad objektid: Toompea lossi, riigivanema maja, raudteejaamad, peapost kontori ja sõjalennuvälja -sõjaministeeriumi ja Tondi sõjakoolide hõivamine ebaõnnestus, Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. -mäss suruti mõne tunniga maha -Hukati ja mõsteti vangi mässajaid/ osad said ka põgenema -1925.aastal võttis Riigikogu vastu riigikorra kaitse seaduse, millega tugevdati riigi sisejulgeolekut, korraldati umber politsei ja Kaitseliit Sisepoliitiline kriis
Novembris 1918. Ajutise Valitsuse juhina pidi Päts aga kohe, lisaks riigi nullist üles ehitamisele, ka asuma sõtta pealetungiva Punaarmeega. Mais 1919 võis Ajutine Valitsus juba võimu üle anda Otto Strandmanni valitsusele, olles saavutanud Vabadussõjas tegeliku läbimurde. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I–V Riigikogusse. 1921-1922, 1923-1924, 1931- 1932, 1932-1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem, seejärel peaminister riigivanema ülesannetes, 1937-1938 riigihoidja ja 1938-1940 president. Oli 1917–1921 Maaliidu ja 1921–1935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1922-1923 Riigikogu esimees. 1920–1921 ja 1925– 1931 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist, skandaal, mis sundis teda vahepeal ka poliitikas tagasi tõmbuma. 1934
Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918−12.11.1918 Peaminister 12.11.1918−08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921−21.11.1922; 02.08.1923−26.03.1924; 12.02.1931−19.02.1932; 21.10.1933−24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934−03.09.1937 Riigihoidja 03.09.1937−24.04.1938 Vabariigi President 24.04.1938−17.06.1940 Tunnustused ja aunimetused 1924 Püha Piiskop Platoni orden 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor 14. veebruar 1929 Kotkaristi teenetemärgi I klass 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Pildid TÄNAN KUULAMAST!
sissetulekud, plahvatuslikult kasvas tööpuudus. Osad poliitikud süüdistasid selles põhiseadust ning selle muutmist hakkas propageerima Konstantin Päts. 1933. aastal võitis parlamentaarne valitsemisviis, mis lõi võimaluse autoritaarse reziimi kehtestamiseks. Autoritaarse reziimi aastad Tänu krooni devalveerimisele 1933.a Eesti olukord paranes 1934.aastal. Olles mures enda väljavaadete pärast valimistel teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. 1. jaanuaril 1938 jõustati uus põhiseadus, mis vähendades rahva osalust riigi juhtimisel. Ohuallikaks Eesti iseseisvusele kujunesid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 1939. aasta MolotoviRibbetropi paktiga määrati Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri ning sunniti sõjaliste ähvarduste abil allkirjastama baaside leping, mis nõrgendas tuntavalt Eesti
4. Seadusandlikku võimu amavaks rahvaesinduseks valiti riigikogu (100-liikmeline) valiti 3 aastaks. 5. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus. 6. Täitev võim kuulus vabariigi valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem. Riigipead ei olnud. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust. 2ne Põhiseadus 1933. Olulisemad muudatused olid: Riigikogu liikmete arvu vähendati 100->50nele. Riigikogu volitust pikendati 3>4.a. Seatakse sisse peaministri instituut. Riigivanema valimine rahva poolt 5.a. täthtajaga. Muudeti riigivanema riigikogu pädevust, riigikogu kseskus asendus võimu konsentreerimisega riigivanema kätte. Pädevus sisaldab ülesandeid ja funksts, õigusi, kohustusi, vastutust. Oktoobris 1933 kustsus riigikogu Pätsu valitsuse. Pätsust sai peaministriks ja tegustses kui peaminister riigivanema ülesannetes siis kutsuti kokku uus riigikogu koosseis. Põhiseadusega antud õigusega ta kuulutas välja kaitseseisukorra kogu riigis 6 kuuks ja
Oli juunist novembrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude käes vangis. Kui Saksa okupatsioon kokku varises, alustas Konstantin Pätsi valitsus novembris 1918 Eesti riigi tegelikku ülesehitamist. Pea- ja sõjaministrina oli tal otsustav sõna Vabadussõja alustamisel. Tema juhtimisel loodi riigiaparaat ja võitlusvõimeline sõjavägi, muretseti välisabi ja vabastati maa vaenlastest. Liberaalse demokraatia ajajärgul (1920-1934) juhtis Konstantin Päts viit valitsust, istus riigivanema toolil kaugeltki kauem kui ükski teine, oli kõigi Riigikogude liige. Raske majandus- ja sisepoliitilise kriisi ajal asus ta 1931 veebruaris taas riigitüüri hoidma. 12. märts 1934 pani Konstantin Päts koos kindral Johan Laidoneriga demokraatia kaitsmise sildi all toime sõjaväelise riigipöörde. Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, katkestati parlamendi töö, peatati erakondade tegevus, kitsendati kodaniku- ja poliitilisi õigusi
riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. 1920 21 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus- Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.1931. aastal oli ta Põllutöökoja asutajate hulgas.21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja
3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu.
Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad, kes olid saadetud Sõjakoolist relvi tooma. Kolmest ohvitserist moodustatud sõjakohus toimetas juurdluse ja kõik tabatud seitse inimest mõisteti surma, mis sama päeva hilisõhtul täide viidi. Sõjakooli vallutamisel said surma kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata said üheksa kadetti. Üks löögirühm ründas Toompea lossi, seal asunud Riigikogu, Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse ruume. Teine lööksalk tungis Riigivanema korterisse, mis asus Nevski katedraali taga (praegune Saksa suursaadiku residents), kuid Riigivanem Akelil õnnestus tagaukse kaudu eluruumist lahkuda. Edukalt läks ründajatel Lasnamäel asunud sõjaväe aerodroomi ja lennuväedivisjoni kasarmute vallutamine, kus osa divisjoni sõdureid ühines ründajatega. Kuid kohale saabunud abijõud lõid ründajad põgenema ning lennuväe riviüksuse
- Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse - 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele , toompeale , riigivanema majale, siseministeeriumile , politsei kaaskondadele, balti jaamale . - Valitsus reageeris kiiresti , ülemjuhatajaks kutsuti tagasi LAIDONER : kes saatis soomusrongid narva piirile - Keskpäevaks oli riigipöörde katse maha surutud Majanduskriis 1930 aastatel - 1929 algas ülemaailmne majanduskriis - Majanduskriis jõudis eestisse 1930 - Kõige enam kannatasid ettevõtted mis tootsid välisturule , põllumajandustoodangu hinnad langesid
Võudupüha- 23.juuni(võhnu lahingu aastap.)Tartu rahu sõlmiti 2.veeb(1920) eesti ja venem.vahel. Relvakonflikt Eesti vägede ja baltisaksa maakaitseväe vahel 1919.a- Landeswehri sõda. K.Päts E.V. Valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ül.(23.02. 1874- 18.01. 1956)Ministrite nõukogu esimees (24.02.1918-12.11.1918)Peaminister (12.11.1918 -08.05.1919)Riigivanem (25.01.1921 -21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924, 12.02.1931 -19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934) Peaminister riigivanema ülesannetes (24.01.1934 -03.09.1937) Riigihoidja (03.09.1937-24.04. 1938 )Vabariigi President(24.04.1938-17.06. 1940) 34. autoritaarne kord. E.Vabadussõjalaste liit- Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. 1920. Kommunistlik venem. 23. Eesti-Läti kaitseliiduleping 30. Venem. Natsislik Saksam.32 mitte kallaletungiv leping Venem.39, sama mis 32, Saksam. Neutraliteet- avalikult ei eelistata siirriike. Lepituspoliitika- vastastikku abistamise lepingud
iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25. novembril 1620 mit Maria Eleonora von Brandenburgiga, kellega tal oli kaks tütart: Christina Augusta (16. oktoober 1623 21. september 1624) Rootsi printsess Christina I (18. detsember 1626 19. aprill 1689) Rootsi kuninganna. Gustav II Adolfi monument Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu kõrvaldatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil. Algne monument oli püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäevaks. Skulptuuri autor oli rootslane Otto Strandman. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!
• Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
Valiti 5-ks aastaks Valitsus, valitsusjuhti nimetati Valitsus, mille juht Valitsuse juht peaminister, Täidesaatev riigivanemaks. peaminister kelle määras president võim peab omama nii Parlamendi kui riigivanema usaldust Andis laialdased säilisid I põhiseadusega piirati kodanikuvabadusi, Kodaniku- kodanikuõigused valimis- antud nii kodaniku- kui ka valimisõigus al 22eluaastast õigused õigus nii naistele kui ka valimisõigus Eestis kujuneb ,,juhitav meestele alates 20 eluaastast. demokraatia"
põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik 28. oktoobril nõustus uus Pätsi juhitud ajutine valitsus registeerima Eesti Vabadussõjaliste Liitu (EVL) 1934. aasta kevadeks oli EVL-il 500 osakonda ja 60 000 liiget EVL-il oli ainult üks kongress ja see toimus detsembris 1933. aastal, kus valiti keskjuhatuse liikmed 1933. aastal hakkas ilmuma EVL-i kuukiri „Vabadussõjalaste Koduleht“ Propagandad EVL-i vastu riigivanema valimise perioodil: - otsene ja organiseeritud vägivald ja vandaalitsemine EVL-i vastu - EVL-i vastased panid ennast sarnaselt vapside moodi riide ja hirmutasid inimesi ringijoostes ja kisamas „Heil Hitler“ - Sarnase riietusega käidi kaupmeestelt kaupa norimas ja ähvardati vastuhakkajaid karmi kohtlemisega juhul kui vapsid võitma peaksid kaitseks loodi Korrapidajate rühmad Olenemata propagandast said vapsid 1934. aasta valimistel küll ainult
Hakkasid levima kuuldused kavandatavast riigipöördest. 1933. aastal pandi hääletusele vabadussõjalasate uus põhiseaduse projekt, mille kohaselt pidi kogu võimutäius riigis koonduma presidendi kätte. Rahvas toetas eelnõud. Hääletustulemuste selgudes astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus tagasi ja uue põhiseaduse järgsete valimisteni astus ametisse sisuliselt ajutine valitsus K. Pätsi juhtimisel, kellest sai peaminister riigivanema ülesannetes. Uue põhiseaduse kohaselt tuli luua rahva poolt valitava riigipea ametikoht, kellel oleks õigus tühistada riigikogus vastuvõetudseadusi ja saata riigikogu laiali. Vapside põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt pidid uue riigivanema ja riigikogu valimised toimuma märtsis. II 1934. aasta riigipööre Vapsid olid rahva seas väga populaarsed ning 1934. aasta valimistel oodati nende suurt edu. 12. märtsil 1934 kasutas K
Sama aasta oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Selle kohaselt sai suure võimu rahva poolt valitav riigivanem. Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. Täidesaatev võim pidi kuuluma valitsusele eesotsas peaministriga. Pärast rahvahääletust astus valitsus tagasi ja vabadussõjalased said taas vabalt tegutseda.Uut valitsust asus juhtima K.Päts Vaikiv ajastu Uue põhiseaduse elluviimiseks oli vaja korraldada 1934a. aprillis riigivanema ja riigikogu valimised. Riigivanema kohale oli 4 kandidaati A.Larka, J.Laidoner, K.Päts, A.Rei. Võimalusi osutuda valituks oli tegelikult vaid kahel esimesel, kusjuures Larka võimalusi võis hinnata paremaks, arvestades vabadussõjalaste populaarsust. Selles olukorras otsustas valitsusjuht K.Päts (alates 1934.a. jaanuarist kandis ametinimetust peaminister riigivanema ülesannetes)koos J.Laidoneriga läbi viia sõjaväelise riigipöörde. 12
23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Elu rahuajal Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934 nimetati J ohan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 1938 nimetati J ohan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati J ohan Laidoner kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts J ohan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Po liitiline te g e vus 1921--1929 oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma.
Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu
c.) 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suurrist 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige Vabadusristi I liigi 1. järk Vabadusristi III liigi 1. järk Looduskaitsemärgi I järk Riigijuhina Ministrite nõukogu esimees Peaminister Riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes Riigihoidja Vabariigi president Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_Päts http://www.hot.ee/vaikal/vang-1.html http://home.uninet.ee/~altoja/pats.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pats_kr isto.htm
Pea- ja sõjaminister (Vabadussõja algul) Kuulus esimesse kuni viiendasse riigikogusse Oli riigivanem väga pikka aega Ametipostid(3) Maaliidu (1917-1921) ja Põllumeeste (1921-1935) kogu üks liidreid Tallinna Börsikomitee esimees (1920-1921, 1925- 1931), tegutses ka Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti- Vene kaubanduskojas ja mujal Osales ,,Fenno-Ugria" SA-e rajamisel (1927) ja oli selle esimees Peaminister riigivanema ülesannetes (1934-1937), riigihoidja(1937-1938), Vabariigi president (1938- NL okupatsioon) Kinniistumised, vangilaagrid Pärast Soomest naasmist 9 kuud, Peterburis Krestõ vanglas (1910-1911), korraldas märgukirjade aktsiooni Pärast bolsevike riigipööret kuu aega Mitmel pool vangilaagrites Lätis ja Poolas (1918) Ufaas vabakäiguvang (1941.a. suvel, küüditati) Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuvanglas Jämejala vaimuhaiglas (1954.a
*Vastavalt põhiseadusele pidi Eestis kõrgemat võimu teostama hakkama riigivanem *Uuel riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu ennetähtaegselt laiali ning nimetada ametisse valitsust *Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, sedapuhku Eesti Vabandussõjalaste Liidu nime all *1934. aastal saavutasid vabadussõjalased toimunud kohalikel valimistel suure edu *Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Larka vastaskandidaatideks olid Laidoner, Päts, Rei. *Võis loota, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kõik kriisid ületatakse 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites
annaabi.ee 
