Ühiskond koosneb
kodanikest ja mittekodanikest.
Eesti kodanik on
eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla
ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused
riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed.
Kodanikuks saadakse:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
neveragain
Õppematerjali autor
Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA:
Kodakondsus Kodakondsuse omandamine Riigi täieõiguslikuks elanikuks ehk kodanikuks on võimalik sündida, mille puhul eristatakse kahte varianti: o a) maapinna õigus (ius soli); o B) vereõigus (ius sanguinis). Kodanikuks on võimalik saada ka läbi teatud protseduuri (naturalisatsioon). o 1) abiellumine kodanikuga; o 2) lapsendamine kodaniku poolt; o 3) kodakondsuse taotlemine. Kodakondsuse seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus anda eriliste teenete eest o saavutused teaduse, kultuuri, spordi või muul alal o Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks võib teha Vabariigi Valitsuse liige o 2009. aastal said eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse kolm isikut ja 2012. aastal üks inimene. 2010. ja 2011. aastal ei antud teenete eest kodakondsust mitte ühelegi inimesele.
· Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas.
Kodakondsus RIIGI RAHVAS KODANIKUD VÄLISMAALASED VÄLISRIIKIDE KODAKONDSUSETA KODANIKUD ISIKUD Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus (ükskõik, mis rahvusest) Eestlane isik, kellel on eesti rahvus (ükskõik, mis kodakondsusega) Eesti rahvas kõik Eestis elavad inimesed, sõltumata kodakondsusest ja rahvusest Kodakondsuse saamise võimalused 1. kodanikuks sündimine 2. naturalisatsioon "vere õigus" õigus riik kehtestab kodakondsusele on seadusega tingimused sellel, kelle vanematest kodakondsuse vähemalt üks on riigi omandamiseks (nt kodanik. Nt Eesti keele oskus, ajaloo ja seaduste ja kultuuri "maa õigus" õigus tundmine jne) kodakondsusele on kõigil, kes on riigi
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Kodakondsus Kodakondsus on isiku õiguslik seisund teatud riigiga. Kodakondsus tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne. Kodakondsust võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) või eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Selleks peab isik viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest. Kelleltki ei tohi kodakondsust võtta veendumuste pärast või kui see on sünniga omandatud
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Mitmekultuuriline ühiskond – ühiskond, kus elavad kõrvuti eri rahvused, kokku saavad eri usud ja kombed Lõiming – rahvastikugruppide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil 4. Miks on Eesti negatiivse iibega riik? Surmasid on rohkem kui sünde; Välja rändab rohkem kui sisse. 5. Mis juhtudel saadakse või antakse Eesti kodakondsus? Nimetage viisid. 1) sünni kaudu 2) naturalisatsiooni korras
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei
Kodakondsus Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodakondsus: · isiku õiguslik seisund teatud riigiga · tekib üldjuhul sünnihetkel, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodakondne · võib saada naturalisatsiooni teel (kui taotleja on vähemalt 15-aastane, elanud 5+1 aastat Eesti Vabariigis, sooritanud eesti keele eksami, tunneb põhiseadust ning omab kindlat sissetulekut) · eriliste teenete eest (kuni 10 inimest aastas, ettepaneku teevad valitsuse liikmed). Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid