Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gustav II Adolf (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Gustav II Adolf
● Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 1611 –1632.
● Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa.
● Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises
● Huvitus ka sõjandusest
● Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata 
sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks 
iseseisvalt riiki valitsema
● Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases 
sõjas.
● Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid.
●  Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli 
asutamisürikule.
● Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav 
Adolf tähelepanu haridusele,
● mida tõendab 1620 . aastate ulatuslik 
gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja 
Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal.
●  Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. 
aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas.
● Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid, 
taotledes Eesti- ja Liivimaa tihedamat liitmist Rootsiga.
● Gustav II Adolf oli sõjapidamise tõttu kodust eemal 
vähemalt poole oma valitsemisajast
● Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige 
silmapaistvamaks kuningaks.
● Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige 
silmapaistvamaks kuningaks.
● Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve.
● Tema halvemate omadustena on nimetatud tormakat 
iseloomu ja avarat mõttelendu

Vasakule Paremale
Gustav II Adolf #1 Gustav II Adolf #2 Gustav II Adolf #3 Gustav II Adolf #4 Gustav II Adolf #5 Gustav II Adolf #6 Gustav II Adolf #7 Gustav II Adolf #8 Gustav II Adolf #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristo ots Õppematerjali autor

Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 1611–1632.


Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa.


Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises


Huvitus ka sõjandusest


Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema


Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Gustav II Adolf ja Eesti

Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis

Ajalugu
thumbnail
8
docx

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJAST

Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna kaupmehele ja keeldus võlga tasumast. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Ülesanne nr.6 Vasta küsimustele juuresolevast fotost lähtudes 1. Kelle auks püstitatud monumendiga on tegemist? Gustav II Adolfi monument 2. Milline oli selle isiku osa Eesti ajaloos? Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 3. Kus asub pildil kujutatud monument? Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus?

Ajalugu
thumbnail
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

Kalmari unioon 1397-1521 1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma surmani 1512. a. o Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas. o SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis. Kalmari unioon 1397-1521 Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE. Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni poeg STEN STURE NOOREM. Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu. Kalmari unioon 1397-1521 Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa. Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast.

Ajalugu
thumbnail
38
docx

Põhjamaade ajalugu

Island 1402. ­ katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (1496­1560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; Rootsi­Taani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad: 1611­1632 Gustav II Adolf 1632­1654 Kristiina 1654­1660 Karl X Gustav 1660­1697 Karl XI 1697­1718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 1587­1632 Zygmunt III Waza 1632­1648 Wladyslaw IV Waza 1648­1668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis.

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Tartu linna ajalugu

Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild ­ Püssirohukeldri vaateplatvorm ­ Tähetorn ­ Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas ­ end. naistekliinik ­ Kuradisild ­ Riigikohus ­ Skyttele pühendatud mälestusmärk ­ Toomkirik ­ K.J. Petersoni ausammas ­ Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas ­ Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad ­ kunagine arestimaja ­ Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) ­ Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni.

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga

Eesti ajalugu
thumbnail
63
doc

Eesti Varauusaeg

ordumeistri ainuvõimu. Fürstenbergile pakuti suure linnuse enda kontrolli alla (Pärnu, Viljandi, Tarvastu) ehk pensionipõlv. Fürstenberg valis endale Viljandi. Poola sõdurid polnud huvitatud Liivimaa kaitsmisest, nad hakkasid riisuma ja röövima linnu, mida nad pidid kaitsma. Neid hakati võrdlema Tatarlastega, pole vahet mõlemad sama metsikud. Tehti Liivimaa maksu, mida liivlased korralikult maksid, sest vaja oli palgasõdureid. Rootsi abi: 1559. Vahepeal sureb Gustav I Vasa, saatkonda polnud võimalik võtta vastu. Uus Rootsi kuningas Eric XIV hakkab pidama läbirääkimisi Tallinnas olevate isikutega. 1561. aasta jaanuaris pannakse plaan paika. Ta teeb Tallinna saadikutele ettepaneku, et kui Liivimaa 11 alistub siis nad saavad sõjalist abi, varustust, moona, mehi, toitu ja raha. Tallinlased olid nõus sellise pakkumisega

Eesti varauusaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun