Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab sooritama kodakondsus- ja põhiseaduse tundmise eksami. Peab omama kindlat sissetulekut ja elukohta. Peab andma vande. Et kodanikuks saada, peab olema makstud riigilõiv ning peab kirjutama omakäeliselt enda eluloo kirjelduse. Ainult kodanikud võivad:
teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääletus- presidendile(kuulutab välj)-avaldatakse riigiteatajas. Fraktsioon- saadiku rühm, erakondliku kuulumise järgi. Komisjon- valdkondade järgi: rahandusk, majandusk, maaeluk,riigikaitse,sotsiaalk. Valimised: 1)üldised- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 2)ühetaolised: Iga valija kohta arvestatakse võrdne arv hääli, hääled lähevad võrdselt arvesse, st neil on võrdne kaal, ole ehitaja v juht. 3)Otsene- Valitakse otse saadik valitavasse organisse.
*kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine > 1)lõpphääletus(president kuulutab seaduse välja > Riigiteatajas) 2)arutelu katkestatakse 3)max 1 kuu järel 3.lugemine
 Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks.  Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane
kasvab. 9 Kokkuvõte Meie ühiskonnas on mitmeid seadusi ja norme, mida me igapäevaselt peame järgima ja täitma. Sarnaselt on need kehtestatud ka ettevõtetele. Et reguleerida nende toimimist, parandada nende käekäiku ja täiustada neid. Kõik see on abiks et pürgida edasi parema ja täiuslikuma teenuse pakkumise poole. Hotelli järkude väljastamise tingimused on reguleeritud majutusettevõtte nõuetega riigiteatajas ja järgu andjana tegutsemise õiguse andmise kord ja tingimused ning nõuded järgu andjana tegutsemisele, riigiteatajas ning Eestis reguleeritud hotellide ja motellide tärnisüsteemiga. Neid nõudeid on üpris palju mida peab üks hotellijuht jälgima, et tema hotelll vastaks kõikidele järkue tingimustele. Tööõigusliku probleemi kohta saab lahendust ja abi leida ravikindlustus seadusest par 56.
Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi.
rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE EI SAA PANNA SEADUSI: EELARVE, MAKSUD, VÄLISLEPINGUD, ERAKORRALINE SEISUKORD, RIIGIKORD. $107- seadused kuulutab välja president. Kui president ei allkirjasta seadust, läheb see tagasi RKsse. Kui RK võtab selle vastu muutmatul kujul-> võib president selle väljakuulutada v saata Riigikohtusse. $108- Seadus jõustub 10dal päeval pärast Riigiteatajas avaldamist.SEADUS EI JÕUSTU KUNAGI TAGANTJÄRGI. $109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse.
tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur  opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur  juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (alalised ja ajutised) 3. Seaduseelnõu menetlemine Algatus (tavaliselt valitus) -> valitsuses kooskülastus -> esitatakse riigikogujuhatusse -> Riigikogu komisjonid alustavad tööd(11) -> riigikogu täiskogu (3 lugemist) -> lõpphääletus -> presidendi väljakuulutamine -> avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega *kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra. Valitsuse struktuur 5.EV ministrid Andrus Ansip  Peaminister - Riigikantselei
Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil. See on komisjon, kelle pädevusvaldkonda arutatav eelnõu kuulub. Enamus seaduseelnõusid otsustatakse kahe lugemisega, kuid tähtsamad seadused, nagu näiteks riigieelarve peavad läbima kolm lugemist. Vastuvõetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ning need avaldatakse Riigiteatajas. Riigikogu ja presidendi vaidlused seaduse vastavuses olemises põhiseadusega otsustab lõplikult riigikohus. Ülesanne nr. 2 Riik Eesti on Parlamentaarne vabariik, valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant (Vabariigi Presidendi valimine august 2016). Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 14 liiget (peaminister ja 13 ministrit)
maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik  õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6  RIIK  MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn).
Kui suur on varu Vastavalt kaevandamisviisile näidata ära, kui palju varust jääb kaevandamata Kui palju varu jääb tänu töötlemisele kasutamata? Varu muutumise aegrida Lähtuvalt hetke turuhinnast prognoosida plaanitavat tulu maavara müügist Määra varu valiku kriteeriumid Kriteeriumid saavad olla ranged ja lõdvad Maavara varu arvele võtmise kriteeriumid on toodud Riigiteatajas Näide kriteeriumitest Tabel 1. Tootsa kihindi piirtingimused Komponent Valem Tingimus Piirväärtus Ühik Kasulik aine P2O5 > 6 % Kahjulik aine MgO < 1 % Kahjulik aine Fe2O3 < 2 % Rauamoodul Fe2O3/P2O3 < 0.19
- Vältida ristsaastumist - Ei tohi hoida kalaga samas kapis piimatooteid ja tugevasti lõhnavaid tooteid. Transportimine ja hoidmine - Parim viis elusalt transportida - Jääkihtide vahel (jää tükikesed) Lühiajaline säilitamine - Elus kala. Elusalt müüakse: latikas, karpkala, koha ja forelli - Jahtunud kala. Väga pole. - Jahutatud kala. Poes jääkihtide vahel, tuleb jälgida värske kala tunnuseid. - Info olemas Riigiteatajas Külmutamine / sulatamine - Külmutamine on protsess, kus kala temp viiakse alla 0 kraadi - Suurem osa kalas leiduvast veest muutub jääks -Toorest kala võib külmas säilitada kuni 3 kuud -Soolatud, suitsutatud ja külmutatud kala kuni 6 kuud -Sulatamine vees või õhus võimalikult aeglaselt. -Vees sulatamisel, vesi umbes 10 kraadi ja lisada soola, suure kala puhul vahetada vett iga 2 tunni tagant.
o Korraldab seaduste, riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist o Esitab Riigikogule seaduseelnõusid o Korraldab suhtlemist teiste riikidega 27. Vabariigi Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President Peaminister on RK valimistel enim hääli saanud erakonna esimees Vabariigi Valitsu või minister nimetatakse ametisse Vr Presidendi otsusega, mis avaldatakse riigiteatajas. Valitsus astub tagasi: RK uue koosseisu kokkuastumisel, peaministri tagasiastumisel, peaministri surma korral, umbusalduse korral. 28. Vabariigi valitsuse õigusaktid Institutsioon Üldakt Üksikakt VV Määrus Korraldus Minister Määrus Käskkiri Peaminister - korraldus 29
 Keskmine risk: Väga väikese tõenäosusega hädaolukorrad, milleks on tarvis valmistuda vastavalt võimalustele. Hädaolukordadeks valmistumise ja leevendamise kohapealt kolmas prioriteet.  Madal risk: Asutuste igapäevased häired ja õnnetused, millega iga asutus peab hakkama saama ja valmistuma. 9. Hädaolukordade riskianalüüsi põhinõuded ja koostamise etapid. Riigiteatajas siseministri 19.06.2017 määrus nr 28 „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. RT I, 22.06.2017, 15. Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.  Riskianalüüsi koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud
(EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused 7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas  riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused  nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. 8
analüüsivad. Toimub presentatsioon, kus juhtivkomisjon esitab ettekande, algataja vajadusel, küsimused, läbirääkimised ja hääletamine. Hääletatakse ainult neid ettepanekuid, mille hääletamist nõuab algataja fraktsioon, komisjon võidakse soovida lisamuudatusi. 3.LUGEMINE: juhtivkomisjon teeb keelelist ja tehnilist korrektuuri; fraktsioonide esindajatel on viimane sõnavõtt; lõpphääletus. Kirjutab alla RK esimees. Kuulutab välja President. Avaldatakse Riigiteatajas. Jõustub 18. Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks? Andke oma hinnang nende meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused, umbusaldamine ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. 19. Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone. President on täidesaatva võimu osa 1
Vähemusvalitsus- valitsusel ei ole enamuse häält parlamendis. 16. KANTSLER, RIIGISEKRETÄR, PORTFELLITA MINISTER KANTSLER Ministeeriumi kõrgeim ametnik. Juhib ministeeriumi igapäevast tööd, tagab ministri vahetusel sujuva töö. RIIGISEKRETÄR Juhib riigikantseleid. Sõnaõigus valitsuse istungil. Kinnitab/koostab valitsuse istungi päevakava ja kinnitab protokolli. Valmistab ette valitsuse määruste ja korralduste ja teiste aktide teatavaks tegemist Riigiteatajas. PORTFELLITA MINISTER Minister, kes ei juhi ministeeriumi. Nad juhivad, kas mõnda ministeeriumi osa või omavad enda bürood. Juhib antud ala poliitikat. 17. VALITSUSE ÜLESANDED (EESTI NÄITEL) § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks
Juhatusele ja nõukogule lisaks valitakse audiitor, kes kontrollib as majandustegevust vähemalt üks kord aastas. Asutamisleping aktsiate märkimine asutamiskoosolek Asutajad peavad märkima vähemalt ¼ aktsiatest. Koosolek otsustab aktsiaseltsi asutamise ja võtab vastu põhikirja, valib juhatuse, nõukogu ja audiitori. Raha laekumise kohta annab pank teatise laekunud summa kohta. Antakse avaldus äriregistrisse. Aktsiaseltsi registeerimisel teatab äriregister sellest Riigiteatajas ja avalikus lehes (Sõnumileht). Ülalkirjeldatud viisil võib saada ettevõtjaks EV kodanik või inimeste grupp (äriühing). Selle seadusega muudeti inimene majandusliku tegevuse subjektiks. ettevõtja sisendid väljundid loodusrikkused kaubad, teenused
välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. · Seaduse avaldamine Riigi teatajas Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas  riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused  nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi.
Ala valitsejaks on määratud Ida-Virumaa keskkonnateenistus. [] Kindlaks on määratud inimestele lubatud tegevused (marjade ja seente korjamine, telkimine, lõkkealad jne), samuti on ära märgitud keelatud tegevused. Veel on määratletud ja nimetatud sihtkaitsevööndid ja nende kaitse-eesmärk, lisaks on ka ära toodud piiranguvööndid ja nende eesmärk. [] Täpsemalt saab selle määruse sisuga tutvuda Eesti Vabariigi Riigiteatajas, kus on ta nimetuseks ,,Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri" (Vabariigi Valitsuse 9. mai 2007.a määrus nr.135). Joonis 11 Kotka matkarada ( http://nagi.ee/photos/teeline69/2578337/ ) PUHATU SOOSTIK PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD Puhatu soostiku pindala on 570km2 ehk 57079ha. Madalsoo lasundit on 33269ha, siirdesood 2568ha, raba-segalasundit 4652ha, rabalasundit 16590ha. Paikneb Ida-Virumaal Illuka vallas
Peale seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. Seadus avaldatakse RT-s 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega. Riigi Teataja seaduse kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 4. TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM EESTIS Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks
toimub presentatsioon, kus juhtivkomisjon esitab ettekande, algataja vajadusel, küsimused, läbirääkimised ja hääletamine HÄÄLETATAKSE AINULT NEID ETTEPANEKUID, MILLE HÄÄLETAMIST NÕUAB ALGATAJA, FRAKTSIOON, KOMISJON võidakse soovida lisamuudatusi 3.LUGEMINE: juhtivkomisjon teeb keelelist ja tehnilist korrektuuri fraktsioonide esindajatel on viimane sõnavõtt lõpphääletus Kirjutab alla RK esimees kuulutab välja president Avaldatakse Riigiteatajas Jõustub 22. Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks? Ande oma hinnang nende meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. Presidendi institutsiooni Eesti valitsemissüsteemis 23. Presidendi institutsiooni asukoht võimudelahususe süsteemis. President on täidesaatva võimu osa 24
kuulutamiseks. Presidendil on selle välja kuulutamiseks aega 14 päeva. Tal on õigus jätta see seadus välja kuulutamata. Selljuhul saadetakse see eelnõu koos põhjendusega riigikogule tagasi. Riigikogu võib seaduse eelnõus teha muudatusi täpselt sama seaduse vastu võtmata v pöörduma riigikohtusse. Kui ka riigikohus arvab et seadus vastab põhiseadusele, peab president ikka selle välja kuulutama. 7. seadus hakkab kehtima sellest hetkest kui ta on avaldatud RIIGITEATAJAS. (elektrooniline väljaanne) VABARIIGI PRESIDENT. Valitava võimuga riigis ehk vabariigis on riigipeaks president. Eestis valib presidendi riigikogu v valimiskogu. Võiduks riigikogus vajab presidendi kandidaat vähemalt 68 poolthäält. Kui 3 korda järjest (3-dal korral võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli saadud kanditaat) ei suuda riigikogu presidenti valida, läheb presidendi valimine valimiskogul. Valimiskogu koosneb kõigist 101 riigikogu
130 eurot, kuhu kuulub töötasu ja maksud ning sinna lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu, eelarve sisaldab 15 päeva. Kaitse tegevuskava uuendamine: tegevuse päeva maksumus150 eurot (20 päeva), millesse kuulub töötasu, sõidukulud ja maksud, summale lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu 4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine 4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused Selles peatükis on väljatoodud teatud seadused Looduskaitseseadusest ja Metsaseadusest, mis asub riigiteatajas, mis puudutab suur-konnakotka kaitset. Looduskaitseseadus § 50 lõike 2 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesas, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: suur- konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. §50 lõike 4 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei
6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool
Täisühing lõpetatakse 1. Osanike otsusega  likvideerimisostsus võetakse vastu. Tuleb likvideerija määrata  avaldatakse teade, 4 kuud aega nõudeid esitada, korjab teated kokku ja müüb kogu vara maha, maksab vastavalt nõuded maha. Kui vara ei jätku, proportsionaalsete nõuete alusel.. Pant on laenu tagamine enda varaga. Kinnisasja pant on hüpoteek. Kui on välja kuulutatud, siis kasutatakse vastavat märgistust nime järel. Avaldatakse riigiteatajas e ametlikes teadaannetes. 2. Kohtumäärusega  mitmel juhul, nt pankrotiga e maksejõuetusega või kui äriühing ei esita majandusaasta aruannet. Kui ei esitata, siis kohus võib kohe likvideerida või määrab likvideerija e sundlikvideerimine. 3. Tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel 4. Muul seaduses ettenähtud juhul Âpankrot nt Solidaarselt  maksab see kel raha on, ühiselt vastutamine. Usaldusühing
juriidilist jõudu kõigi teiste normatiivaktide hulgas. Teised normatiivaktid antakse välja seaduse alusel ja sellega vastavuses. Seadus peab tuginema põhiseadusele. Riigikogu võtab vastu seadusi. Talle kuulub seadusandlik võim. Seadust võib vastu võtta ka rahvas referendumil. Seaduse vastuvõtmisel on kindlaks määratud kord. Kui seadus võetakse vastu, siis selle peab veel kinnitama President. Seadus jõusub10ndal päeval peale seda, kui see on Riigiteatajas avaldatud. PS paragrahv 104 on konstitutsioonilised seadused. Peab olema vähemalt 51 poolt häält. President annab seadlusi ja dekreete, mis jagunevad erakorraliseks- ja hädadekreediks. Erakorraline dekreet: Nt mingis olukorras kuulutab välja sõjaseisukorra. Hädadekreet: Kui riigikogu ei saa enam kokku tulla ning Presidendil on õigus luua dekreete, sest Riigikogu pole. Valitsuse ning KOV organite üldaktid on määrused. Nad on seadusele alluvad eksekutiivaktid,
Määruse juriidilist jõud on võrreldav riigi sees, parlamendi poolt vastuvõetud seaduse jõuga. Reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Käskkiri on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. 3.4 Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras (õigusaktide liigid)- 1) Põhiseadus 2) Tavalised seadused, mis on avaldatud riigiteatajas 3) Muud seaduslikult lubatud aktid (nt riigiprokuröri juhend) Lisaks leitud kasulikku infot teemasse: I Avalik õigus /*riigiõigus  võimuorganite süsteem, valimine jms; *haldusõigus Âametivõimude tegevus, pädevus, vastutus jms; *finantsõigus Âriigis olevad eeskirjad raha kogumiseks ja kasutamiseks; *kriminaalõigus  sätestab, mis on kuriteod, milline on karistus; *protsessiõigus  sätestab kohtupidamise korra/. Võib veel rääkida ka
kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Seadusloome Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kes võtab vastu seadusi ja otsuseid. Seaduse vastuvõtu protsess: Seaduse algatamine  parlamendile ülevaatamiseks Seaduseelnõu arutamine  seaduse lugemine Seaduse vastuvõtmine - hääletamine Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine  riigiteatajas. 10p pärast avaldamist seadus jõustub. Riigiteataja Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid vastavalt Riigi Teataja seaduse § 2. Ilmub alates 28. novembrist 1918. Ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 01.01 2011. annab Riigiteatajat välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Dokumendihaldust reguleerivad õigusaktid
100. Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord §108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 101. Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine) Jõustumisnorm – Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub. Üldkord – RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord. Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma 102. kas seaduse tohib jõustada tagasiulatuvalt? 17
täites parlamendi suuniseid. Annab määrusi ja korraldusi oma f-oonide teostamisel. Minister annab määrusi(normatiivne) ja käskkirju(mittenormatiivne) seaduste alusel ja nende täitmiseks. Kohalikud omavalitsused otsustavad kohaliku elu küsimusi. Norm akti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Jõustumise kord on kehtestatud õigusaktideda. Seaduste jõustumine on kehtestatud põhiseaduses. Seadus jõustub 10 päeval pärast RiigiTeatajas avaldamist. On ka sätestatud seaduses eneses vahel. Normatiivakt lõppeb tema kehtivusaja lõppemisega v kehtivuse lõpetamisega. Jõustunud norm aktil ei ole tagasiulatuvat jõudu st et akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. 2 erandit: (seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kriminaalseadus kui kõrvaldab teo karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega
Miks oli nimemuutus hea? Eestlased ei eristunud teistest rahvastest oma nimede poolest, aga iseseisev rahvas kasutab alati oma nimesid. Traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed võeti kasutusele. Miks halb? See oli vanem kui 100aastane traditsioon, sest muutmine oli tülikas, kallis ja aeganõudev. 1934 anti välja uus seadus, mis lihtsustas nimemuutmist – vabastati maksudest, oli vaja vaid korra Riigiteatajas avalikustada see nimi. Vaikiv ajastu, mis algas 1934, nägi ette rahvuslikku kasvatust ja isamaist vaimu ning sellesse sobis hästi nimede eestistamise kampaania. Üldine hoiak kujunes saksapärasuste vastu. 1934–36 muudeti nime 75 000 korral 210 000 inimesel.   Kust võeti eesti nimesid? Abstraktnimedest ja loodusapellatiividest. Põhinimed on olnud liitsõnad või tuletised
EV ESIMESED TÄNAVANIMED. Peamiselt eesistati vene ja saksa isikunimesid. Asendati ka halvustavaid nimesid ja võõrsõnu, kohendati keelelist kuju. Tänavanimedesse toodi uue aja ideaale. Uulits vs tänav? 20. Sajandi algul öeldi tänava kohta uulits. Igal rahval on oma nimetus tänava kohta. Aavik väitis, et uulitsal on põline traditsioon ja uulits on linnatänav ja tänav on maatänav. Uulits on kõlavam. Uulits lühendati ,,uul-iks" Nimede eestistamine 1930ndatel. Riigiteatajas, et tänavate nimed peavad olema eestipärased. Võõrapärased nimed vahetati välja. Võõrkeelset nime võib jätta muutmata kui see on positiivne eesti ajaloole. Nimede nõukogustamine. 1940ndal nimemuutmine: nt Pargi tänav Kingissepa tänavaks. Korduvad tänavanimed muudeti ringi. Saksa ajal nimed taastati, eriti Nõmmel. Saksa ajal tekkisid ka nimed seoses Hitleriga (nt Hitleri plats Tartus = Raekoja plats). Üleöö muudeti nimesid
· Personaalne - saame rõhutada, kuidas EP juhid ametisse nimetatakse · Majanduslik  EP seadusest tulenev põhimõte oluline  EP ei vastuta riigi rahaliste kohustuste eest ja riik ei vastuta EP rahaliste kohustuste eest. Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan, siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul: · EP aasta aruanne kehtiva seaduse kohaselt avaldatakse Riigiteatajas · Kohustus avalikustada majanduslikud ülevaated riigi kohta · EP on kohustus perioodiliselt teavitada krooni kattevara seisust. Samuti millistest elementidest ta koosneb. EP seadus I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus Reguleerib panga tegevust. EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast
61. Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord PS §108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 62. Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine) Jõustumisnorm – Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub. Üldkord – RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord. Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma 63. Vacatio legis Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. VIII PRESIDENT 64
61. Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord PS §108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 62. Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine) Jõustumisnorm  Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub. Üldkord  RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord. Eraldi rakendumisseadusega  Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma 63. Vacatio legis Kohanemisaeg, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele. VIII PRESIDENT 64
Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, annab armu ja annetab riiklikke autasusid. Millel puudub normatiivne sisu. Vabariigi valitsus võtab vastu määrusi. Määrus on täidevsaatva organi normatiivakt, mis juuridiliselt jõult on seadusele ja sedlusest madalamal.Määruse andmise õigus on vabariigi valitsusel, ministritel, kov-i volikogul ja linna/valla valitsusel. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast riigiteatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole hilisemat tähtaega. Vabariigi valitsus annab korraldusi, nimetatakse ametisse. Määrused on seaduste järel järgmised. Mille kohaselt valitsus korraldab valitsus seaduste ja riigikogu otsuste täitmist. Valitsuse määrusele, kirjutab peaminister, vastav minister ja riigi sekretär. Ministeeriumite aktid need annavad välja määrusi ja käskkirju. Normatiivaktide kehtivus
aprill 1919. Peaülesandeks sai Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamine. Selle moodustas asutav kogu juba teisel tööpäeval vastava komisjoni. · Asutav kogu arutab seda dokumenti (põhiseaduse eelnõu) kolmel lugemisel ja 4.juunil 1919 võttis vastu Eesti Vabariigi valitsemise asjutise korra. See oli järjekordseks väga tähtsaks õigusaktiks, nö eelkonstitutsiooniks. · Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus 15.juuni 1920 asutava kogu poolt. Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus  riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused,
Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud. 42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: · Seaduse algatamine; · Seaduseelnõu arutamine; · Seaduse vastuvõtmine; · Seaduse väljakuulutamine; · Seaduse avaldamine Riigiteatajas 43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastuvõetud: Rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on
Võitjad väidavad, et tegemist oli dem EW PS-ga, mis pidi tagama selle, et saaks tagasi püürduda dem valitsemisviisi juurde. 1.01,38 uus PS küll jõustus, kuid normaalselt toimida sai ta 39 a septembrini (baaside leping). 37 a PS  tagasipöördumine põhiseadusliku korra juurde tegelikkuses. Ps kuuluss segasüsteemide hulka. Poolpresidentaalne süsteem, kus presidendi õigused domineerisid parlamendi õiguste üle. Uue PS tekst avaldati 3.09 Riigiteatajas, algas üleminekuperiood, mis pidi selle ajani kestma, mil ametisse astub esimene ametlikult ametisse valitud president. Päts sai riigihoidja nimetuse. PS jõudstus 120 päeva pärast RT-s ilmumist. (1.01.38). 31.12 õhtuks kogunes Kadrioru lossi terve valitsus, Päts pidas oma uusaastakõne. Päts kirjutas PS jõustumise otsusele alla. Päts oli pm olukorraga rahul. 17.12.2008 PERR  Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne August Jürimaa, Kaarel Eenpalu, Artur Tupits jt
kataloogist, sõltumata nende sisust. Seaduse materiaalne põhiseaduspärasus — Materiaalse kontseptsiooni kohaselt ei piisa põhikohustuse olemasoluks sellest, et põhiõiguste kandja kohustus on põhistatav põhiseaduse sättega. Kohustus peab lisaks sellele vastama veel ka teatud sisulistele kriteeriumitele (nt olema vabadust garanteeriva riigi seisukohast vajalik). Riive formaalne põhiseaduspärasus — 1) Pädevusmenetlusvorm: seadus peab olema vastu võetud ja avaldatud riigiteatajas 2) seadus peab olema õigusselge 3) parlamendireservatsioon: seadus peab sätestama olulised küsimused, ei tohi delegeerida täitevvõimule. Riive materiaalne põhiseaduspärasus — 1) Riive eesmärgi legitiimsus 2) Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse printsiip — õiguste riive peab olema kooskõlas põhiseadusega ning sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist; vajalik on
annaabi.ee 
