Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venema...
Suvel jõudsid ka sinna vene väed. 8.juulil 1709.aastal toimunud lahingus said rootslased hävitavalt lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Sõja Tulemuseks oli, et : · 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit. · Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. · Rahvaarv langes. · Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest. Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
Töödega alustati 1682. aastal tagasihoidlikult, kuid jätkati aasta-aastalt tõusvas tempos kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt 1704. aastal. Ehkki ehitustöödega jäädi sõjale jalgu, jõuti suur osa Dahlbergi kavandatust siiski enne sõda valmis. Bastionide ehitus nõudis Narva jaoks ennenägematuid ressursse: viimastel aastatel töötas ehitusel pidevalt 1500 meest, aastas kulutati üle 40 000 riigitaalri (Tallinn sai aastas alla 20 000 taalri, Tartu ja Pärnu aga vaid kuni 7000 riigitaalrit). Kokku maksis Narva uute bastionide ehitamine ligi 900 000 riigitaalrit. Tänu sellistele kolossaalsetele kulutustele sai Narva endale ühe võimsaima kaitsesüsteemi tollases Põhja-Euroopas. Bastionid seest ja väljast Rootslased jõudsid valmis ehitada kuus bastionit ja lisaks neile bastionilaadse kindlustuse Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada bastioniks Pax (Rahu)
nad loa vabalt lahkuda. 1710.a viis Venemaa Baltikumi vallutamise lõpule, langesid Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinn. 1718.a naases Karl XII Türgist ning langes Fredrikshaldi kindluse piiramisel. 1721.a sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahu, millega Rootsi loovutas Venemaale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Karjalast, kuid sai tagasi tänapäeva Soome alad. Venemaa kohustus maksma kompensatsiooniks Liivimaa eest kaks miljonit riigitaalrit ning Rootsi sai õiguse osta Baltikumi sadamatest igal aastal 50 000 rubla eest tollivabalt teravilja, mis oli kaugelt suurem kogus kui Rootsi enne Põhjasõda Eesti- ja Liivimaalt välja vedas.
Eesti ühendamine Venemaaga: 1710 1711. aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 140 000 inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud Mõisad olid halvas korras Kehtestati Balti erikord · TALURAHVA OLUKORD SÕJAAASTATEL: Põlluharimine pidurdus Püüti ümber asuda Läände Kasvasid talupoegade koormised
· 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja
Vene vägedele 29.september 1710.Peeter I pidas lubatus kinni ja kinnitas 1710 kapitulatsioonides lubatud privileegid.Asjaajamis ja kohtukeelena jäi kehtima saksa keel;ja aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse;valitsevaks jäi luteri usk ;juba sõja ajal viidi läbi riigimõisade restitutsioon. 1718 suri Karl XII ühe Norra kindluse piiramisel 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahulepingule,millega tagastati Rootsile Soome;Eesti -ja Liivima loovutamise eest sai Rootsi miljonit riigitaalrit kompensatsiooni ning õiuse siit igal aastal suurem kogus vilja tollivabalt välja vedada Sõja jäljed Sõja lõppedes oli Eesti täielikult laostatud,maa oli laastatud,põllud söötis,rahvas välja suremise piiril.Tartu,Rakvere,Valga ja Põltsamaa olid hävinud.Sõja ja katku tõttu oli rahv arv langenud umbes 150 000 inimeseni.Kuid ellu oli jäänud noorema,energilisema ja elujõulisem rahva osa ,mistõttu rahvaarv taastus üllatavalt ruttu.Kuni 1797 aastani eestlasi Vene sõjaväkke
Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir
3 Uusikaupunki rahu Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti-, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. Säilitatakse luteri usu kirik. Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710
otseselt polnud puudutanud nemad rühmasid mõisa heaks ja riiklikud koormised nõutis sisse mõisnikult tähendas pearahamaksu kehtestamine mõisaasundusest vabanemist ja kroonu alluvusse minekut. 1784. aastal toimuski mitmel pool, eriti Lõuna-Eestis talurahvarahutusi ja kokkupõrkeid neid maha suruma tulnud sõjaväeosadega. Uusikaupunki rahu (1721) Venemaa tagastas Rootsile venelaste poolt okupeeritud Soome; Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest sai Rootsi 2 miljonit riigitaalrit kompensatsiooni ja õiguse siit igal aastal suurem kogus vilja välja vedada. Altmargi rahu (1629) Poolal tuli tõsiasjadega leppida ning sõlmiti Rootsiga rahu, mida hiljem korduvalt pikendati. Pljussa rahu (1583) Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud rahu, mida pikendati 1585. Brömsebro (1645) Saaremaa läks Rootsi valduste alla. Esmakordselt sattus Eesti ühe valitseja võimu alla.
Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda, palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda, näiteks Helme mõisaomanik Jacob de la Gardie annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn.
Rootsi säilitas oma sõjalise võimsuse. 4) Põhjasõja puhkemise 2 põhjust. Venemaa tahtis Läänemerele pääseda. Teised riigid tahtsid vallutada ja rikkusi juurde saada. 5) Põhjasõja tagajärjed. Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Preisimaa võimsus kasvas. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn. 6) Kes oli ja mida tegi Stephan Raabe? Stephan Raabe oli eesti talupoeg, kes olevat Narva lahingus juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganud kiire edu.
aadlike rahulolematus. * Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 2) Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel. 3) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. * Osapooled: Rootsi, Venemaa, Taani, Poola. * Tagajärjed: 1) Venemaa sai endale Eesti,- Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 2) Rootsi sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 milj. Riigitaalrit kahjutasu. Sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Lakkas olemast Euroopa suurriik. * Rahulepingud: 1708.a- Poola vaherahu Rootsiga; 1710.a- Uusikaupunki rahu. 20.Millal ja kust sai sõjategevus Eesti aladel alguse ning millega sõjategevus Eesti aladel lõppes? Sõda sai alguse Narva alt 1700 aastal. 29. septembril 1710 lõppes sõjategevus Eesti aladel Tallinna kapitulatsiooniga.
Poola, Taani ja Venemaa olid aga Rootsi ülemvõimu vastu. Sõda algas 1700. aastal Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad, kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit ja õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja kuid jääb ilma suurriigi nimetusest. Eesti alasid on läbi sajandite valitsenud paljud erinevad riigid. 13.-18. sajandil olid eesti valitsejateks nii Vene, Rootsi, Poola, Taani kui Saksa võimud, kuid üksgi neist ei ole suutnud püsima jääda. Peamine põhjus, miks on Eesti alale nii suur nõue seisneb tema soodas geograafilises asenduses
Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi. 1718 ründab Karl XII Taani võimualust Norrat, kuid langeb tabatuna kuulist. 1720 rootslased püüavad jätkata võitlust Venemaaga, kuid saavad otsustavas merelahingus Tallinna lahel lüüa. 1721 Uusikaupunki rahuga saab Venemaa Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, osa Kagu-Soomest Viiburi linnaga. Rootsi saab tagasi Soome, mille Venemaa on vahepeal vallutanud, 2 miljonit riigitaalrit kompensatsiooniks Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest ja õiguse viia siit igal aastal tollivabalt välja teatud koguse vilja.
· 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine · Püüti ümber asuda Läände · Talupoja koormiste kasv · Talupoegi värvati sõjaväkke (u 15 000) · Talurahvarahutused · Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel
Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud
-Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel 34) PÕHJASÕJA TAGAJÄRJED EESI, ROOTSI JA VENEMAA JAOKS -Eesti – Harku kapitulatsioon. Eesti liidetakse Venemaaga. Eesti sai Põhjasõjas tugevalt kannatada. Sõda ja sellele järgnenud katk hävitasid kuni 2/3 kogu Eesti rahvastikust. Hävitati täielikult Tartu linn. -Rootsi - Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja osa territooriumist. Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. -Venemaa - Põhjasõda lõpetati 1721.a Uusikaupunki rahuga, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 35) KES OLI STEPHAN RAABE EHK RONGA TEHVAN? Stephan Raabe oli eesti talupoeg, kes olevat Narva lahingus juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganud kiire edu.
Kapitulatsioon-29. Septembril 1710 Tallinna lähedal Harku mõisas allkirjastatud dokument, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas(Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Sooemst koos Viiburiga; ta andis tagasi Rootsile sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa-50 000 rubla- eest teravilja. Academia Gustaviana (Tartu ülikool)-16321665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) Eesti kolme kuninga valduses [Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jäetaks puutumata >>Sigismund Augusti privileeg
Tallinn. Sellega oli Venemaa kehtestanud kontrolli kõigi Eesti alade üle. - Sõjategevus kestis Rootsile edutult kuni 1721 aastani, kuni sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu. Vastavalt rahulepingule tunnustas Rootsi Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soome üleminekut Venemaa valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses teravilja. 2. BALTI ERIKORD JA ASEHALDUSKORRALDUS EESTIS: 1. Balti erikorra kehtestamine: · Mõiste: Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. · Milles Balti erikord seisnes:
Väheke pärast isa surma oli ta andnud oma kapitali õemehe hoolde. Kierkegaard oli üleskasvatatud vanatestamentlikus vaimus ja selle järgi ei olnud pattude jms. peale protsendimaksmine õige; nii palus ta õemehelt hoiustatud rahalt protsenti mitte võtta, kui selle eest pidi õemees maksma Kierkegaardile igal aastal välja teatud summa. Kierkegaard ei elanud just kokkuhoidlikult ja nõnda juhtuski, et pärast tema surma oli arvel vaid kakssada viiskümmend riigitaalrit. 1855.a. oktoobris võeti Kierkegaard Frederiki hospidali, kus ta 11.11.1855 aastal suri. Noor meditsiinipraktikant kirjutas: “Ta peab oma haigust surmavaks; samuti peab ta oma surma möödapääsmatuks asja puhul, mille lahendamiseks on ta kulutanud kogu oma vaimujõu, ainult selle asjaga on ta tegelenud ja nii mõtlebki ta, et see oli tema ülesanne; seepärast nii intensiivne mõtlemine ja nii nõrk keha. Kui ta elaks edasi, tuleks tal jätkata
koosseisu) ja Põhja-Saksamaal. + meri ka. Sõjategevuse käigus sai Karl XII surma. Seda peetakse kahtlaseks- kas vaenlase kuul v omade poolt. (omade poolt, sest osad rootslased pidasid tema poolt jätkatavat sõda ja rahulepingutest keeldumist vastumeelseks). Lõppes ametlikult 1721 Uusikaupunkki rahuga. Venemaa sai lisaks Ingerimaale ka Eestimaa ja Liivimaa. Rootsile jäi veel Soome. Aga Rootsi sain venelt 2 miljonit riigitaalrit (vallutatud alade eest kompensatsiooniks). + võimaluse tollivabalt 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. See väiksem kui see, mida varem oli välja vedanud. Poola ei saanud midagi. Sest jõudude vahekord oli Poola kahjuks, Venemaa oli sõjaliselt tugevam ja suutis need alad hõivata. Ja Taani ei saanud Skandinaavia ps lõunaosa tagasi. Nende kahe jaoks oli sõda edutu. Venemaa lootused ja soovid täitusid mitmekordselt.
Risti kooli lõpetanud noormehe. Uued koolid jäid suuruse ja õpetamisvõimaluste poolest eri tasemele, kuna esialgu puudusid koolimajad ja õpetust anti kirikumõisas, köstrimajas või rehetoas. Erinevaks jäid ka koolmeistrite töötingimused ja palgad. Väga vähestes kihelkondades anti nendel aastatel koolmeistrile õpetamise eest palka. 1687. aasta aprillist on säilinud kirjalik märge, millest selgub, et Forselius sai Liivimaa majandusvalitsuselt 26 riigitaalrit kolmele koolmeistrile töötasu maksmiseks. Järva-Jaani ja Järva- Madise kihelkonnas töötasid Forseliuse saadetud noormehed koolmeistrina näiteks söögi ja prii korteri eest. Haljalas oli koolmeister köstrile abiks olnud matmistel ja ristsetel, mille eest ka tasu saanud. Suvetööde ajaks läinud ta koju tagasi. Oli teisigi kihelkondi, kust kohe peale kooli lõppu koolmeister sügiseni koju saadeti. M. Gerth Suure.Jaanist kirjutas, et ta andis Jürgenile küüdimehe
ma waene Tardo Liin", mille autoriks oli Puhja köster Käsu Hans). · Poltaava lahing Ukrainas (27. juuni 1709) rootslased said rängalt lüüa, peavägi purustati. · kapitulatsiooniaktide allkirjastamine Tallinnas (29. september 1710) Tallinn ja Eestimaarüütelkond alistusid Vene vägedele. · Uusikaupunki rahu (1721) - Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi Soome; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast; Rootsi sai õigusel Eesti- ja Liivimaalt igal aastal tollivabalt välja vedada 50 000 rublaeest vilja. Tulemused: · Põhjasõjas hukkus enam kui pool Eesti rahvastikust (u 200 000 inimest). · Maa oli laastatud ja varemeis, põllud söötis, mitmed linnad hävinud. · Pärisorjus taaskehtestati terveks sajandiks.
Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5. URL= http://www
poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna pool Kliszówi lahing. Poola ja Saksimaa jäid jälle Rootsile alla. Kaks tuhat saksimaalast langes või sai haavata, üle tuhande langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata ainult 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos Augusti välikassaga, milles oli 150 000 riigitaalrit ning isegi tema hõbenõud. August kogus oma sõjaväe järelejäänud üksused kokku ning tõmbus tagasi Poola idaossa. Pärast seda kaotust pakkus August rootslastele jälle rahu, lubades nende nõudmistele vastu tulla niipalju kui iganes võimalik. Ta tahtis ainult jääda Poola kuningaks. Ka kardinal-priimas esitas Poola nimel rahuettepanekuid. Ta pakkus Rootsile Poola Liivimaad, Kuramaad ja suurt reparatsioon, kui ainult Karl XII loobub kuninga tagandamise nõudest
tulla tänu provintsidele, siis nüüd hakkas sõda tõsiselt kurnama. Karl XII oli nõus andma baltikumi Venemaale, ja selle asemel hõivama Taani valdustes olnud Norra.1718.aasta sõjakäiguga kuningas langes. 1720. aastal saadi otsustav kaotus marelahingus, mille tulemusel sõlmiti 1721. aastal Soomes Uuskaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest. Ta andis tagasi sõjas hõivatud Soome alad, ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. 10
29. 09. 1710 Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi. 1721 sõlmitakse Uusikaupunki rahu 1. Venemaa saab omale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, osa Kagu-Soomest koos Viiburi linnaga. 2. Rootsi saab omale tagasi Soome, mille Venemaa on vahepeal vallutanud kaks miljonit riigitaalrit kompensatsiooniks Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest õiguse viia siit igal aastal tollivabalt välja teatud koguse vilja. Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". Esimese eesti rahvusest luuletajana on ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans. Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise (1704-1708) ainelise kaebelaulu autorina. Oh! ma waene Tardo Liin: Mes sündi nüüd siin minnoga Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda?
kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui Patkuli kui maakohtu assessori käest arvamust küsiti, siis tarvitas ta Riia rae kohta väga vängeid termineid. Pärast seda muutusid Patkuli ja Riia rae suhted jäisteks, nii et Patkul ühel pidulikul lõunasöögil 1690.a. Gustav von Mengdeni majas raehärra Reuterile kallale kargas, teda karvustas ja ta pikali tõukas. Veider on siin see, et Johann Reuter Patkuli võlausaldaja oli, kellele Patkul 1688. aastaks 13200 riigitaalrit võlgnes. Kakluse asi läks muidugi kohtusse, kus Patkul kohust tühiste vorminõuetega pikka aega väsitas. Asi lõppes Patkuli andekspalumisega kõrgete härrade juuresolekul Peetri kiriku eeskojas. Selles asjas paistab Patkuli olemus selgesti välja: piiritu protsessimishimu sageli tühiste asjade pärast koos samaaegse võluva ning sarmantse käitumisega seltskonnas. Krahv Stenbock, kes ilmselt Patkuli loomust tundis, olevat Karl XI-le öelnud, et selle mehega keskteed
19.nov.1700 Narva lahing, Rootsi võidab Venemaad. Sept.1701 Erastvere lahing, Vene esimene võit Rootsi üle. Juuli 1702 Hummuli lahing, Vene võit 12. juuli 1704 Tartu vallutamine 9.aug. 1704 Narva vallutamine Juuni 1709 Poltava lahing Ukrainas, Rootsi kaotab suurelt Vene armeele. 1710 Eestimaa alistub Venemaale 10.sept.1721 sõda lõppeb Uusikaupungi rahuga Rahutingimused: Venemaa sai Eestimaa, Liivimaa, Ingerimaa ja osa Soomest Rootsi maksab kahjutasu 2 riigitaalrit Rootsil õigus vedada tollivabalt vilja välja 50 000 rubla väärtuses. Rahvaarv u 150 000 VENE AEG (1721-1918) Balti Erikord on Baltiriikide valitsemissüsteem, mis oli muust impeeriumist erinev. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel.
1704 Kantre lahing(Tartu langeb) ja Narva langemine. Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud
23.august Pärnu, 26.september Kuressaare ja 10.oktoober Tallinn. Rootsi sõjavägi sai õiguse segamatult linnadest lahkuda ja laevadel Rootsi poole purjetada. Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus. Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega. Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest
Eesti ühendamine Venemaaga: 1710 1711. aastal levis Eestimaal katk, mille tagajärjel langes rahvaarv 120 000 140 000 inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud Mõisad olid halvas korras Kehtestati Balti erikord · TALURAHVA OLUKORD SÕJAAASTATEL: Põlluharimine pidurdus Püüti ümber asuda Läände Kasvasid talupoegade koormised
Harku mõisas, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721 - Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi
mõisas, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. *Uusikaupunki rahu 1721-Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburig. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord Lk.133-135 (Balti erikorra mõiste, restitutsioon, aadlimatrikkel, Roseni deklaratsioon 1739) *Balti erikord-Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis
Moodustatakse reduktsiooni komisjon, 1687.aastas, mis hakkab kogu riigis reduktsiooni juhtima. Eelkõige kannatasid kõrgaadlikud, aga nende hulgas oli ka neid, kes nägid, et see on ainuõige samm. 1680.aastatel Rootsi riigikassa hakkab kasvama, jõutakse plussi ja hakatakse tulu teenima. Põhjasõja eelõhtuks oli Rootsi riigikassa raha täis, rahaliselt oldi valmis, sõjaliselt ja diplomaatiliselt mitte. Karl XI valitsemise alguses oli riigil 10,5 milj riigitaalrit võlga, aastane sissetulek 4 milj. Reduktsiooni idee oli 1678.aastal uuesti üles kerkinud, oli see idee jõudnud ka Liivimaalaste teadvusesse. Liivimaa aadlikud võtsid igaks juhuks teekonna Stockholmi, Gustav von Mengden delegatsiooni juht, kohtuti kuningaga Ljungbys, räägiti olukorrast, seal olles olid aadlikud reduktsiooniga nõus, aga soovivad, et kõrgaadlilt tuleks maa tagasi võtta, sest Liivimaal oli suuremad maavaldused Rootsi kõrgaadlile läänistatud
Arvatavalt oli siis eestlaste arvuks 150 000 kuni 170 000 inimest. Sõjategevuse tulemusena hävitati täielikult Tartu linn, sest Peeter I käsul lasti see 1708. aastal õhku. 7. Tallinn kapilleerus 28. 09. 1710. 8. Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela- Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti, Ingerimaa ja veel väikese osa. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. VENE AEG 1. Eesti pärast Põhja sõda. 2. Balti erikorra olemus. 3. Mis on restitutsioon? 4. Aadlimatriklite koostamine. 5
kujunemise algus. o 1700-Travejnthali rahu – Taani astus sõjast välja o 1706-Altranstädti rahu- Rootsi ja Poola vahel, kus Poola pidi lõpetama sõja Rootsi vastu o 1721-Uusikaupunki rahu-Rootsi ja Venemaa vahel TULEMUSED 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit 3.Rootsi - sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik VENE AEG I Balti erikord Venemaa ei saanud kindel olla, et vallutatud alad jäävad talle endale, ning et Rootsi omi maid tagasi ei taha.
annaabi.ee 
